Edicy

Terevisioonis tutvustatud Tõnu Runneli veebiasju uurides sattusin ma hoopis tasuta veebilehe vormile Edicy, mida ma tahan veidi uurida. Lisatud reklaamlause teatab: Möödas on aeg hallata veebi arusaamatutes admin-keskondades. Edicys toimub kogu toimetamine lehelt lahkumata.

Alustamine on tõesti ülilihtne. Sellega saab hakkama igaüks, eriti see, kes ei tea midagi HTML-koodist. Kuid selle koodi kasutamise võimalus on täiesti olemas... Näiteks on lehel tekst:

Tere tulemast Edicy'd kasutama — see on sinu leht koos vaiketekstidega. Need tekstid annavad sulle aimu, kuidas lehele oma sisu saad tuua. Kustuta vaikesisu julgelt ning loo selle asemele sind ennast või su ettevõtet tutvustav tekst.

Oma lehe välimust saad muuta, kui klõpsid akna allservas asetseval Kujunduste nupul. Muudatusi, mis puudutavad su veebilehte (nt. veebiaadress ja keel), saad seadistada Kodulehe vaate alt.

Edicy on täielikult sinu vajadustele kohandatav, mis tähendab, et saad lisada, kustutada ja muuta ükskõik millist teksti või pilti.

Soovitan kindlasti McQ-le jpt. Algus on imelihtne, kasutada saab nagu PowerPoint esitlust, kõik väljad on ees olemas, seletused sees. Tõsi, pole veel arusaadav, kuivõrd sellel lehel on võimalik vormistusega mängida.

Teen oma proovilehele algust. Kuna see töö mul täna plaanis polnud, siis olgu see esialgu katsetamisi. Kohe pärast regimist ilmus postkasti logimise parool. Näis, kuidas see tööle hakkab, Ühe suure positiivse nüansina tundub olevat sel blogimise valutu lisamise võimalus. Vormistuse malle on suur hulk, üle paarikümne. Üks pisut ahistav asjaolu seisneb selles, et siin on jõulised vihjed just nimelt toodetele ja nende müümisele, mida ma näidislehele saan isegi lisada.

Nagu iga uue keskkonna puhul, kulub esialgu pisut enam aega kohanemisele. Näiteks on äärmiselt omanäoline piltide-failide lisamine. Algul ilmub ekraanile ikoon pisikese prügikastiga, mis aina väiksemaks muutub. GIF pildi lisamine ei õnnestunud ka kolmandal korral. Ma ei mallanud lugeda nõudeid, ehk polegi need lubatud või on piltidel suurusepiirangud.

Et esimesed publitseerimised toimuvad vist alles siis, kui kogu leht on korralikult üles ehitatud, õnnestus mul küll jõuda kuni "publitseerimiseni", kuigi ma pole kindel, et see õnnestus. Tulemus peaks olema lehel http://47169.edicypages.com/.

Esimese mulje põhjal võiksin soovitada lehte inimesle, kes ise ei taha ega oska tegeleda vormistamisega, kuid soovib oma tootetööd arendada. Võimalik, et pöördun selle lehe ehitamise juurde tagasi niipea, kui selguvad selle avaldumise tingimused. Esialgu avaneb mul selle lehe redaktsioonivorm, ehkki pole võimatu, et teised vaatajad saavad samalt aadressilt näha tulemust.

Veebitehasest

Leidsin kolamisi ühe huvitava Veebitehase lehekülje, kust võisin lugeda huvitava lause: Drupalit võib lugeda populaarsuselt 3. vabavaraliseks sisuhaldussüsteemiks maailmas. Drupalist veel laialdamaselt kasutusel olevad süsteemid on Joomla ning Wordpress. See tähendab seda, et see mainitud "Veebitehas" ise kasutabki viidatud Drupalit. Huvitav oleks teada, millisele neist mudelitest plaanib AHHAA üle minna? Ja huvitav, kas neil on tõesti odavam maksta sellele firmale kui mulle? Püüan siia lisada ka esimese gifiproovi minu jaoks uudse vabavaraga. See on PhotoScape. Julgeksin soovitada. Kõige hämmastavam seejuures on aga asjaolu, et pärast nimetatud programmi installeerimist tuli mu arvuti mälusoppidest kui imekombel esile mu ammukadunud fototöötlusprogramm, mille tõttu ma olen Vistat pikemat aega taga igatsenud. Paraku aga siia lisatud gifid tööle ei hakka. Proovisin seda lisada ka kui videot, ent tulemusteta.

