Tippdiletant

---

Kui eelmine sissekanne oli puhtinformatiivne, samas aga vormistuslik katse, siis seekordne on päevakajaline ning filoloogilise hõnguga.

Inimene võib mõnikord ikka uskumatu unekott olla. Ma ei teagi, mitu korda ma hommikul oma piriseja kinni olin vajutanud ja mitmele kõnele vastamata jätnud. Igatahes kell 8 helises mu X-files'i tunnusmeloodiat pinisev telefon nii pikalt, et ma suisa ärkasin. Kohe kui viskasin pilgu kellale, olin sunnitud ärkvele ehmuma. Kell oli kaks tundi rohkem kui ma oleksin tahtnud. Ja loomulikult jõudsin ma enne praktikumi ära juua vaid tassikese kanget äratuskohvi. Tõsi, mu tassike mahutab umbes pool liitrit. Kui ma siis täpselt kell 9 oma endisesse töökohta jõudsin, oli enamik lapsi juba kohal.

Need olid noored, kellel huvi loodusteaduste vastu. Ja mina siis tegelesin seekord neile mikroskopeerimise saladuste õpetamisega. Hea, et vajalikud uurimisobjektid said eelmisel õhtul valmis ostetud. Tundub ju elementaarne, et tänapäeval peaksid kõik õpilased ikka koolitunnis mikroskopeerimise selgeks saama. Tegelikkuses on aga koolides ja õpetajatel sadu probleeme, mis nende saladuste edastamist takistavad.

Näib, et tänane pilk WebCT-sse ei olnud kuigi tulemuslik. Paar-kolm kirja, mõned tulemuspunktid. Ja kogu lugu. Eks põhirõhk jääb ilmselt ikka pühapäeva ööle vastu esmaspäeva, mil vabad päevad selja taga ja õppijatel olnud võimalust ka mitteformaalsete kursustega tegeleda. Ehkki see "mitteformaalsus" on siin sümboolne, kuna ega nimetatud keskkonda naljalt mitteformaalseid kursuseid ei satu. Ikka alustatakse sellest, et kellele kursus on mõeldud ja mis eesmärgil ja kui palju ja kui pikalt ja milliste tulemustega.

Et mul tänasele päevale liiga palju ülesandeid seatud pole, saan hakata tegelema homsetega ning mängida kõiksugu automaatprogrammidega, et nende saladused endale selgeks teha. Olen ju oma tutvuskonnas omamoodi "arvutiguru", kes alustas umbes 1990. aastal arvutiga KRISTA. See oli äärmiselt omapärane arvuti moodi mänguasi, mis tuli ühendada ühelt poolt makiga, mis siis pidi täitma kõvaketta rolli, teiselt poolt värviteleriga, millest kujunes monitor. Sellega susserdasin kokku päris suure hulga hasartliku suunitlusega õppe-hindamisprogramme, mille peal mu kuuendikud tol korral kooslusi õppisid. Edasi, umbes 1993. aastal sain enda valdusse Jukud ja mängisin nondega. Minu esimene tõsisem kokkupuude päris arvutiga oli alles 12 aastat tagasi, kui just oli välja tulnud Windows 95 koos ka kõige auväärsemaid kolleege haaranud verise tapmismänguga Doom. Igasuguseid trikke olen peaasjalikult omal käel õppinud katse-eksituse meetodil. Alles viimasel ajal on lisandunud ka mõned huvitavad kursused. Igalt kursuselt nopib mõne kavaluse. Eks me näe, mida mu diletantsus endaga kaasa toob. Sellele sõnale on ajapikku juurde tulnud negatiivne alatoon ning otsemõistes mõeldakse selle all enamasti küündimatut asjaarmastajat. Kuidas aga nimetada asjaarmastajat, kes pole küündimatu? Või on küündiv? Isehakanud spetsialist?

Igatahes avastasin just äsja, et siia blogisse on võimalik korraga ritta laduda ka mitu pilti.

