Täna võtsin kätte ning tegin lõpuni ammu planeeritud kavatsuse saata oma doktoriõppega seotud küsimustik koolidesse. Mõtlesin stimuleerimiseks välja ka ülikavala premeerimissüsteemi, mis läheb täitmisele alles pärast küsitluse lõppu ning mulle maksma paartuhat krooni. Lubasin kinni maksta ühe saalitäie 4D elamuskino ja muud analoogset. Nüüd sõltub sellest, kui palju vastuseid laekub. Mustema stsenaariumi kohaselt laekub paarkümmend vastust, millega pole suurt midagi peale hakata. Teisalt loodan siiski teema aktuaalsusele ning vähemalt pooletuhandele vastusele. Aga eks paistab.
Kõige kurvastavam on see, et mul ei õnnestunud kõikidesse koolidesse korraga seda üleskutset saata sel lihtsal põhjusel, et mu Gmail käratas mulle, et tänane kirjade saatmise limiit on täis. Õigemini mõtlesin selle "tänase" ise juurde, loodan vaid, et see ei ole mõni pikemaajaline limiit. Pahur hüpikaken pakkus ka helpi, kuid see oli igavene pikk jutt kõigest muust kui limiitidest ning ma ei viitsinud süveneda. Proovin pärast südaööd uuesti kirjutada, siis paistab. Hetkeks õnnestus ära saata vaid umbes viiendik kirju väljavalitud aadressidele. Vähemasti kümme veateadet räägivad kõnekalt sellest, kuidas meil paari aastaga aadressid muutuvad. Aadresside põhibaas pärines nimelt paari aasta tagusest ajast.
Teine hirmus juhus puudutab mu telefoni. Ootasin mitut kõnet. Kui neid ei tulnud ega tulnud, asusin kl 21 paiku ise helistama. Selgus, et saan teha vaid hädaabikõnesid. No nii suurt häda mul nüüd ka polnud... Enda meelest ei tohtinuks mul ka arve maksmata olla, kuna olin tolle korraldanud püsikorraldusena. Kuid siiski tegin moblale restardi. Pärast toda oli see unustanud kõik nimed. Et ma aga ühtegi numbrit peast ei teadnud, ei osanud ma kuskile helistada. Pärast teist restarti olukord taastus.
See on juba teistkordne analoogne juhus selle uhke Samsungiga. Mõtlesin, et kannatan kolmanda veel ära ning siis võtan uuesti kasutusele oma vana hea Nokia, eriti kui selle laadija üles leian.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar