Avatar kui hell magnet

Seekordse sissekande teen ka mina siia katseks. Mul on nimelt arvamus, et automaatkirjad nakkuvad teatavate märksõnade tõttu, mitte muudel põhjustel.

Mina olen siin hädas sissekandega "Vot kus pauk", samas kui Propsisel nakkuvad need mõttetud kirjad "Avatari" külge.

Tõsi, ma ei olegi iial süvenenud, kuivõrd mõttetud või mõttekad need kirjad on. Peaks mõnikord riskima, läbi lugema ning linke järgima. Kui minu paugulugu on põgus, siis Propsise Avatar on kaunis pikk ja põhjalik.

Eurodoktor

Nüüd, mõned päevad pärast arvuti kasutamist, õigemini, pärast püüet seda kasutada, veendusin, et pole see €30 eest ostetud doktor ka midagi asi. Muidugi töötab ta korralikult ja puha, kuid temasuguse töös hoidmiseks oleks vaja teist sama võimsusega arvutit.

Mulle meenub millagine 486, mis meil 1999. aastal kontoris oli. Soetatud oli too kastike koos 12" kuvariga umbes aastal 1994. Siis oli veel Windows 3.1 aeg. Hiljem oli see masin upgradetud Windows 95 OP-süsteemile ning lõpuks koguni W98.

Aga siis tuli ülikooli kõrgetelt ülemustelt range korraldus, et arvutid peavad olema võimsalt turvatud. Toonane lektoraadi juhataja töötas siis ka itimehena, kes arvuteid hooldas. Siis laadis ta tollesse masinasse veel ka Norton Antiviruse programmi... Igatahes oli tulemus selline, et isegi Wordi dokumendi tippimiseks pidi masina pool tundi varem sisse lülitama, et see siis lõpuks käivituda jõuaks. Paraku nägi see tippimine siis ka välja selline, et kui kirjutasid lausekese ära, võisid tiiru kohvil või suitsul käia, kuni tulemus ekraanil kuvandus.

Mitte just päriselt nii hull, kuid enam-vähem sinnapoole kiskus ka minu arvuti selle doktoriga. Ma ei suuda rõhutamata jätta, et tasulisega!

Arutasin seda asja ühe hea inimesega, kes on end arvutite hingeeluga kenasti kurssi viinud. Ma hakkan enne surma üha enam püüdlema selles suunas, et ei maksa midagi sellist ise teha, millega teised paremini hakkama saavad. Tarmol trehvaski just aega olema ning ta tuli mu juurde ja julgustas mind seda doktorit uninstallima.

Aga egas ilma nuuskvara- ja viirusetõrjeta Windows ei töötagi. Noh, töötaks ju ka paar päeva, kuni viirused masinasse augud sööksid. Niisiis sättsin masinasse tasuta Microsoft Security Essentials programmi.

Kohe pärast installimist hakkas see elegantselt tööle, nagu nad enamikus teevad.

Seejärel sai masinasse sätitud ka Malwarebytes Anti-Malware, mis nahistas eelpool mainitud doktori kombel üheaegselt nii viiruste kui ka nässuläinud registrivõtmete ning igat masti nuuskvara kallal.

Vaatamata sellele, et olin 30-eurose doktoriga just paari päeva eest kogu arvuti läbi kaapinud (sellele kulus üle 14 tunni!), leidis uus programm taas ilmama hulga kalasid.

Et neisse süveneda, peab järgnevale pildile klõpsama. Siin on ilmekalt paista, et muuhulgas leidus mu masinas ka paar rasvast viirusepoissi.

Mida siis soovitada minusugustele seaduskuulekatele kodanikele? Kindlasti ei tasu valida tingimata nui-neljaks-printsiibil tasuta kaupa, kuid ma pole päris kindel, kas ka kalli raha eest soetatud asjad alati need kõige töökindlamad on. Valida tasub nutikalt, valida tasub parim.

Ma võin seniseid kogemusi silmas pidades kaunis kindel olla, et juba õige pea selgub, et olemas on veelgi etemaid kaitseprogramme. Hetkel parimana tunduv aga väsib ajapikku nii moraalselt kui ka tehniliselt. Võimalik, et viimasel juhul aitab programmi reinstallimine.

Akende lood

Windowsi kasutajana ei saa ma seda muidugi väga valjusti öelda, kuid hakkan tõesti mõistma neid, kes seda OP-süsteemi põlgavad. Ma ei imestaks, kui ka Linuxil teatavaid hädasid liiguks, kuid nii paljusid erinevaid hälbeid kui Windowsil, pole vist küll mujal süsteemides liikvel.

