kolmapäev, 14. november 2007

Nulltolerantsist

Igihaljas kaunistus õpetaja laualt
Ja ei kulunud kuudki, kui mu pisike kartus teoks sai. Nüüd on siis moes inimeste vihkamine ja ka Tallinna koolipoiss ähvardab kaaslasi veresaunaga, nagu viimasel ajal kombeks. Nüüd oleks meie KaPol paras aeg kohaldada nulltolerantsi. Kindlasti ei muudaks sellise noore inimese vangistamine tema arvamust inimestesse sallivama suhtumise suunas. Kindlasti aga tasuks sellisel soovitada siiski eelkõige ennast käsile võtta, kas siis just suitsiidi läbi... Igatahes tolle lapseohtu nooruki vanemate nahas ei tahaks olla.

Tänasel koolitusel avastasin, et silmaarstide heatahtlik soov, kirjutada inimesele alati veidi nõrgemad prillid kui neid talle vaja läheks, maksab prillikandjale teinekord kurjalt kätte. Seoses parkimisautomaadi tõrkega hilinesin koolitusele 3 minutit. Tavaliselt olen ma alati kohal õigeagselt või veidi varem. Eks ma seegi kord veidi lootsin, et õppetöö algab akadeemilise veerandtunni järel, nagu ülikoolis kombeks. Aga ei. Mulle oli jäänud arvuti mõttelise (klaasidega raamatukogu muust koridorist eraldatud) ruumiosa kaugeimas nurgas. Igatahes ei näinud ma ekraanilt suurt midagi. Noor lektor, olles asjaga aga ise kursis, edastas oma infot nii kiiresti, et ma pidin end tundma vanainimesena, kes pidevalt asjadega hätta jääb. Lõpuks viskasin käega ning otsustasin läbimängitud asjad kodus läbi proovida. Oma põhiküsimusele AutomatWebi trikkidest polekski ma vastust saanud, kui poleks seda lõunapausi ajal individuaalselt esitanud. Mis sellesse programmi puutub, siis peaksin veelkord kordama, et see on tehtud sedavõrd lihtne, kuid oma lihtsusega nii keeruliseks aetud, et mina eelistaksin küll pigem muid võtteid kodulehe ehitamiseks. Aga, nagu ma aru sain, pole ka võimatu siin kasutada kombinatoorikat, et oma tahtmine saavutada.

Noor lektor (vist Raivo) kordas oma tempoka kõne vahele sageli küsimusi, millele ei olnud võimalik saada õiget vastust. Näiteks kui küsida, kas kõik said aru, pole sellele võimalik saada asjalikku vastust. Inimesed, kes aru said, noogutavad, kuid ei saa ju teiste eest öelda, et KÕIK said aru. Inimesed, kes aru ei saanud, võivad küll pead raputada, kuid ei saa röögatada, et ei saanud aru, kuna seda ei küsitud. Kas koolitus oli huvitav? Kindlasti mitte. Kuid siiski kasulik. Eks ma arene nüüd salaja omaette edasi, püüdes kõik läbivõetud trikid ise omal käel läbi teha. Loodan, et selleks avaneb võimalus juba lähiajal.

Sellesama koolituse käigus oli mul suur õnn töötada Internet Exploreri versioon 6-ga. Kui seda nüüd kõrvutada taas Firefoxiga, on kahtlemata eelised viimase poolel. Sama aga ei saa öelda programmi 8. versiooni kohta, milline "annab tulirebasele silmad ette".

Kuid veel enne oma õpinguid selle AutomatWebi liinis, peaksin põikama WebCT-sse, et sealsed toimingud üle vaadata.

Pisut heidutas mind üks mu hajameelne kolleeg, kelle tõttu ma kaks tundi "aega parajaks" tegin, et siis temalt ülehomseks mingid materjalid saada. Tema aga oli sootuks oma huvi minu vastu unustanud! Siis oli veel kaunikesti taunitav lugeda ühe volikogulasest tuttava kirja, kes minusuguse lihtsureliku tegemisi justkui üldse mitte millekski ei pidanud. Kuid sellele vaatamata on tegemisi kui palju ning tõsisemaks virisemiseks peab vaba nädala võtma.

1 kommentaar:

Anonüümne ütles ...

Veresaunaga ähvardaja tasuks minu hinnangul preventiivselt mõneks aastakeseks riigileivale suunata. Küll siis on aega oma maailmavalu lahata ja sellele ehk mõni konstruktiivsem kanalgi leida.

Samas lõpeb kehvapoolse päeva kirjeldus siiski meeldivalt konstruktiivsel toonil :)