WebCT laienditest

---

Eneli, üks meie kursuse juhendajaid, oli täna pannud kirja ühe väga väärtusliku loendi failidest, mida WebCT "omaks" tunnistab:

• Adobe^® Portable Document Format - pdf


• Adobe Postscript^® - ps


• AOL^® Art Image - art


• Apple^® QuickTime^® movie - movie


• Apple QuickTime video clip - mov, qt


• Audio Interchange File - aif, aifc, aiff


• Audio Video Interleave - avi


• Backup file - bak


• Basic Audio - au


• Bitmap Graphics - bmp


• Calendar file - ics


• Cascading Style Sheet - css


• Comma-Separated Variables - csv


• Corel^® Presentations™ - shw


• Encapsulated Postscript - eps


• Executable - exe


• Extensible Markup Language - xml


• Extensible Style Sheets - xsl


• Graphic Interchange Format - gif


• Hypertext Markup Language - htm, html


• HyperText Template - htt


• Java - java


• Java Class - class


• JavaScript™ - js


• JavaServer™ Pages - jsp


• Joint Photographic Experts Group - jpg, jpe, jpeg


• Log File - log


• Macromedia^® Director^® - dir, dcr, dxr


• Macromedia Flash^® - fla


• Macromedia Shockwave^® Flash - swf


• Microsoft^® Access - mdb


• Microsoft Excel - xls, xlt


• Microsoft HTML - mht


• Microsoft Outlook^® - eml


• Microsoft PowerPoint^® - ppt, pot


• Microsoft Project - mpp, mpt, mpx


• Microsoft Word - doc, dot


• Microsoft Works - msw


• Moving Pictures Experts Group - mpg, mpe, mpeg


• Moving Pictures Experts Group Audio - mpga, mp2, mp3


• Musical Instrumental Digital Interface - mid, midi


• PC Paintbrush Bitmap Graphic - pcx


• Portable (Public) Network Graphic - png


• Properties (Java) - properties


• RealAudio^® - ra, ram, rm


• RealPlayer^® Plug-In - rpm


• RealVideo^® - rv


• Rich Text Document - rtx


• Rich Text Format - rtf


• Shell (Unix) - sh


• Sound - snd, au, ulaw


• Standard Generalized Markup Language - sgml, sgm


• Tab-Separated Values - tsv


• Tagged Image Format File - tif, tiff


• Text - txt, asc


• Uniform Resource Locator - url


• Unknown Binary - bin


• Virtual Reality Modeling Language - vrml, wrl


• Waveform Audio - wav


• WebCT e-Pack - epk


• WebCT file - wct


• Windows Advanced Systems Format - asf, asx


• WordPerfect^® - wpg, wpd


• StuffIt™ Compressed Archive - sit


• Zip Compressed Archive - zip

Arvatavasti on sellest loendist edaspidigi kasu, ja mitte üksnes minule. Tänan, Eneli, see oli kui magustoit!

Kana paras ahju panna

Kana on kana ja Vista on vista... GIMPi saingi pärast mitmekordseid proovimisi lõpuks tööle ning isegi korra praktikas kasutada. Rohkem polnud seekord lihtsalt vaja. Ehkki see esimesel paaril korral lukku jooksis, sain lõpuks lihtsamad operatsioonid toimetatud. Mind hämmastas selle tõepoolest suur sarnasus PhotoShopiga ning häris pisut eestikeelne menüü. Kui ma muidu aina kirun seda eesti keele asendumist pea igas eluvaldkonnas inglise keelega, siis arvutiasjanduses on pigem eesti keel äärmiselt harjumatu.