Minu põhihäda on muidugi pikemat aega olnud selles, et IE kinni külmub. Seda eelkõige tänu (justkui olematute) *.js failide tõttu. Siis mu arvuti aina suhtleb minuga ja küsib (pärast vastava veateate sätingu tööleseadmist), kas ma ikka soovin, et see asi jätkaks oma tegevust või jooksekski lõplikult kokku. Üldse on rohkem kui pooled Windowsi esitatud küsimustest mõttetud.

Eks ma siis ikka kaapisin ka mööda internetti ja otsisin meeleheitlikult lahendusi. Üks kole tähtis programm olevat Silverlight. Ega ma polegi sajaga süvenenud, milleks see hea on, kuid kui ikka nii lahkesti soovitatakse, siis käitusin usaldava tavakasutajana ning installisin selle endale taas. Mul oli see enne noid kokkujooksmise jamasid ka olemas ning nüüd tekkis mus mõte, et ehk selle uninstallimine oli viga.

Paljude seesuguste programmide installimine ei ole keeruline, vaja vaid nupule suruda. Installimine käib enamasti kiiresti ning arvutisse sigib kui imeväel paarsada arusaamatu nimetusega faili, millega ei oska midagi peale hakata.

Et mu Vista juba ammu otsad andis ning mul pole olnud aega, oskusi ega tahtmist toda taastada, siis paneb mind siiralt imestama, et pärast iga sedalaadi installimist tuleb taas mingi reboot või restart teha. XP erines muidu W98-st just eelkõige selle poolest, et ei soovinud iga muudatuse peale restarti.

Et selle uue doktori installimine tegi arvuti veelgi aeglasemaks kui see iial varem olnud oli, tulin ideele uninstallida AVG viirusetõrje. Enamasti erinevad viirusetõrjed ei seedi teineteist. Kuid kuna see uus programm toimub ühtlasi ka viirusetõrjena, polegi mitut mõtet omada.

Päris naljakas, kuidas ükski end masinasse sokutanud või siis spetsiaalselt installitud programm ei taha oma kliendist niisama kergesti loobuda. Veel pärast uninstallimist pakkus ta uuesti välja, et kui ma ei soovinud AVG tasuta versiooni, siis ehk olen ma nii lahke ning soovin selle palju etema tasulise versiooni osta.

Aga väga suuri muudatusi sellest siiski ei tulenenud. Kui IE taas tavatses ära külmuda, lasin Microsoftil automaatselt seletada, milles võiks olla häda.

Kurb muidugi, et kolmel või neljal erinevalt katsel jooksis ka see programm ummikusse ega installinud mulle miskit.

Ilmselt oli probleem selles, et ma üritasin asja uurida nn online-versioonis. Kuid siis salvestasin progrmmi enda masinasse ning käivitasin uuesti. Seepeale ta siiski leidiski mingid kalad.

Selliseid dialooge on muidugi tore ajaviiteks uurida. Kuid kui parasjagu on tegemist kiire tööajaga, võib sedalaadi laagimine ja kokkujooks tekitada tõsist tuska. Kiirustades tekivad vead ja tulemuseks on totaalne krahh. Windowsi keeles tuleb 'format C' teha. Iga format tähendab aga paaripäevalist pausi töös.

Üks mu tuttav arvutispetsialist kiidab, et tema teeb regulaarselt igale oma masinale formati umbes korra kuus. Jah, miks mitte. Kui inimese tegevus piirdubki masinate jooksutamise ja süsteemide puhastamisega, võib sellist formattimist endale muidugi lubada. Kuid kui arvuti ei ole mitte mängimise riist ega selline riist, mis alati viimase peal soodsamate programmidega varustatud peab olema, vaid töövahend... siis pole võimalik seda pidevalt formattida.

Näiteks kasutan ma oma töös pidevalt vähemalt kümmet erinevat programmi, ilmselt paar korda enamgi, kui kokku lugeda, ning iga formattimise järel tuleks kõik nood samuti uuesti installida. Juba see võtaks vähemalt terve päeva.

Kui nüüd tavakasutaja pilguga vaadata, siis ei ütle sedalaadi veateated küll suurt midagi. Eesti keeles saame me öelda lihtsalt, et 'on mingi kala'.

Et eesti keelt kõnelevaid arvutikasutajaid on häbematult vähe, siis pole ju enamasti juhiseid ega programme ka inimkeelde tõlgitud. Ingliskeelsed lehed paistavad aga alati silma oma vahurohkuse poolest. Selleks, et saada vastust mõnele lihtlabasele küsimusele, peaksid läbi lugema terve aabitsa.

