kolmapäev, 12. august 2009

Sõmerpalu


Aga Sõmerpallu sõitsin umbes 45 minutit. Suurem osa teest on kiirusepiiranguga 100 km/h ning kogu teel tuleb ette vist vaid kolm 70-se piiranguga ja kaks 50-sega ala.

Jõudsin kohale 3 minutit enne kokkulepitud aega, kuid buss oli juba kohal ning juht otsis sobivat kohta. Käisime Maiduga rahvamajas (mis ühtlasi oli vallavalitsus ja ka koolimaja) ning uurisime võimalusi kohaliku elektri kasutamiseks, et ei pruugiks seda plärisevat bensiinigeneraatorit käiviada. Ilma ikka ei saanud.

Ilm oli oivaline. Öösel oli sadanud. Ka viimase koolituse lõpus tuli 5-minutine sahmakas. vähemasti polnud tapvalt palav. Õigupoolest läks pisut palavaks siis, kui ma bussiukse sulgesin. Algul sai see suletud tänu tuuletõmbust pelgavale daamile, hiljem põhjusel, et ekraanile paistva päikese tõttu ei olnud sellelt midagi näha.

Inimesed olid äärmiselt meeldivad ning kõik kohaletulnud olid ka huvilised. Vaatamata neljale pooleteisetunnisele koolitusele ei tundnud ma end lõpuks üldse väsinuna, pigem oli hoopis kahju, et päev nii kiiresti otsa sai.

teisipäev, 11. august 2009

e33 ja e34

Järgnevad kaks nädalat alates homsest on mul kaunis tihedalt täis e-bussi koolitusi. Otsisin välja vastavad teed ja rajad. Paraku pakub REGIO Delfi portaali kaudu esialgu vaid otsemaid teid, mitte aga reaalseid teid. Kuid sellele vaatamata on sellestki tööplaani koostamisel suur abi, kuna muidu võiks ju teab mis suunas sõita.

12.08.2009 — Sõmerpalu
Kohtumispaik on kooli parklas. Reisi pikkus 2 korda 64 km = 128 km, sõidule planeeritud kokku 100 minutit.


13.08.2009 — Rõuge
Kokku peaksime trehvama Ala-Rõuge endise i-punkti vastas olevas parklas. 164 km ja 2 tundi ning 10 minutit sõidule.



14.08.2009 — Mooste
Rasina rahvamaja esisel platsil. Kokku 90 km ja 80 minutit. Kõneksoleva kahe nädala kõige lühem tee (lähim objekt).



15.08.2009 — Võrus, Kuperjanovi pataljonis
Kose tee 3a Võrus. Loodetavasti on siin kõige paremini täituv koolitus üldse. Võrru sõidab siiski ka veidi üle tunni, arvestades reaalseid teeolusid. Teepikkus sinna on vist 68 km, kui mu mälu nüüd ei peta. Kuperjanovisse on minu juurest kodust 73 km ja planeerija väidab, et sellele kulub 56 minutit, ehk kokku 146 km ja üle 110 minuti.



16.08.2009 — Veriora
Võru-Räpina maantel maja nr 2, raamatukogu ees. Kokku 142 km ja 110 minutit (71 km /55 min).



17.08.2009 — Urvaste
Vallamaja ees. Urvastesse ja tagasi sõiduks peaks kuluma 128 km ja 110 minutit.



18.08.2009 — Puka
Puka Keskkooli parklas. Teepikkus (51/39) kokku 102 km ja umbes 80 minutit. Kindlasti ei arvesta see Regio atlas valgusfoore, ümbersõite ja kiirusepiiranguid (eriti ajutisi).



19.08.2009 — Vastseliina
Eriinternaatkooli esisel platsil. Teepikkus (94/67) kokku 188 km ja umbes 2 tundi ja 15 min. Kõnealuste kahe nädala kõige kaugem punkt.

Ökonoomselt sõites õnnestub ehk 1 liitri kütusega läbida 10 km. POT on siiski vana auto. Eks paistab, kas see ka vapralt vastu peab... 12...19. augustil kulub töösõitudele planeerija järgi kokku 1088 km, mis tähendab minimaalselt 110 liitrit bensiini. Rahasse ümber arvutatuna on see ligi 1800 krooni, kui bensiini hind ei tõuse. Loodetavasti ei lisandu siia muudest komplikatsioonidest tulenevaid kulutusi.

reede, 31. juuli 2009

GIMP


Et mu ealis-füsioloogilised eripärad võtsid minult võimaluse magada, otsustasin veidi surfata hetkel aktuaalsel kodulinna kodulehel, eriti aga Kultuuriaknas ning leidsin muuhulgas sealt teisegi aktuaalse teema. Nimelt tasuta e-koolituse GIMPi lühikursuse näol. Koolitaja Eve Keerus-Jusupov pakkus nimelt iluravi kursust GIMPi abil.

