Sunnitud vabadus

Üha sagedasemaks on muutunud olukord, kus arvuti tavakasutaja ei pea tegema muud, kui vajutama virtuaalsele nupule. Kohati tekib mul koguni küsimus, kas sedagi tarvis on, kuna masin kipub enamasti tegema ikka seda, mida ise soovib.

Näiteks on minu saanikesel kombeks kangestuda (halvatuda), kui mitte järele anda alla paremasse nurka tekkivatele soovitustele mõnd järjekordset programmi värskendada. Kõige usinam seesugune värskendaja on Acrobat selle erinevates vormides.

Viimati kui soostusin kangestumisest vabanemise eesmärgil seda Acrobati värskendama, lõppes kogu lugu sellega, et mu masinast kadus sootuks üks mu põhilisi programme — Internet Explorer. Nad nimetavad seda brauseriks (ingliskeelsest sõnast browser) või sirvijaks. Aga mida sa siin sirvid, kui masinas on vaid Google Chrome. Hea, et seegi. Vähemasti õnnestus selle peale uuesti IE8 alla laadida ja installida.



Eks installimise käigus selgus ka, et enne nii olulise brauseri saamist tuleb ikka vaadata, kas arvutis on kõik korras. Ehk et enne edasi ei saanud, kui tuli alla laadida põnev ja uuendatud Registry Booster, mis avastas masinast üksjagu puudusi, sõlmi ning kitsaskohti.







Loomulikult saaks kõikidest ligi 1000 probleemist lahti alles siis, kui teataval määral rahakotti kergitada. Seni õnnestus vabaneda katseliselt vaid 15 esimesest (suurimast?) probleemist, mis takistavad arvuti edasitöötamist. Õnneks need viisteistki. Nende hulka sattus ka täpselt see probleem, mis takistas IE8 installimist.



Pärast selle loo lõpule viimist installeerus IE korrektselt ning hakkas juba pärast paari restarti ka korralikult tööle.

Kaasavara

Eile, kui just püüdsin meeleheitlikult leida seda trikki, mismoodi saaks sundida ühe veebibruseri linki avama tulemust teistsuguse, erineva brauseri aknas, viskas lahke DivX ette upgrade-hoiatuse.


Tavaliselt ma lasen arvutil tarviliku uuenduse ära toimetada, kuna mu enam kui 5 aastat vana masin ei suuda kuigi eduliselt töötada, kui sellised kusagil ootelehel seisavad. Seegi kord vajutasin kenasti "jessid" ära, alles siis meenus, et tegin seda liiga kärmelt. Sellel sindril on kaasas ja Nortoni Antivirus programm. Selleks, et sellest loobuda, tuleb ära võtta üks linnuke, mille ma aga seekord unustasin eemaldada...


Nii ma siis saingi selle tüütu kaasavara. Muidugi ei tahtnud see lasta mul end sulgedagi enne, kui olin vajutanud continue. Alles siis anti võimalus kas laadida tasuline või prooviversioon. Lisandus ka võimalus kogu see dialoogiboks sulgeda. Seda ma ka tegin.


Aga oh häda! Aeg-ajalt hakkab see programm nüüd ise kenasti käivituma, lootuses, et ma talle taas jess-käsu annan, et siis mulle demonstreerida, kui purutäis mu arvuti viirustest ja muust jamast on ning kui kole palju ta mu masinat suudaks korrastada juhul, kui ma teatava summa neile maksan ja nende teenust kasutan.


Muidugi ei taha ma nüüd öelda, et ma ei suudaks sellest programmist lahti saada. Kuid natuke nörritav on selline sundautomaatika siiski.


Kõik see aga ei andnud mulle vastust küsimusele, millele ma just vastust otsisin. Huvitaval kombel avanes pärast DivX edukat uuendamist mul automaatselt Mozilla-tüüpi Chrome brauser, kuigi 'difoolt' brauseriks on mul Windowsi kasutajana siiski IE.

Kõigele vaatamata ei saanud ma aga sotti, kuidas ma saaksin näiteks IE-sse sisestada skripti, millega vaatajal avaneks lisasätinguteta Firefox või Chrome. Või siis ka vastupidi.