Akende lood

Windowsi kasutajana ei saa ma seda muidugi väga valjusti öelda, kuid hakkan tõesti mõistma neid, kes seda OP-süsteemi põlgavad. Ma ei imestaks, kui ka Linuxil teatavaid hädasid liiguks, kuid nii paljusid erinevaid hälbeid kui Windowsil, pole vist küll mujal süsteemides liikvel.

Minu põhihäda on muidugi pikemat aega olnud selles, et IE kinni külmub. Seda eelkõige tänu (justkui olematute) *.js failide tõttu. Siis mu arvuti aina suhtleb minuga ja küsib (pärast vastava veateate sätingu tööleseadmist), kas ma ikka soovin, et see asi jätkaks oma tegevust või jooksekski lõplikult kokku. Üldse on rohkem kui pooled Windowsi esitatud küsimustest mõttetud.

Eks ma siis ikka kaapisin ka mööda internetti ja otsisin meeleheitlikult lahendusi. Üks kole tähtis programm olevat Silverlight. Ega ma polegi sajaga süvenenud, milleks see hea on, kuid kui ikka nii lahkesti soovitatakse, siis käitusin usaldava tavakasutajana ning installisin selle endale taas. Mul oli see enne noid kokkujooksmise jamasid ka olemas ning nüüd tekkis mus mõte, et ehk selle uninstallimine oli viga.

Paljude seesuguste programmide installimine ei ole keeruline, vaja vaid nupule suruda. Installimine käib enamasti kiiresti ning arvutisse sigib kui imeväel paarsada arusaamatu nimetusega faili, millega ei oska midagi peale hakata.

Et mu Vista juba ammu otsad andis ning mul pole olnud aega, oskusi ega tahtmist toda taastada, siis paneb mind siiralt imestama, et pärast iga sedalaadi installimist tuleb taas mingi reboot või restart teha. XP erines muidu W98-st just eelkõige selle poolest, et ei soovinud iga muudatuse peale restarti.

Et selle uue doktori installimine tegi arvuti veelgi aeglasemaks kui see iial varem olnud oli, tulin ideele uninstallida AVG viirusetõrje. Enamasti erinevad viirusetõrjed ei seedi teineteist. Kuid kuna see uus programm toimub ühtlasi ka viirusetõrjena, polegi mitut mõtet omada.

Päris naljakas, kuidas ükski end masinasse sokutanud või siis spetsiaalselt installitud programm ei taha oma kliendist niisama kergesti loobuda. Veel pärast uninstallimist pakkus ta uuesti välja, et kui ma ei soovinud AVG tasuta versiooni, siis ehk olen ma nii lahke ning soovin selle palju etema tasulise versiooni osta.

Aga väga suuri muudatusi sellest siiski ei tulenenud. Kui IE taas tavatses ära külmuda, lasin Microsoftil automaatselt seletada, milles võiks olla häda.

Kurb muidugi, et kolmel või neljal erinevalt katsel jooksis ka see programm ummikusse ega installinud mulle miskit.

Ilmselt oli probleem selles, et ma üritasin asja uurida nn online-versioonis. Kuid siis salvestasin progrmmi enda masinasse ning käivitasin uuesti. Seepeale ta siiski leidiski mingid kalad.

Selliseid dialooge on muidugi tore ajaviiteks uurida. Kuid kui parasjagu on tegemist kiire tööajaga, võib sedalaadi laagimine ja kokkujooks tekitada tõsist tuska. Kiirustades tekivad vead ja tulemuseks on totaalne krahh. Windowsi keeles tuleb 'format C' teha. Iga format tähendab aga paaripäevalist pausi töös.

Üks mu tuttav arvutispetsialist kiidab, et tema teeb regulaarselt igale oma masinale formati umbes korra kuus. Jah, miks mitte. Kui inimese tegevus piirdubki masinate jooksutamise ja süsteemide puhastamisega, võib sellist formattimist endale muidugi lubada. Kuid kui arvuti ei ole mitte mängimise riist ega selline riist, mis alati viimase peal soodsamate programmidega varustatud peab olema, vaid töövahend... siis pole võimalik seda pidevalt formattida.

