Tegingi enda uuele kursusele annotatsioonilehe valmis. Arvasin, et olen kole kaval ning võtan seminari õhtutundisesse tööd kaasa, et siis oleks hea selle kallal nokitseda. Minu ehmatus oli aga suur, kui avastasin, et mul polnud vähimalgi määral meeles, kuhu ma olin pistnud need pika kauplemise peale Üllelt saadud failid. Otsisin sisuliselt kogu oma arvuti läbi ning kirusin seda Vista harjumatut otsingumootorit, kuid tulemus oli null.
Muidugi ei tähenda see seda, et tööd teha ei saakski. Ikka saab. Kuid sellisel juhul võib tekkida suuri raskusi Ülle materjalide sobitamisega, kuna nood olid üsnagi spetsiifilised ega katnuks enam kui osakese mu esialgsetest plaanidest.
Huvitav, kas seesugune totaalne kaos tuleneb sellest, et mul on alati liiga palju asju paralleelselt käsil või hoopis sellest, et minu suurel süstematiseerimiskirel puudub juursüsteem? Olen ennegi märganud, et niipea kui ma mingile asjale, esemele, vidinale või failile leian enda meelest uue ja palju kavalama asukoha, olen järgmisel hetkel selle uudse kavaluse unustanud ega leia vastavat asja enam üldse üles. Tihtilugu päästab siin millegi hoopis teise asja otsimine. Näiteks asusin eile otsima akulaadijat, kuid sattusin punasele geelipliiatsile, mida ma otsisin paaniliselt ja tulemusteta paari päeva eest. Igatahes uurimisväärne fenomen!
5 kommentaari:
See uurimisväärne fenomen töötab minul juba aastaid. Seega ära mingi juhul oma praegust kaotamise-otsimise süsteemi muuda :P Kuigi jahh, vahelduseks võiksid oma väga väärt failide asukoha ka musta vahemälusse käsitsi üles märkida :D
Fenrisari (registreerunud märtsis 2008, blogi tühi) postitus sisaldab tõenäoliselt viiruslinki, seetõttu soovitan see kustutada ja lingile mitte klikkida.
Samas webxani kannatused tuletasid mulle meelde ühe mu isa siitilmast juba lahkunud eaka sõbra juhtumusi. Tollel ekstsentrilisel taadil oli nõukogude ajal pangas tosinajagu hoiuarveid, ja kõik hoiuraamatud kavalasti ära majja ära peidetud. Kusjuures maja ise sisaldas väga rikkalikes kogustes kõikvõimalikku tabamatu süsteemi alusel paigutatud varandust. Paraku avastas ta ühel päeval, et oli hoiuraamatuid peites ka iseenda üle kavaldanud. Nii kõik need hoole ja armastusega kogutud rublad riigile jäidki.
Kle gardagami, räägi parem otse välja, mis värk on, mis sa neid linke topid!
Postita kommentaar