Tööd on, võttu mitte

Nüüdseks on taas Emajõgi päris soliidselt veetaset kergitanud, nagu ka teised siseveekogud. Ka on seoses sellega päris palju vett vahepeal Peipsi järve voolanud. Igatahes on mu eelmisest lepingust 300-kroonine kuutasu ammu kulutatud. Ülemus, kes arvas, et edaspidi võiksin ma töötada töövõtu korras, mainis mulle kord MSNis, et ma võiksin ju nüüd ka palka küsida. Olin tol päeval just haigeks jäänud. Ma ei ole eriliti sage haige. Kui kroonilised hädad tähelepanuta jätta, siis olen end igal aastal paar korda külmetanud. Seda nii vananaiste suveks nimetataval perioodil kui ka varakevadel. Seekordne varakevadine on aga veninud juba kahtlaselt pikaks, rohkem kui nädalaseks palavikuliseks vindumiseks koos mohu ja köhaga. Siiski nokitsesin tänu oma mustakaanelisele portatiivsele välimimälule mingisuguse tehtud tööde plaani ning arvutasin panuseks kokku 96 tundi. Seni pole ma sellele saadetisele mingitki vastust saanud, rääkimata siis töövõtulepingust. Eilseni ei olnud mul tükk aega ka lisatöid, kuna kogu tornialune usin töökollektiiv oli seotud tiheda tegevusega perepäevadel jms.

Tänasega algab ENTA koolituse viimane ettevalmistus. Rendime sõiduki ja põrutame "Tähetorni", sedapuhku pealinnas. Kui selle aja sees mingeid tööalaseid uudiseid ja operatiivülesandeid peaks saadetama, püüan noodki koha peal ära lahendada. Oma põhitöökohaga seoses peaksin olema aktiivne ELO piirkonnavoorutööde hindamisel, ent neist suur osa pole veel minuni jõudnud. Püüan üsaraaliga liinil püsida ning ka minust sõltuvad toimingud siiski ära toimetada. Sellisele mu teguviisile andis suurt tuge ühes parlamendi infotunnis regionaalministri poolt poetatu, mille kohaselt ka tema arvates pole oluline töötaja töökohal viibimine, vaid tehtud töö.

Eile võtsin lõpuks ette kauakaubeldud uue kursuse, mille lõplikuks pealkirjaks sai Õpilasuurimuste juhendamine. Kole palju aega viimistlesin bannerit, millest püüdsin teha omanäolisema kui mul need seni on olnud. Lõpuks jäin propsise abil ise peaaegu rahulegi. Kuid kole vaevarikkaks osutus selle banneri kuvamine lehe päisesse, kuna see uus WebCT omab sadu pisivigu, millest üks on ka lokaalaadressitide väärastumine. Ma pole iial varem kasutanud HTML-vaadet, et WebCT lehti ehitada, kuid viimases hädas proovisin sedagi. Ei õnnestunud. Kahtlustasin, et tegu võib olla minu Vista omapäras ning palusin ka propsisel proovida. Ent ka tema ekraanile ilmus vaid tühi valge ala. Proovitud sai nii täisaadressi, loogilise aadressi, mitmesuguste muude trikkidega, kuid ei miskit. Kui mitte kuidagi muud moodi ei saa, võib selle stardilehe ju ka index-lehena kujundada, kuid siiski pole see päris see. Jõudsime propsisega mõlemad ühisele meelele, et kui midagi siin soovitada saaks, siis soovitaksime kohalikele itiemadele WebCT varasema (ja märksa töökindlama) versiooni taaskasutuselevõttu. Arusaamatu, miks võetakse kasutusse uuem ja pealtnäha uhkem, ent sisuliselt märksa viletsam versioon. Üldiselt ei tunne ma kedagi, kes WebCT keskkonda kiidaks. Ma ise olen see innukaim. Idee on ju väga hea, kuid see koletu vigade hulk, millest esimesenena meenub see ajutine (kuid seni kestev) java mittetalumine... See on esimene paradoks. WebCT kasutamiseks peab olema java sisse lülitatud, ent seda sisse lülitades keskkonda ei pääse. Teine paradoks on näiteks keeld kasutada infolehti, mida just eelmise versiooni lõpus väga soovitati. Kui varem oli peaaegu et ähvardus kasutusõigusest ilma jätmisega selle eest, kui kursusel infolehte pole, siis nüüd on olukord vastupidi: kes teeb infolehe, selle konto kustutatakse. Absurd!