Katseaeg sai mööda ning tulemusega ei oldud rahul. Tööleping peatati, õigemini mul soovitati kirjutada lahkumisavaldus omal soovil, kuna märge vabastamine sobimatuse tõttu pidavat kõlama kehvemini. Sisuliselt ei muutuvat meil midagi, üksnes edaspidi ei pea mul enam olema oma kabinetti Tornis, kuna mulle istub rohkem kodus töötamine.
Milles aga seisnes sobimatus? Kui ääriveeri seda uurisin, siis peamiseks probleemiks osutuski minu pidev puudumine mitmesugustelt üritustelt, eelkõige lõuna- ja kohvilauast, kus arutatakse olulisi asju. Samas, muudatuste ja uuendustega kodulehel oldi vägagi rahul, anti veel pisisoovitusi. Ülivõrdes mainiti ka neid paari töötuba, mis ma olin loonud. Kuid kollektiiviga ma ei sulandu, pidustustel ei osale ning üldse puudun pidevalt. Ikka kas Luual või olümpiaadil, mis kahtlemata on olulised asjad.
Ma tõesti ei hakanud ka vastu vaidlema, kuna vaatamata vähem kui poolele koormusele on juhataja jaoks oluline tulemus, mitte tulemuse saavutamiseks kulutatud aeg. Iseasi, kuidas meie edaspidine töövõtulepingu alusel töö välja hakkab nägema. Kui sissetulek oluliselt väheneb, siis kaob üldjoontes igasugune stiimul ka töötada. Õigupoolest, töötamine pole siinkohal õige sõna. Kogu see tegevus köidab mind sedavõrd, et eks ma kaastegev ole ikka. Kuid selleks, et teenida, olen kõigele vaatamata sunnitud otsima teisi tegevusi, mis ei tule Keskusele pühendumise suhtes mitte kasuks. Küllap pean hakkama siis iga kuu lõpus esitama saavutuskokkuvõtteid ja aruandeid. Näis, kuidas see välja kukub.
Milles aga seisnes sobimatus? Kui ääriveeri seda uurisin, siis peamiseks probleemiks osutuski minu pidev puudumine mitmesugustelt üritustelt, eelkõige lõuna- ja kohvilauast, kus arutatakse olulisi asju. Samas, muudatuste ja uuendustega kodulehel oldi vägagi rahul, anti veel pisisoovitusi. Ülivõrdes mainiti ka neid paari töötuba, mis ma olin loonud. Kuid kollektiiviga ma ei sulandu, pidustustel ei osale ning üldse puudun pidevalt. Ikka kas Luual või olümpiaadil, mis kahtlemata on olulised asjad.
Ma tõesti ei hakanud ka vastu vaidlema, kuna vaatamata vähem kui poolele koormusele on juhataja jaoks oluline tulemus, mitte tulemuse saavutamiseks kulutatud aeg. Iseasi, kuidas meie edaspidine töövõtulepingu alusel töö välja hakkab nägema. Kui sissetulek oluliselt väheneb, siis kaob üldjoontes igasugune stiimul ka töötada. Õigupoolest, töötamine pole siinkohal õige sõna. Kogu see tegevus köidab mind sedavõrd, et eks ma kaastegev ole ikka. Kuid selleks, et teenida, olen kõigele vaatamata sunnitud otsima teisi tegevusi, mis ei tule Keskusele pühendumise suhtes mitte kasuks. Küllap pean hakkama siis iga kuu lõpus esitama saavutuskokkuvõtteid ja aruandeid. Näis, kuidas see välja kukub.
2 kommentaari:
Kollektiivi sulandumise probleem on stiilipuhas emane probleem :P Kollektiiv võib meeskonnana tegutseda väga edukalt ka selle liikmete eri paigus viibimise ajal. Näiteks minu kollektiiv. Bussijuhid on ju päevast päeva kuskil sõidus. Kui aga on vaja kedagi hädast välja aidata või asendada või mistahes head tahet üles näidata, siis on alati keegi varnast võtta. Ka istungeid ja pidusid peetakse. Neid muidugi jaokaupa, sest kogu kollektiiv ei saa puhtfüüsiliselt ju korraga kokku tulla.
Juba ammusest ajast on kombeks ning lausa seadusega nõutud, et olulised ühiselt tehtud otsused protokollitakse ning neid otsusi tutvustatakse ühisistungitelt puudujatele.
Minu järeldus: sellele nipsakale seltskonnale oleks vaja jõulist õpetust :P Nende strateegilise juhtimise plaan on nigelavõitu.
Taas ei saaks ma kass27-ga rohkem nõustuda. See pidev sulandumise rõhutamine kipub mullegi jätma pisut ebaloomulikku, punnitatud muljet. On ju olemas näiteks telefon ja MSN, mille kaudu saab puudujagi tarvidusel arutellu kaasata. Ja võiks siiski austada ka inimeste individuaalseid eripärasid & eelistusi, kogu selle suure kolletiivsuse-ihaluse juures.
Postita kommentaar