Mis aga puutub Windows Movie Makerisse, siis sellega minu kana hakkama ei saa. Õigemini teeb ta kõik vajalikud operatsioonid üliedukalt, ent tulemus on kummaline: endiselt kollarohetriibuline pilt. Ja seda mistahes klipi korral ja kuitahes suure failina salvestades. Praktikumi juhendaja mainis sellise nähtuse kohta, et ju see on arvuti spetsiifika. Spetsiifika või mitte, aga klippe ma oma kanakesega toota ei saa. Pisut otsisin, kuid ei leidnud ka mingeid "üleskohtingu" ega parandamise faile netist. Lisaks kana enese programmile (Windows Movie Maker 6.0) tõstsin siia veel varasema ning kaunima ikooniga versiooni (Windows Movie Maker 2.6), kuid sellel oli vaid võimalusi vähem, ent tulemus sama. Õigupoolest kipub see varasem sootuks kinni jooksma, ja juba miniklippide liitmise eel. Kindlasti arvab keegi, et ju siis selles kahe versiooni olemasolus see konflikt seisnebki, kuid sellisel juhul ei oskaks ma seletada, miks see 6.0 ka algselt ei töötanud, kui veel üksi laiutas.

Naljakas on see numeratsioon. WebCT eelmine versioon oli vist ka mingi kaks-koma, võimalik, et koguni 2.6, uus aga on 6. Sama lugu siis ka WMM-iga.

Üldjoontes ei kuulu ma nende hulka, kes tuttavate ees kiitlevad sellega, kui "vinge või suur" nende riist on. Ega ka mitte versioon. Pahatihti on vanemad versioonid paremadki. Kuid uuemad masinad lihtsalt ei taha vanemaid käia lubada. Ehk siis vanad versioonid ei taha uuemates masinates töötada. Ma näiteks ei saa üldse veel hetkel aru, mis kasu on mul mu Office 2007-st, kui enamik inimesi seda veel ei kasuta. Tõsi, näiteks on mu dokumendid enam kui kolm korda pisemad, olles justkui kokku pakitud. Kuid mis kasu sellest on, kui minu *.docx laiendiga dokumente teised avada ei saa. Küllap on siin tegu pisikest viisi tehnoloogilise sõjaga, kus igat masti kavaluste läbi püütakse teise firma toodangut üle trumbata. See paneb aga mõtlema viirusetootjate usinusele, kes neid lakkamatult tekitavad, et oleks ikka inimestel põhjust viirusekaitseprogramme osta. Erinevalt bioloogilistest viirustest ei muteeru arvutiviirused iseenesest. Seda teevad ikka inimesed, luues uuemaid ja riukalikumaid programmijuppe. Või tahate öelda, et mul on paranoia? Ei usu.

Kimpus GIMPiga

Tegelikkuses ei kõlba see töö juures käimine töö juures käimise pärast mitte kuskile. Kõigepealt, selleks et kohale minna, tuleb teha suuri ettevalmistusi, mis algavad sellega, et su väljanägemine peab üldsusele talutav olema. Näiteks tuleb tingimata maha ajada habe, eriti kui see pole just eriliselt kaunistav näo element. Selleks, et terava žiletiga näo kallale minna, tuleb aga eelnevalt virguda, milleks kulub vähemasti liiter kanget kohvi. Siis tuleb leida veel rõivad. Isegi sokid peavad ühesugused olema, ilma et keegi sind napakaks ei peaks. Lips ette ja kübar pähe. Kõik ikka nii nagu kombeks. Lipsu valimisel tuleb jälgida, et see sobiks kokku kingapaeltega ning et jumalapärast poleks kusagil mõnd plekki! Plekkide vastu aitab mingi roosa oksiokšön. Noh, ja see kirjeldus oli veel ütlemata põgus. Kujutan ette, et naisterahvastele on see asi veelgi hullem. Õnneks tolereerib meie ühiskond veel seni meikimata ja kunstjuusteta mehi. Katsugu aga mõni naine värvimata kodunt lahkuda! Aga seegi pole veel kõik. Siis tuleb auto üles leida ja jääst ning lumest puhtaks kaapida. Seejärel riskida liikluskeerises, siis otsida parkimiskohta jne jne. Kogu selle jama asemel oleks olnud võimalik, vähemasti mul, juba päris mitu head tööd teha. Vähemasti alustadagi. Kuid siingi ei lõpe veel kannatused. Siis tuleb end oma töökohas mugavalt sisse seada: liigutada mööblit, suhelda kolleegidega, installeerida tooli kõrgus ja muud pisiasjad. Kindlasti tuleb valmis olla igasugusteks üllatusteks, mis algavad ootamatutest telefonikõnedest või juhuslikult sisse sadavatest klientidest ning lõpevad remondimeeste tehnika ümberkukkumise ja muu sellekohasega. Ja kui tööpäev kord läbi saab, siis tuleb veel ka läbi liikluskeerise koju jõuda. Ainus kokkuhoid on see, et sa ei pea uuesti end korrektseks väljanägemiseks seadma. Loomulikult on see möödapääsmatu siis, kui töökoht nõuab kohal olemist. Kuid igal muul juhul on selline igapäevane asukoha vahetamine lihtsalt aja raiskamine.