Igatahes sain ma selle Spyware Doctori tööle pandud ning pidin hinge kinni hoides tõdema, kuidas see leidis üha ja üha uusi probleeme. Vähemasti on arusaadav, miks kogu see mu süsteem sedavõrd raskesti kasutatavaks on muutunud.

Mitte et neist kenadest dialoogidest taas mingit erilist kasu oleks, kuid tore ikkagi vaadata, kui palju pahalasi see tore programm suutis tuvastada, raisanud praktiliselt pool päeva mu tööajast.

Muidugi on selle programmi juures võimalusi kaapida läbi kas eluolulised programmifailid või süviti kõik nurgatagused. Oluliste hulgas olla olnud vid 4 kala.

Kuid registrit see doktor siiski ei uurinud. Seepärast lasin oma masina veel sellegagi üle. RegCure peaks olema nii intelligentne, et tuvastab ebavajalikud kirjed registritest.

Nagu juuresolevalt pildilt näha, polnud selliseid mitte just vähe. Ma pole tõesti kuulnud, et keegi Linuxi kasutajatest tegeleks pidevalt viiruste ja registrikalade otsimisega, kulutades sellele tegevusele lõviosa oma tööajast.

Oma uue doktori panin siis uuesti käima, et see otsiks süviti igasuguseid pahalasi. Juba poole tunni möödudes leidis see veel 7 kala.

Kahe tunni möödudes oli tuvastatud probleemide hulk 15, kõik kõrgetasemelised pahad.

Polegi täpselt meeles, mitu tundi see asjandus kokku mul tegutses, igatahes toime see tuli. Tõsi see on, et arvuti hakkas seepeale õige pisut toimekamalt tegutsema, kuid kõik probleemid polnud siiski veel likvideeritud.

Tore nimistu mitmesugustest troojatest pani mind imestama, milleks senine AVG mul üldse olemas oli. Ilmselt enese rahustamiseks.

Kokkuvõte tuuakse kenasti värviliselt ka ära. Minule kui graafika austajel peaks see ju igati mokka mööda olema. Paraku olen ma juba sinnamaani arenenud, et pigem olgu mul programm, mis oma eesmärgi täidab, ja seda vaatamata oma graafilisele kujundusele.

Sellelt pildilt on näha, et skaneerimine võttis aega 14 tundi, 5 minutit ja 8 sekundit. Iga päev sellist aega ei leia. Isegi korra kuus läheks natuke paljuks. Kui nüüd oskaks kusagilt üles leida sellise sättimise koha, millest saaks panna programmi tööle kindlal ajal, näiteks uneajaks... Kuid seesugust sätet ma ei leidnud.



Siin lõpus on lihtsalt veel mõned illustratsioonid selle programmi tööst.

Olen kokku puutunud Norton Antivirusega, F-protiga, Symantecuga ja kindlasti veel vähemalt kolme erinevaga. Milline neist see parim on, ei oska küll kuidagi pakkuda. Kindlasti ei tasu programmi headust arvestada selle graafilise väljundi põhjal.

Euro maksab!

Uurisin täna, miks mu CPU pidevalt 100% pealt undab. Küll ma siis sulgesin tundmatuid programme ja puha. Muidugi on need tundmatud vaid lühendnimede järgi. Tegelikult poleks võhikul tarvis ülsde avada seda Task Manageri. Mingi kahtlase näoga faili sulgemine muutis näiteks kuva Windows 3.1 sarnaseks.

Egas ma ise selle peale poleks tulnudki, kui mingisugused foorumid poleks seda soojalt soovitanud. Kogemused on mind ettevaatlikuks teinud ning ma siiski ei kiirustanud registrit suskima ega midagi. Selle peale hoopis otsustasin maksta €30 ning soetada endale aastaks uue PC Tools Spyware Doctori. Kogu installeerimise protsess on kujutatud järgmistel joonistel. Näis, kas sellest ka suuremat tulu tõuseb.

Vahepeal suvatses taas veidi IE trikitada ning veateate ekraanile visata. Tõsi, seda küll mitte seoses installeerimisega.


Üsna varsti avanes ka uue programmi dialoogiaken, milles punased tekstid näitasid, kui väga mul ei maksa lootagi asja edenemisele ilma raha maksmata.




Pärast alginstallatsiooni võisin kohe ka proovida, kuidas asi töötab. Töötas küll. Otsis mitmesuguseid vigu, milliste hääldamiseks poleks paha omada vähemalt lohe kaheharulist keelt, eeldusel, et too on roomaja.