GIMP on mulle ammu tuttav programm, mille nüüd, seoses lühikursusega, uuendasin värskema versiooni vastu. Uuem töötab muuhulgas varasemast ka palju kiiremini. Kiirkursuse kujundus jättis küll pisut soovida (vt esipilt), kuid täidab mu meelest kenasti õppe-eesmärke, eriti tänu juuresolevatele videoklippidele.

















Analoogseid pildikesi on sellel kursusel üle 30, lisaks vähemalt 5 videoklippi. Igatahes soovitan kõigile, kel selle tasuta pilditöötlusprogrammi vastu huvi. Pealegi on see valdavalt eestikeelne programm ning sarnane kallile Photoshopile. Et programm läbi teha, on vaja vaid registreeruda ja saada oma e-aadressile parool. Registreeruda saab siin.

teisipäev, 21. juuli 2009

Google Wave

Kirjakasti oli laekunud ühe vahva programmi tutvustus. Või, kas seda saabki üldse programmiks nimetada. See on uus tarkvara, mis on seotud seniste otsingumootorite, sünkroonsete lahenduste ja muu viimasel ajal kiirelt leviva, ent põgusat kasutust leidva lahendusega. Kindlasti oleks rohkem tulu sellest, kui peamine kasutuskeel poleks inglise keel.

Tutvustaval saidil aadressiga http://wave.google.com/ on ka pea pooleteisttunnine tutvustav demoloeng, mis näitab ilmekalt, kuidas uue LAINEGA saab teha toredaid trikke, kuna kogu see lugu sisaldab endas suuremat osa seni kasutusel olnud kommunikatsioonivahendeid. Sellega saab vahetada kirju (nagu kirjakastis), redigeerida dokumente (nagu GoogleDocis), mängida mänge (nt male või tripstrapstrull), pidada foorumit, vahetada pilte ja palju muud. Kogu tegevus ekraanil on asünkroonse ja sünkroonse tegevuse ühendus, mis annab suurepärase võimaluse selle kasutamiseks näiteks WebCT-laadse õpikeskkonnana.

Inimesed saavad omavahel suhelda otse liinil. Samas, kirja pandud teksti saab ka hiljem uurida ning täiendada. Väidelda ja vaielda. Kui keegi vestlusse hiljem liidetakse, saab ta näha kogu vestluse ajalugu. Ja, mis eriti põnev, iga liigutus ja muudatus salvestatakse ning need muutused kui ka muutjad on tuvastatavad. Näiteks ka GoogleDoc laseb ju teostada kas sünkroonset või asünkroonset muutmist, kuid alati peab juurde märkima, kes parasjagu mida muutis. Tagatipuks on kogu tegevust võimalik sammhaaval taastada ja tagasivaatavalt uurida. Ainus, mida siin ei tutvustatud, on online pilt ja heli. Võimalik, et nende jäädvustamine oleks siiski liialt mahturööviv.

Eriti vahva on see, et jutu käigus või ka hiljem on äärmiselt lihtne tekste redigeerida. Loomulikult ajaskaalas tagasi liikudes on võimalik näha ka algset teksti ning redaktori nime. See aga oleks suurepärane võimalus igasuguste tekstide grupiviisiliseks redigeerimiseks ning mõtete trianguleerimiseks.

Väga lihtsalt saab edastada ka pildigaleriisid või üksikuid pilte, hiljem nende nimetusi korrigeerida jms. Kõige fantastilisem on aga see, et kogu selle loo saab kergelt ja suurema lisavaevata blogina heisata. Viimane on siis mõeldav seks puhuks, kui näiteks on arendatud mingi huvitav väitlus (või vaidlus), kus sünnivad põnevad leiud, mida oleks hea ka muu maailmaga jagada.

Ainus paha asi on see, et hetkel see LAINE veel ei tööta. Kuid saidil on suur nupp, mille all tekst, et asi saab alguse vel sel aastal, nupule vajutades võib huviline aga enda e-aadressi registeerida, andes teada soovist talle teade saata, kui see värk puha valmis saab.

Videoklipp on küll pisut pikavõitu, ent keelest arusaamine ei tohiks olla raske ka neile, kes hääldusest nii hästi aru ei saa (kuigi tegu on väga arusaadava ameerika inglisega): video all on ka tiitrid, mida saab vajadusel välja lülitada.