Ega ma tööl olles just kuigi suuri tegusid tehtud ei saanudki. Vähemasti mitte midagi niisugust, millega ma kodus poleks kiiremini hakkama saanud. Küll aga kiirustasin kell 16:15 algavasse praktikumi, millelt lootsin suuri täiendusi oma oskustele. Kõigepealt oli kurb see, et väljakuulutatud aadress osutus valeks, Ruumis, mis tunniplaanis kirjas, polnud juba aasta otsa arvutiklassi olnud. Siis oli pisut nukker see, et eelregistreerimise käigus kõik 17 töökohta reserveerinud õppurist jõudsid kohale vaid viis. Lisaks üks külaline. Jutuks tulid teemad, millega ma juba kursis olin. Windows Movie Maker on programm, mida ma juba korduvalt kasutanudki olen, GIMP aga see, mis mul seni installimata. Proovin täna uuesti. Paar lisaküsimust, mis mul olid tekkinud, jäid taas selle taha, et ju on mul endal imelik arvuti. Aga ma kindlasti proovin oma videokaamerast saada pildi just WMM programmiga. Kindlasti proovin ka selle GIMP programmiga sõbruneda. Enne tuleb see aga lõpuks alla laadida. Pidi olema vabavara. Praktikumis ma lõpuni ei viibinud, kuna kell hakkas vägisi kuuele nihkuma ja mul endiselt hommikueine võtmata... Homseks ELO praktikumiks oli aga tarvis veel igasuguseid frukte osta. Poetiir ootas.

Näis, kuidas õnnestuvad katsetused paari uue idee valguses, mille ma siiski praktikumist kõrva taha panin.

Uneidee

Tegelikult on nende sissekannete üheks suureks peavaluks sobiva pildi valik. Ehkki iial pole need mul liiga juhuslikud, oleks mõnikord vaja midagi märksa asjalikumat kui see käepärast just on. Paaril puhul olen kasutanud ka laenatud kaadreid. Häda korral ajavad ju asja ära ka kaunid loodusvaated, mis ei tohiks kedagi liialt ärritada. Või näiteks Fanta, mis on hambaid rikkuvatest magushappelistest kokakoolajookidest kõige maitsvam.
Kuid siiski on pilt veel pool muret. Ka pealkiri peab olema. No ilma pealkirjat sissekanne on küll ka võimalik, kuid see võiks siiski olla suunava sisuga või vähemasti mõtteid tekitav. Olgu, kui ka mõtteid ei tekita, siis olgu see vähemasti naljakas. Kõige kavalam oleks muidugi peegeldada see töö lugejale. Kuid ilmselt oleks see mõistlik alles siis, kui lugejaid oleks loogu. Peab vist unes selle peale tulema, nagu Mendelejev olla tulnud elementide perioodilisuse süsteemi tabelile.

Mõned mõtted on kavalad. Näiteks tundub mulle kaunis kaval lasta õppijatel pidada oma õppepäevikut ehk õpimappi ehk portfoliot. Nii kõlab ka kahel mu WebCT kursusel õpetajatest õppijatele ettenähtud ülesanne. Paraku ei ole ma aga senini aru saanud, kas see personaalse kodulehe tegemine jääbki selle õpikeskkonna uues versioonis puuduma ja on asendatud ülimalt põgusa Rosteriga või on millalgi loota endise võimaluse taastumist? Igatahes võtab ju ka see aega, kui ma õppijate materjalide kujundamisega tegelema pean.