Näiteks kasutan ma oma töös pidevalt vähemalt kümmet erinevat programmi, ilmselt paar korda enamgi, kui kokku lugeda, ning iga formattimise järel tuleks kõik nood samuti uuesti installida. Juba see võtaks vähemalt terve päeva.

Kui nüüd tavakasutaja pilguga vaadata, siis ei ütle sedalaadi veateated küll suurt midagi. Eesti keeles saame me öelda lihtsalt, et 'on mingi kala'.

Et eesti keelt kõnelevaid arvutikasutajaid on häbematult vähe, siis pole ju enamasti juhiseid ega programme ka inimkeelde tõlgitud. Ingliskeelsed lehed paistavad aga alati silma oma vahurohkuse poolest. Selleks, et saada vastust mõnele lihtlabasele küsimusele, peaksid läbi lugema terve aabitsa.

Igatahes sain ma selle Spyware Doctori tööle pandud ning pidin hinge kinni hoides tõdema, kuidas see leidis üha ja üha uusi probleeme. Vähemasti on arusaadav, miks kogu see mu süsteem sedavõrd raskesti kasutatavaks on muutunud.

Mitte et neist kenadest dialoogidest taas mingit erilist kasu oleks, kuid tore ikkagi vaadata, kui palju pahalasi see tore programm suutis tuvastada, raisanud praktiliselt pool päeva mu tööajast.

Muidugi on selle programmi juures võimalusi kaapida läbi kas eluolulised programmifailid või süviti kõik nurgatagused. Oluliste hulgas olla olnud vid 4 kala.

Kuid registrit see doktor siiski ei uurinud. Seepärast lasin oma masina veel sellegagi üle. RegCure peaks olema nii intelligentne, et tuvastab ebavajalikud kirjed registritest.

Nagu juuresolevalt pildilt näha, polnud selliseid mitte just vähe. Ma pole tõesti kuulnud, et keegi Linuxi kasutajatest tegeleks pidevalt viiruste ja registrikalade otsimisega, kulutades sellele tegevusele lõviosa oma tööajast.

Oma uue doktori panin siis uuesti käima, et see otsiks süviti igasuguseid pahalasi. Juba poole tunni möödudes leidis see veel 7 kala.

Kahe tunni möödudes oli tuvastatud probleemide hulk 15, kõik kõrgetasemelised pahad.

Polegi täpselt meeles, mitu tundi see asjandus kokku mul tegutses, igatahes toime see tuli. Tõsi see on, et arvuti hakkas seepeale õige pisut toimekamalt tegutsema, kuid kõik probleemid polnud siiski veel likvideeritud.

Tore nimistu mitmesugustest troojatest pani mind imestama, milleks senine AVG mul üldse olemas oli. Ilmselt enese rahustamiseks.

Kokkuvõte tuuakse kenasti värviliselt ka ära. Minule kui graafika austajel peaks see ju igati mokka mööda olema. Paraku olen ma juba sinnamaani arenenud, et pigem olgu mul programm, mis oma eesmärgi täidab, ja seda vaatamata oma graafilisele kujundusele.

Sellelt pildilt on näha, et skaneerimine võttis aega 14 tundi, 5 minutit ja 8 sekundit. Iga päev sellist aega ei leia. Isegi korra kuus läheks natuke paljuks. Kui nüüd oskaks kusagilt üles leida sellise sättimise koha, millest saaks panna programmi tööle kindlal ajal, näiteks uneajaks... Kuid seesugust sätet ma ei leidnud.



Siin lõpus on lihtsalt veel mõned illustratsioonid selle programmi tööst.

Olen kokku puutunud Norton Antivirusega, F-protiga, Symantecuga ja kindlasti veel vähemalt kolme erinevaga. Milline neist see parim on, ei oska küll kuidagi pakkuda. Kindlasti ei tasu programmi headust arvestada selle graafilise väljundi põhjal.