SMS ehitus

Vot umbes seesuguse lehega hakkab siis Kevenet endale eeltööd tegema. See leht peaks tulevikus sisaldama õiget numbrit ning muidki õigeid seletusi. Kogutud raha eest saaksid tööd töötud ehitajad ning võitjad endale mingisuguse hüve, näiteks korteri remondi või ehitusabi näol...

Kuuldused sellest, et AHHAA koduleht läheb üle uutele alustele, olid veidi enneaegsed, kuna kallid kolleegid sealt saadavad mulle jätkuvalt pistelisi ülesandeid just kodulehe kallal.

IE 8.0.6001.18372

Viimasel ajal on mind tublisti häirima hakanud selle uuema IE komme segada Gmaili vastuste saatmist. See nimelt ei wrapi teksti ning see tuleb endal lõikudesse hakkida, et mitte kirjutamise järge kaotada.

Eriti hull on lugu aga siis, kui soovida vahepeal eestpoolt uurida vastatava kirja sisu. Selle peale kaob võimalus poolelijäänut jätkata. Kiri tuleb salvestada ning hiljem mustandist jätkata.

Alati ei õnnestu ka CPM. Igatahes on see seni ainus ebameeldiv uudis seoses uusima IE-ga.

Teine negatiivne asi on seotud WebCT-ga, kuid sellest olen ma varem kirjutanud ning see puudutabki pigem Blackboardi, mis ei toeta sedavõrd uut brauserit. Varasema versiooni tagasisaamine saaks toimuda aga üksnes koos arvuti kõvaketta formattimisega.

Spordipäev

Täna tegin oma "sporti" peamiselt EBÜ lehel. Tekitasin täiesti uue rubriigi, kuhu panin üles kõik varasemate aastate näppusattunud esitlused tervisekasvatuse teemadel. On ju suur hulk bioloogiaõpetajaist ühtlasi ka terviseõpetajad ning kui nad seda polegi, siis saavad kolleegidele soovitada. Vaevalt et ajaloo- või geograafiaõpetajate lehekülgedele need esitlused millalgi laetakse.

Veel laekus täna üks tervisedenduse kursusel õppimise lõpetanu arvamus.

Q: Kui tihti Te kursust külastasite?
— 1 kord nädalas
Q: Mis Teile antud kursusel kõige rohkem meeldis?
— see, et oli vaba ajagraafik - sai töid teha täpselt siis, kui aega leidus
Q: Mis Teile antud kursusel kõige vähem meeldis?
— võib-olla seesama aja piiritlematus... ei olnud tagant torkijaid kohustuslikku kuupäevi kukkumas. Samas - ma ei ole kindel, kas see oleks ka aidanud. Ikka oleks teinud ju tööd siis ära, kui aega on.
Q: Kuidas Te hindate kursuse ülesehitust ja kujundust?
— Ülesehitus on loogiline.
Q: Andke hinnang kursuse õppematerjalidele.
— Võiks olla soovitav kirjanduse loetelu. (ehk see oli kuskil, aga ma lihtsalt ei leidnud). Samuti kasutatud kirjanduse loetelu.
Q: Andke hinnang kohustuslikele ülesannetele.
— Sooritatavad. Lisaks aritmeetilistele arvutusülesannetele oleks ka mõni kirjalik ülesanne võinud olla rohkem just kursuse materjalidele toetuv - et oleks olnud suurem surve siia üles pandud materjale lugeda.
Q: Andke hinnang kursuse läbiviija tegevusele.
— Aktiivne, vastas alati piisavalt kiiresti. Tundub loov ja mõtteid on. Loodan, et viitsib kursust järjest paremaks arendada.
Q: Mida peaks Teie arvates kursusel veel muutma?
— mulle väga webCT keskkond ei meeldi, aga see on minu mure :)

Nojah, kasutatud kirjanduse loendit otseselt kursusel ei olnud, ometi oli iga peatüki all viide vastavalt kasutatud kirjandusallikale. Pealegi on suur osa sellest kursuse sisust mul kokku pandud isiklike kogemuste baasil ning täiesti aus oleks arvata, et üks autoreid olen ka mina ise.

Samas, kõiki neid vihjeid, ettepanekuid ja nurinaid tasub hoolega tähele panna juhul, kui see kursus ka edaspidi jutuks tuleb.

4 aastat ilma

Täna vaatasin järjekordselt huvitavat sissekannet loodusportaalis «Uudistaja» ning mõtlesin juba ei tea mitmendat korda, et peaksin kuidagi sellele viitama ka EBÜ lehel. Samas tulin mõttele sellelt lehelt otsida, kas seal pole mõnd lihtsama integreerimise juhendit. Algul leidsin arhiivi, siis aga sattusin hoopis linkide lehele, kus oli aegade algusest alates link minu EBO lehele aadressil http://www.ebo.ee.


Tõsi, kuna mul oli serveris vahepeal ruumipõud, peamiselt aga seetõttu, et pärast minu ja Dima vabastamist elotamistest seda lehte tulevane EBO juhtkond enam kasutada ei soovinud, puudusid sellel isegi pildid.


Lingid sellelt lehelt viisid mu enda Teaduskooli bioloogiaosakonna (TKB) kursusteni. Teisalt ei saanud sinna paroolita sisse. Ent kõiki neid endisi nuppe-linke ka polnud mõtet hoida, kuna EBO lehte polnud juba aastaid.


Igatahes tegin mõned tunnid tööd ning nokitsesin valmis ELO lehte toetava uue vahelehe. Seekord pole tollelt «Uudistaja» lehelt tulijal igav. Avaneval lehel kuvanduvad kõikide loodusteaduste olümpiaadi lehed, peamiselt küll Teaduskooli omad. Esimeseks lingiks seadsin aga ELO lekekülje.


Arvan, et minust oli piisavalt viisakas oma lehele panna ka tagasiviide «Uudistaja» lehele.

Mustlastest

Kui mingi kujutis liiga sigrimigrine või kirju on, ütles mu vanaema alati, et see on kui mustlase unenägu. Et mu tööandja viimati nurises selle üle, et koduleht on igav ja tavaline kasutaja ei leia kunagi sellelt midagi üles, läksin üle jõuliste piltbännerite kasutamisele.


Kohe järgnev näitus on tulekul ning eelmine töötubade nädal veel lõppemata, mistõttu tekkis seekord esilehele taas tõsine mustlase unenägu. Minu meelest kole kirju. Kuid egas keegi seda ei ütle, kui miski asi ka hästi on. Eestlastel on kombeks võtta hästi teostatud tegevusi elementaarsetena, kui aga midagi viltu on, siis kritiseerida ja viriseda. Sellele mõttele pani mind täna Irina. Õigemini kirjutas ta nii:

Kodulehe täiendamisega on nii, et mida rohkem Sa tegutsed, seda rohkem tähele pannakse. Kui midagi on valesti tehtud, tuleb kriitika ju küllaltki kiiresti? Kas pole nii?
Kui on midagi hästi tehtud, ei maksa kiitust oodata, see on ju eestlaste rahvuslik eripära? :) Mina olen näiteks selle "kuuküsimuse" kampaaniaga rahul. Kuigi vaevalt keegi sind selle eest kiitnud on.

Püüdsin siis selle kolekirju lahenduse sel moel muuta, et tegin pildist mustvalge koopia ning panin esilehele nii, et see pilt peale sõites värviliseks muutus. Ainus häda oli siin selles, et sellisel juhul ei töötanud link sisuosale. Nokk kinni ja saba lahti. Probleem on selles, et ka see pildivahetus töötab lingi põhimõttel ning ma ei osanud kuidagi sellele lehele selgeks teha, kuhu see edasi peaks minema.

Et aeg oli juba varajane, jätsin selle teo pooleli ning otsustasin kas järgmisel päeval edasi uurida või kannatada ühe päeva, kuni üks kirju reklaam vähemaks jääb. Tegelikult peaks see lingil olev link siiski ka töötama, nagu see teeb seda EBÜ lehel.


Tegelikult pole ma päris kindel, et see halltoonides piltki asja paremaks muudab. Minu algne kontseptsioon sellest lehest nägi ette midagi märksa akadeemilisemat. Aga ilmselt tuleb oma kontseptsiooni muuta. Seda enam, et isegi TÜ veebissepad muutsid akadeemilise lehe mustlase unenäoks, põhjendades muutust sellega, et endine vormistus olla ajale jalgu jäänud.