
Kui ma millalgi koolipoisina kuulsin õpetaja seletust, et sõjad olevat need, mis ühiskonna arengut kiirendavad, jäin selle üle pikalt mõtlema ega suutnud kuidagi leppida ideega, et sõda võiks olla ka kasulik. Üldse on raske mõista, kuidas saavad halvad asjad olla kasulikud. Ma kasutan siin sihilikult sõna asi, kuna eesti keeles vist ei olegi teist seesugust head üldistavat sõna. Nähtus? Nähtus pole ikka see õige asi, sõda pole nähtus. Sõda pole ka ese ega asi. Sõda on rohkem nagu sündmus. Ainus sõna, mis kõiki nähtusi, sündmusi ja esemeid kokkuvõtlikult nimetab, ongi asi. Aga niipea kui keegi midagi paremat pakub, jätan selle asjatamise ja nimetan asju õigete nimede ning üldistustega.
Aga minul on loomuomane laiskus. Ma usun, et sellega ei üllata ma küll kedagi. Enamik inimesi on laisad ja laiskus ongi üks äärmiselt loomulik asi. Loomulik ja loomalik. Loomad on ka ju laisad. Vaja ju energiat kokku hoida. Nojah, olemas on teatav hulk sportlasi ja muidu rabelemise-harrastajaid, kes ei saa laisad olla. Nad ei hoia energiat kokku, vaid lasevad seda endast läbi nagu jõekäsnad lasevad endast läbi vett. Puhas raiskamine! Jõekäsnad filtrivad vett ja püüavad endale ellujäämiseks vajalikku toitu. Sportlased raiskavad niisama. Samal ajal kui miljonid neegrilapsed või pisikesed asiaadid nälgivad, raiskavad nemad lihtsalt energiat. Olevat kole põnev, nagu mulle üks mu tugitoolisportlasest sõber ütles. Et rahvale olevat ikka vaja tsirkust ja leiba, nagu sajad inimesed pärast selle lause originaalkasutajat on öelnud. Eks ta ole, ei vaidlegi vastu. Aga mina olen laisk ja nuuman oma õllelihast.
Selleks aga, et laiskusega kahekesi mõnuleda, tuleb selleks luua soodne pind. Mina võtsin täna näiteks ette AHHAA koduka ning muutsin selle esilehe 12 korda lihtsamaks. Tõsi, sellega seoses tuli mul tekitada vähemalt viis uut lehte, kuid siiski – edaspidi on märksa lihtsam ja kulub vähem aega. Ja seoses sellega tekkis mulle mitmeid kavalaid mõtteid, milliseid lihtsustusi sel lehel veel teha saab.
Aga plaanis on siiski ka uus kursus luua, ja seda juba alates uuest nädalast. Õigupoolest on ju algus tehtudki. Üksnes enne septembrit vist pole lootustki, et uus WebCT versioon tööle hakkaks, aga eks me näe.
Niisiis on sõda ja laiskus kaks edasiviivat jõudu (või ikkagi asja?), mida ei tasu alahinnata. Ja vaatamata sellele ei ole minust sõja õhutajat. Pigem kaitse! Ehkki parim kaitse olevat rünnak. Ja kodumaa kaitsjate kodusid ning õppekohti ma homme varahommikul taas valvama ka lähen. Väga mugav on seda teha suviti, kui kadette pole ning suure osa tööajast saab tegeleda teiste töödega. Vat nii laisk olen.
CV-Online kaudu laekub mulle iga päev kümmekond tööpakkumist. Jääb vaid imestada, mis valemiga nad mu CV-d küll töötlevad, et leiavad mind olema sobiva kandideerima näiteks tõstukijuhi või reisikorraldaja peaspetsialisti kohale. Aga ilmselt see jääbki saladuseks. Hetkel pole uue ameti otsimisega kiiret. Olen selleks liiga laisk.

3 kommentaari:
Küll on hea pärast iga teo teostamist kiidelda oma laiskusega. 104 kiiret asjatust on sooritatud ning 105. võib ju laiskuse tõttu lohakile ka jätta :P
See webxani üüratu laiskus on üks kurioossemaid nähtusi üldse, arvestades, millise kolossaalse tööhulga ta seda trotsides iga päev korda saadab. Kohutav mõelda, milline võiks olla webxani elu siis, kui ta saatuse või geenide kurja vingerpussi tõttu ei olekski laisk!
Sõdade viljastavat või värskendavat toimet lahata on parasjagu keeruline ülesanne. Seda siinkohal üritada läheks liialt pikaks ja offtopicuks kätte - vast saab seda tehtud kunagi Mõttesahvris, või siis võtab webxan ise tolle teema Torinates käsile.
Mis aga puutub webxani loidudesse tööotsingutesse, siis tema näol on tegu omaaegse seriaali "Kameeleon" peategelase Jarodi prototüübiga, kes tuleks ilmselt toime mistahes ametiga, mis ei nõua just tonniste koormiste pea kohale upitamist või öist jälitustegevust tihedates padrikutes. Tõstukijuhiks - why not? Palk pidada noil päris hea olema. :P
No laisk olen ma siiski. Ehk pisut toimekam kui tavaline laisk.
Töid on tõesti viimasel ajal pakutud igasuguseid. Kindlasti ei oleks ma hätta jäänud ühegagi, kuid hetkel olemas olevad ametid on mulle siiski juba olemas ning märksa meeldivamad. Uue vastuvõtmist kaalun põhjalikumalt ehk siis, kui mõni praegustest ära langeb ning eelarvesse seeläbi augu tekitab.
Postita kommentaar