Blenderi anekdoot

Ühes teises blogis ma just hiljuti kiitlesin, et sain tõnisepäeva puhuks kingituseks blenderi. See innustas mind nii, et ma läksin kohe vastavale kursusele. Õigupoolest on tegu suhteliselt kalli kursusega, kus õpetatakse Blender 2.5 kasutamist. Usun, et sellest ma millalgi veel ka lähemalt kirjutan. Seekord aga päris algusest, seotuna kas mu ealiste iseärasustega või siis kaltsiumkarbonaadirikka kohviveega. Nutikas lugeja taipab ehk niigi. Igatahe sain kusagilt kursuse foorumist suhteliselt vähemärgatavast kohast teada ligikaudse aaressi, kust endale see programm tõmmata. Tõmbasin ja installeerisingi, nagu allpool näha.

Kena silmise ikooniga viisard (või kuidas see eesti keeles ongi?) juhatas kenasti teed ja installeerimisel mingeid tõrkeid ei esinenud, vaja vaid hoolas alla ja läbi lugeda, mida programm jutustab või valikuks pakub.

Siin ma jäingi veidi toppama, kuid elu on näidanud, et enamasti on alati kavalam lasta programmidel installeeruda just sinna, kuhu nad end ise sokutada tahavad, minu puhul siis L kettale.

Nagu juba öeldud, laabus kõik kenasti, kuni esile kerkis lisaaken. Ma vahtisin seda tükk aega, oma minuti vist, kuni taipasin, et see ei kavatsegi jätkate, kuni ma [OK] ei pressi. Kummaline samas, et teise alternatiivina oleks olnud kas Alt+F4 või siis pisike ristike. Ma ei riskinud. No las tema uurib mu süsteemfaile.

Veel mõne hetke pärast kargas lahti mingi püütoni-leht, mis pakkus (ilmselt sama programmi toeks) mingist programmikeelest lihtsamat arusaamist, nagu ma siit kiiruga aru taipasin. Usutavasti pole inimesel sellega midagi pistmist. Vähemasti mitte minusugusel tavakasutajal.

Ja taas vaid loetud sekundite pärast oli installeerimine läbi ning valida jäi vaid kas dialoogiakna sulgemise või selle sulgemise vahel koos programmi käivitamisega. Ma otsustasin muidugi kohe kävitada.

Algselt ehmataski mind see püütoniga seotu. Seesama must aken peabki pidevalt avatud olema, nagu ka näiteks SAS programmil. Kui see sulgeda, jookseb ka kogu programm kinni, ehkki kodulehe järgi pidanuks see lihtsalt kehvemini töötama. Tõsi, ma ei süvenenud selle lehe sisusse kuigivõrd.

Tõtt öelda siit alles anekdoot algabki. Ma ei taibanud pildistada tulemust, kuid teen seda nüüd ning lisan pildid käesoleva sissekande lõppu. Igatahes erines see tublisit sellest pildist, mida ma sel veebipõhisel kursusel olin näinud. Nii ma siis nuputasin mitu päeva, et milles kala... kuni tulin lihtlabasele tulemusele: ma olen ülimalt ebatähelepanelik! Või siis suisa lubjakas? Kusjuures foorumil keegi isegi võrdles Blender 2.40 selle uuega, mis pidi veel olema Beta (ehk siis itimeeste keeles katseversioon). Juhendaja (Nils on ta nimi) veel kenasti seletas, et kuigi see on Beeta, on ta hoopis töökindlam kui eelmine põhiversioon. Jutt siis sellest uuest, mille kohta kogu kursus on püsti pandud.

Mis siis ikka, otsisin selle installimislehe uuesti välja ning laadisin alla õige versiooni, selle Beeta.

Nagu juuresolevalt pildiltki näha, on tegu versiooniga 2.56a. Installeerimine käis libedalt, isegi eelnevalt installitud vanem versioon polnud takistuseks. Etteruttavalt võin öelda, et hiljem oli mul töölaual kaks sarnast ikooni — nähtus, mida ma varem eales näinud polnud. Jätsin mõlemad identse näoga ikoonid alles: üks käivitabki vana, teine uue versiooni. Seega, Beeta ei installeeritud mitte põhiversiooni peale, vaid sellele täiendavalt lisaks.

Ikka küsimused ja vastused. Muide, ma olen siiski paaril korral neid litsentsijutte ka läbi lugenud, eriti uute programmide puhul ja huvi pärast, ehkki ei tea küll kedagi, kes oleks mingit kohtukeissi alustanud ning selle kaotanud seoses sellega, et lepingut läbi lugemata oma jah-sõna andis.

Kui keegi minusugune võhik võtab ette mingisuguse täiesti uue programmi ega tea, mis võimalusedki sel on, juhendis pole ka mingeid vastavaid soovitusi jagatus, siis pole küll kuigi süghavat mõtet siin nn difoolt-sätinguid muuta.

Sarnast soovitan üldjoontes ka programmi paigutuse osas. Tõsi, umbes kümnekonna aasta eest, kui ma veel arvutite võimalusi avastasin ning mõnikord mängegi mängisin, kippusin küll noid lisaketastele või vähemalt programmivälistesse erikaustadesse installima.

Muud küsimused olid põhimõtteliselt sarnased juba varem kirjeldatule, selle erinevusega, et nüüd oli dialoogiakne päises tiba suurem number.

Ka kõik järgnevad sammud olid sisuliselt samad.




Avanenud programm oli aga hoopis moodsama kujundusega ning väga tuttav veebikursuse klippidest.

Kuidas selle programmiga aga töö käib ning mida mul teha tuleb, sellest räägin ilmselt millalgi hiljem.



Alljärgnevalt 2.49b ja 2.56a välimuse erinevus.