Õpimappi palusin pidada ka Luua noortel. Selle lihtsaim versioon saaks olema siis korralik konspekt. Samas, kuna rohkem kui pooltel neist on siiski vähemasti Rate-konto, peaks vähemasti too suurem osa neist ka eelistama elektroonilist õpimappi, mida mul oleks hõlpsam uurida. Lisaks ei segaks minu uurimine neil seda samaaegselt täiendamast ning minul ei tuleks kilode viisi konspekte kaasa tassida ega nende uurimiseks metsade keskel ööbida. Küll me kuidagi hakkama saame! Igatahes tundusid nad meie esimesel kohtumisel äärmiselt meeldiv noor rahvas olema. Linnakoolides on ikka tavaliselt juba esimesel korral selliseid, kes negatiivselt silma püüavad paista või siis vähemasti õpetaja kohustes oleva persooni elu põrguks püüavad teha. Ma ei kavatsegi uurida, kas sealsed noored ka linnadest pärit on, sest kui selguks, et enamik neist on väiksematest asulatest, hakkaksin ma linnarahvasse küll kuidagi kummaliselt suhtuma. Minu asi pole neist tulevasi geograafe ega geolooge kasvatada, vaid anda see elementaarne teadmist kogus, millest ehk tulevases elus tulu võiks tõusta. Kindlasti lahendame selle pooleliitrise vee hinna ja muudki saladused. Üks noormees kirjutas mulle oma veebilehe aadressi küsinud lünka, et elu pole Rate! See Rate on omaette jututeema, kuid kindlasti on noormehel tuline õigus! Samas aga peab temagi tulevikus suutma näha, et see Rate oli küsitud vaid puhuks, kui muud paremat pole. Igatahes pakkusin neilegi välja sedasama keskkonda siin. Igatahes on siinses blogis kirjutamine omamoodi kui seks töökohal (nagu just 3D dokument kirjeldas): võimalus, et keegi seda loeb, on kaduvväike, samas aga rahuldus missugune! Eelkõige iseendale.

Aga AutomatWeb on kogu oma keerukas lihtsuses siiski õpitav. Kahju vaid, et seda keskkonda on mul tarvis vaid umbes 2% ulatuses oma igapäevatöödest. Ka igasuguste veebitegevuste puhul ei ületa vist selle vajadus 10%. Pealegi, suurema osa sellest sain ma tehtud ka veel enne tänast koolitust.

Peagi peaks plaani panema ka oma kursuse edasiarendamise. Mul ju juhendid, küsimustikud ning lingid ning videoklipid endises seisus. Homne praktikum annab ehk viimaste osas selgitust.

Nulltolerantsist

Ja ei kulunud kuudki, kui mu pisike kartus teoks sai. Nüüd on siis moes inimeste vihkamine ja ka Tallinna koolipoiss ähvardab kaaslasi veresaunaga, nagu viimasel ajal kombeks. Nüüd oleks meie KaPol paras aeg kohaldada nulltolerantsi. Kindlasti ei muudaks sellise noore inimese vangistamine tema arvamust inimestesse sallivama suhtumise suunas. Kindlasti aga tasuks sellisel soovitada siiski eelkõige ennast käsile võtta, kas siis just suitsiidi läbi... Igatahes tolle lapseohtu nooruki vanemate nahas ei tahaks olla.