Eriti hämmastas mind nii spelleri kui ka tõlkeprogrammi olemasolu. Speller on vähemasti inglise keele kohta, ilmselt on eestikeelseid kasutajaid sedavõrd vähe, et selle väljatöötamine ei tasuks end ära. Tõlkeprogramm võimaldab aga kahel erinevat keelt kõneleval inimesel oma emakeeltes suhelda. Demonstreeriti vist hispaania ja inglise keelt. Üks toksis ingliskeelse teksti, teine luges selle tõlget ja vastupidi.

Demonstreeriti sedagi, et tegu pole üksnes ladina tähestiku võimalustega, vaid isegi heebreakeelsete konksude ning hiina hieroglüüfidega sai süsteem kenasti hakkama. Igatahes mina olen sellest eeltutvustusest sedavõrd vaimustuses, et registreerusin pikemalt mõtlemata.

Sama video on näha ka YouTubes. Seni oli seda vaadanud üle 3 miljoni inimese.

kolmapäev, 15. juuli 2009

Üheksandike arvamus

Juba 3. juulil saatis Teaduskooli haridustehnoloog kirja päris huvitava sisuga. Küsitlus viidi läbi eFormularis 2009 a. mai lõpus/juuni alguses. Küsimustik koosnes 12 küsimusest, millest 8 olid valikvastustega küsimused, 2 mitmikvalikuga ja 2 avatud vastusega küsimused. Lingid küsitlusankeedile saadeti õpilaste e-mailidele teaduskooli listi kaudu. 1100-st adressaadist vastas küsitlusele 418 õpilast (38%). Muidugi oleks olnud määratult tervitatavam, kui kursuste juhendajad oleksid varem sellisest plaanist teadnud, kuid asjaks seegi.

Kursuse „Inimese anatoomia ja füsioloogia“ 2008/09 õa enam kui poolesajast õppijast võttis kahjuks vaevaks vastata vaid 14 vastajat. Küsimuste tulemused esitati kenasti diagrammidel, millest näotumaid ma avaldama ei hakka.

Huvi kursuse vastu oli kõige enam ajendatud kas seesmisest huvist aine vastu või õpetaja soovitustest lähtuvalt.

Kummalisel kombel jäid kõik 14 vastajat kursusega enamvähem või väga rahule. Ilmselt kõik ülejäänud ligi 40 ei pidanud seda kuigi heaks kursuseks.

Materjalid olid suhteliselt huvitavad (57%) või väga huvitavad (43%), madalama kategooria variante ei vastatud.

Selgub, et selle diagrammi põhjal ei olnud kursus just väga lihtne, kõige enam vastuseid rääkis, et nii õppematerjalid kui ka kodu- ja kontrolltööd olid pigem suhteliselt rasked.

See diagramm kõneleb tagasisidest. Siin on võimalusi olukorra parandamiseks. Tõsi, tagasisidet andsin ma siiski neile noortele, kes midagi tegid. Kui õppija üldse midagi ei vastanud, siis ma paaril korral vaid uurisin, kas ta on kursuse pooleli jätnud. Enamat tagasisidet ma anda ei saanud. Muidugi muudaks olukorda see, kui lisaks registeerunute isikukoodidele (millega mul pole midagi peale hakata) saaksin ma teada ka mulle vajaliku e-aadressi.

Küllap küsitlusele vastasidki vaid tublimad. Tore on näha, et neistki pooled peavad end õigustatult väga tubliks.

Kõige enam on kasu "negatiivsest tagasisidest", õigemini kriitilistest märkustest. Sellele annavad hea vastuse järgnevatele küsimustele antud vastused.

10. Mis Sulle selle kursuse juures meeldis?
  • Huvitavad ja rasked kt-d tegid kursuse keerukamaks. Sel viisil oli võimalik õppida oma vigadest. Oli ka võimalus teha kt uuesti, kui selle esimesel sooritamisel oli liiga palju vigu.
  • Meeldis see, et korralikult olid ühendatud nii koolimaterjal kui lisateave, nii saab lüüa häid ühendusi teemade vahel ja ühtlasi suuremahulisi lisateadmisi teema arendamisel. Mulle meeldis väga.
  • Ma sain teada palju uusi asju. Mõtled küll, et see inimese keha on nii lihtne asi, aga kui lähemalt uurima hakata, üllatud paljuski. Omandasid palju uusi teadmisi.
  • Materjalid olid hästi organiseeritud. Kursuse läbiviijad olid abivalmid vastama küsimustele ja väikeste probleemide lahendamisel. Materjalide omandamise perioodid olid hästi jaotatud, aja planeerimisega ei tulnud probleeme.
  • Kursuselt sain juurde palju vajalikke teadmisi.
  • Sain võrrelda ennast tesitega, teada palju uut ja huvitavat.
  • Väga palju huvitavaid fakte, millest varem polnud kuulnudki. Kui oli probleem, sai see lahendatud.
  • Läbiviijate sõbralik suhtumine, abivalmidus.
  • sain palju teadmisi juurde.