Kuid esimesed kurikavalad põhjused hakkasid juba ilmnema. Selgub, et see tasuta AVG ei suuda siiski igasuguste troojate vastu võidelda. Mina aga seni kujutasin naiivselt ette, et mu kompuuter on igasuguste selliste kurilaste eest kenasti kaitstud.

Kokku kogunes selliseid probleemseid nüansse suisa sadu. Järgmisel pildil oleme jõudnud 150 juurde.

Kokkuvõtlikult oli 9 eriteemalist probleemidegruppi ühtekokku 284 jamaga.

Loomulikult jätkus mul naiivsust proovida, kas ma ei saaks näiteks kuu aega seda programmi tasuta proovida. Ei õnnestunud. Vaja sisestada nimi ja litsentsi kood.

Pisikese lisatasu eest oleks olnud võimalik see programm endale ka plaadile kõrvetatuna koju tellida. Sellest ma siiski loobusin, kuna juba aasta pärast poleks selle toreda plaadiga mul muud tarka teha kui päikesevarjutust jälgida.

Vähemasti garanteeriti mulle, et ma saan kuu aja jooksul raha tagasi nõuda, kui miski asi mulle peaks mitte väga meeldima. Teisalt, €30 on siiski sedavõrd pisike raha (umbes päeva töö minusuguse madalalt tasustatud pooltöötu kohta), et vaevalt ma seda tagasi nõudma hakkan.

Täitsin kenasti kõik vajalikud väljad. Siin toodud aadressidel võib mulle igal ajal kauneid postkaarte saata.

Ja siis esitatigi arve. Jääb vaid loota, et nad kontolt rohkem raha ei võta kui nad just parasjagu lubasid. Millalgi 15 aasta eest minuga nii tehti. Avastasin selle problemaatilise pisiasja alles paar kuud hiljem. Kaebasin toonasele Ühispangale ning... nii uskumatu kui see ka pole, pank kompenseeris mulle suurema osa ei tea kelle poolt varastatud rahast. Siit ka põhjus, miks ma austan SEB panka ega kipu sellest lahkuma.

Üsna kohe pärast vastavale nupule vajutamist sain ka vajaliku koodi. See oli pikk ja ülikeerukas. Mäkerdasin siin selle ära, et salakavalad mu kulul end kosutada ei saaks. Mul endalgi kolm arvutit.

Muidugi jätsin ma läbi lugemata ilmama pika tingimuste nimistu, kuna hullemaks enam minna ei saakski. Kui trehvab, et arvelt hakkab tasapisi taas ja taas raha tiksuma, siis pole vist ka lugemisest pääsu. Selles mõttes sarnanen ma kesmisele kodanikule: ei viitsi läbi lugeda kolepikka peenikeses kirjas teksti.

Muidugi see tekst pole siin täies mahus esitatud, see oli kokku umbes kolm korda nii pikk. Püüdsin sisse logida ka uudiste rubriiki, ent viimasel hetkel otsustasin lasta need saata automaatselt oma postkasti.

Kui nüüd sisestasin vajaliku koodi ja käivitasin skänneri, pakkus see koheselt end uuendama. No kui juba, siis juba... lasin sel juhtuda.

Uuendamisele kuulus nii andmebaas kui ka muud peened nüansid, mida ma tavakasutajana teadmagi ei pea.



Lõpuks oli installeerimine igas mõttes täiesti edukalt sooritatud. Varem punasega märgitud objektid olid kui võluväel rohelisteks muutunud ning ma võisin tunda enda turvalisemalt kui iial varem.

Leidsin programmi sisikonnast üles ka paha troojaka, kelle tahtsin deliitida. Olgu see siis end mistahes faili külge haakinud.

Seesugustel puhkudel avaneb ilmselt ka edaspidi lisa-dialoogiaken (kuna ma ei eemaldanud linnukest), mis hoiatab, et kui nüüd selle deliitimise kinnitan, olen hiljem neist lõplikult ilma.

Kokku kulus kogu selle viirusevärgi tuvastamisele vaid 5'35" ja päikegi tundus palju soojem kui iganes varem.

Lõpuks panin programmi tööle süvaskaneerimise režiimile. Et see asi toimub esmakordselt, oli nende ridade kirjutamise hetkeks skaneeritud umbes 163 tuhat faili (mis moodustab 3% kogu arvuti mahust), kuigi tööd oli tehtud juba ligi tund aega.

Hetkeks on leitud veel 7 nakkunud faili. Eks näis, mis lõptulemuseks saab ning kas seejärgselt kaovad kahtlased tööd takistavad asjaolud.