Tänasel koolitusel avastasin, et silmaarstide heatahtlik soov, kirjutada inimesele alati veidi nõrgemad prillid kui neid talle vaja läheks, maksab prillikandjale teinekord kurjalt kätte. Seoses parkimisautomaadi tõrkega hilinesin koolitusele 3 minutit. Tavaliselt olen ma alati kohal õigeagselt või veidi varem. Eks ma seegi kord veidi lootsin, et õppetöö algab akadeemilise veerandtunni järel, nagu ülikoolis kombeks. Aga ei. Mulle oli jäänud arvuti mõttelise (klaasidega raamatukogu muust koridorist eraldatud) ruumiosa kaugeimas nurgas. Igatahes ei näinud ma ekraanilt suurt midagi. Noor lektor, olles asjaga aga ise kursis, edastas oma infot nii kiiresti, et ma pidin end tundma vanainimesena, kes pidevalt asjadega hätta jääb. Lõpuks viskasin käega ning otsustasin läbimängitud asjad kodus läbi proovida. Oma põhiküsimusele AutomatWebi trikkidest polekski ma vastust saanud, kui poleks seda lõunapausi ajal individuaalselt esitanud. Mis sellesse programmi puutub, siis peaksin veelkord kordama, et see on tehtud sedavõrd lihtne, kuid oma lihtsusega nii keeruliseks aetud, et mina eelistaksin küll pigem muid võtteid kodulehe ehitamiseks. Aga, nagu ma aru sain, pole ka võimatu siin kasutada kombinatoorikat, et oma tahtmine saavutada.

Noor lektor (vist Raivo) kordas oma tempoka kõne vahele sageli küsimusi, millele ei olnud võimalik saada õiget vastust. Näiteks kui küsida, kas kõik said aru, pole sellele võimalik saada asjalikku vastust. Inimesed, kes aru said, noogutavad, kuid ei saa ju teiste eest öelda, et KÕIK said aru. Inimesed, kes aru ei saanud, võivad küll pead raputada, kuid ei saa röögatada, et ei saanud aru, kuna seda ei küsitud. Kas koolitus oli huvitav? Kindlasti mitte. Kuid siiski kasulik. Eks ma arene nüüd salaja omaette edasi, püüdes kõik läbivõetud trikid ise omal käel läbi teha. Loodan, et selleks avaneb võimalus juba lähiajal.

Sellesama koolituse käigus oli mul suur õnn töötada Internet Exploreri versioon 6-ga. Kui seda nüüd kõrvutada taas Firefoxiga, on kahtlemata eelised viimase poolel. Sama aga ei saa öelda programmi 8. versiooni kohta, milline "annab tulirebasele silmad ette".

Kuid veel enne oma õpinguid selle AutomatWebi liinis, peaksin põikama WebCT-sse, et sealsed toimingud üle vaadata.

Pisut heidutas mind üks mu hajameelne kolleeg, kelle tõttu ma kaks tundi "aega parajaks" tegin, et siis temalt ülehomseks mingid materjalid saada. Tema aga oli sootuks oma huvi minu vastu unustanud! Siis oli veel kaunikesti taunitav lugeda ühe volikogulasest tuttava kirja, kes minusuguse lihtsureliku tegemisi justkui üldse mitte millekski ei pidanud. Kuid sellele vaatamata on tegemisi kui palju ning tõsisemaks virisemiseks peab vaba nädala võtma.

Hädas eksidega

Kui IE on mul seni kokku sõnatult ja elegantselt jooksnud üksnes püüdest WebCT-sse sisse logida, siis FF omab sarnast kommet sageli siis, kui see mõneks ajaks unarusse jätta. Vot ei pannud hoolega tähele, mis põhjuse see programm mulle kokkujooksmiseks esitas, igatahes ei pidanud see kolme tundigi vastu. Ja see uus arvuti on mul olnud alates aprillist. Lisaks kõigele on uusim IE siiski märksa edulisemate omadustega kui FF, nii et vaevalt ma oma kommenteerijate kiuste veel niipea viimast ülistama hakkan.

Minu esimene koolipäev (kutsekoolis on perioodiõpe) kulges igati edukalt. Veidi pahandust tekitas vaid raamatukogu suletud olek ning individuaaltöö "ümbermängimine" rühmatööle. Jagasin välja klassiruumis olnud 10 raamatut, lisaks veel ka enda isikliku. Ainus, mida ma tagasi ei saanud, oli mu isiklik. Parasjagu tunni ajal helistas mulle mu hajameelsusest haaratud ekskolleeg, süüdistades mind ideede varguses või sisuliselt prohvetluses. Nimelt olevat ma üliõpilasele andnud magistritöö teema, millega just nende töögrupp vastsaadud granti alusel oma eksistentsi õigustab. Ekskolleeg oli sootuks unustanud, et kõnealuse tudengi sokutas ta mulle koos teemaga ise veel paari aasta eest.