11. Mis Sulle ei meeldinud selle kursuse juures või mis oleks võinud olla teisiti?
  • Kodutööd olid liiga umbmääraselt antud. Vahel tundus, et juhendaja annab vägagi mõttetute asjade eest punkte ja see ärritas.
  • Ei meeldinud näiteks see, et kontrolltöödesse tulid mõned küsimused suvalised. Selles mõttes, et ma saan aru küll, et ei pea olema kõik otse õpikust/materjalidest kopeeritud, aga täpsed faktiteadmised võiksid küll olla vähemalt mainitud.
  • Natuke tekitas see pinget, et oli ajalimiit. Samas see on muidugi hea, aga kohati jäi küll ajast puudu.

  • Mõnel korral ei katnud ette antud materjalid infot, mille kohta olid küsimused kontrolltöös. Sellised küsimused polnud lihtsalt loogikaga seotud, vaid nõudsidki kindlate faktide teadmist.
  • Mõned küsimused olid natuke keeruliselt sõnastatud.
  • Osad materjalid ei läinud lahti või selleks pidi tõmbama palju erinevaid programme, see võiks olla lihtsamini kättesaadav.
  • Paljudele küsimustele ei leidnud vastuseid antud õppematerjalidest.
  • kõik meeldis.
  • oleks võinud kontroll tööde ajad täpsemini teada olla.

kolmapäev, 8. juuli 2009

Digiplaan 29. nädalaks

Edasine töögraafik pole vähem tihe.

Võimalik, et lisanduvad kommentaarid.

pühapäev, 5. juuli 2009

Vaikselt

Mulle on laekunud paar tagasisidet veebikursuste kohta. Eriti põhjalik oli Teaduskooli oma, kus vastajaiks kahjuks vaid 14 õppinut. Ometi tasub lähiajal (ja enne uue õppeaasta algust) ka tolles märgituile tähelepanu pöörata.

Ka õpilasuurimuste juhendamise kursuse kohta tuli üks hilinenud arvamus:
Kui tihti Te kursust külastasite?
— vähem kui 1 kord nädalas
Mis Teile antud kursusel kõige rohkem meeldis?
— Tegelikult see, et ma tõepoolest oma aegluse või ajanappuse kiuste sain targremaks.
Mis Teile antud kursusel kõige vähem meeldis?
— Kahjuks oma laiskus
Kuidas Te hindate kursuse ülesehitust ja kujundust?
— Hea.
Andke hinnang kursuse õppematerjalidele.
— Väga hea
Andke hinnang kohustuslikele ülesannetele.
— Põhimõtteliselt olulised, aga võib olla oleks soovinud rohkem täpsustusi või ettekirjutusi. Mulle vist raskeim viitamisega seotud ülesande paigutus. Tekkis arusaamatus. Võib-olla oli seotud sellega, et ei saanud lahti ja siis ei teadnud, kuhu panna.
Andke hinnang kursuse läbiviija tegevusele.
— Väga hea
Mida peaks Teie arvates kursusel veel muutma?
— Minusuguste jaoks võiks vist ülesandeid täpsustada, et mitte lihtsama vastupanu teed minna.

Hetkel olen saanud tööd Vaata kooli meeskonnas, kus ma projekti Ole kaasas! raames koolitan huvilisi kasutama ID kaarti ning näitan selle erinevaid võimalusi. Et töötasu pole just kuninglik ning tulemus sõltub koolitatute hulgast, mina aga ei harrasta agressiivset värbamismeetodit, siis olen lasnud endale teha suhteliselt tiheda töögraafiku.

Tööst vabaks jäävatel hetkedel ootavad endiselt tööd veebimaterjalidega, esmanimekirjas on SMS-ehituse koduleht.

Kaunis suur osa nn aktiivsest puhkamest on mul kulunud looduse rüpes. Selle negatiivseks kaasmõjuks on vaid marjukuudilik jume ja väljaveninud käimakõõlused, muidu võib aga igati rahul olla, muu hulgas ka tagasihoidliku pildisaagiga, mille eesmärke ma ei ole kuigi paika pannud. Rõõmustada tasub aga Propsise hobi üle, kes ta tegeleb vägagi edukalt putukate pildistamisega.

Priit ja Jaanus | Evi Piirsalu foto
Hetkel on taas täiesti unaruses oma uuringu materjalidega töötamine. Paraku ei ole lihtne seda ka tööplaanidesse kirjutada, kuna veebitööde, sh -kujundusega võib minna esialgselt plaanitust märksa enam aega.