See inimeste unustamine oleks kindlasti üks omaette uurimisteema, kui leiduks maaväliseid huvilisi. Minu varem vihjatud eksjuhendaja helistas mulle täna juba kolmandat päeva järjest ning kõneles taas sama juttu, justkui see oleks tal automaatjutustajale salvestatud. Sellise korduva jutu mõte jäi mulle pisut arusaamatuks.

Õpilastele tehtud tasemetöö sundis samas mind õige mitmeks tunniks paberitesse. Näiteks esitasin lastele muuhulgas ka sellise üldhariva küsimuse: Kuupmeeter (kantmeeter) kraanivett maksab 10 krooni ja 50 senti. Pooleliitrine jahutatud allikavesi maksab koos taaraga kioskist ostes 15 krooni. Arvuta, umbes mitu pooleliitrilist pudelit kraanivett saaks sama summa eest reisile kaasa võtta, taara hinda arvestamata. Arvutuste käik olgu jälgitav. Toon mõned kenjaalsemad vasdused ning ka mõned asjalikud, koos lahenduskäiguga:

• 15 - 0,50 = 14,50 14,50 - 10,50 = 4. Selle raha eest saaks võtta kaasa 4 pooleliitrilist pudelit kraanivett kaasa reisile minnes.


• 14 : 10,5 = 1 1/3 1 1/3 x 2000 = 2666 2/3 pooleliitrist pudelit allikavett.


• 1 m³ on 1000 dm³. 1 dm³ on 1 l. 1000 l : 1050 s = 0,95 s. 1 l kraanivett maksab 0,95 s. Pool liitrit maksab siis 0,95 : 2 = 0,475 s. 15 kr = 1500 s. 1500s : 0,475 s = ca 3157 pooleliitrilist pudelit.


• 1 m³ = 10 kr ja 50 s 1 l = 1 dm³ 1m³ = 10 dm³ 10 dm³ = 100 l 0,5 l = 15 kr 100 : 10,50 = 9,52 l = 1 kr 15 x 9,52 = 14,28 x 2 = 28,56 Kraanivett saab 28 ja pool pooleliitrist pudelit.


• 1 m³ = 100 l vett. 300 pudelit.


• 1 kuupmeetris on 100 l vett. Kuna pudel on pool liitrit, saab kaasa võtta 2000. Selle raha eest saaks aga poolteist kanti vett ehk 1500 l. Seega 3000 pudelit vett.


• Umbes 1,5 kantmeetrit, sest 10,50 kr saaks 1 kandi, aga 15 saaks 1,5. 3000 pudelit. Käiku ei oska seletada, kuid peast tegin ära.


• Üks kuupmeeter on pangetäis vett 10 l. 0,5 x 20 = 10 l. 29 pudelit vett 10 krooni ja 50 senti. 20 pudelit allika vett 300 kr.


• 1 l = 1 dm³ -> 0,5 l = 0,5 dm³ 1 m³ = 100 dm³ -> 100 l 10,5/:100 = 0,11 kg -> 0,11/2 = 0,05 14/:0,05 = 280 Selle raha eest saaks 280 poole liitrist kraani vee pudelit.

Igatahes palju toredaid mõtteid. Sain lõppkokkuvõttes migreenihoo ning otsustasin vastuseid edasi mitte lugeda. Vähemasti mitte enne, kui peatäis magatud.

Uuel päeval on mul plaanis selgeks õppida AutomatWebi müstika. Kindlasti saaks asju ka lihtsamini ajada kui tolle automatiseeritud programmiga. Ent mõnikord on asjad sedavõrd lihtsad, et ma ei saa neist arugi.