Veebiküsitlustest

Veebiküsitlused on need, millega ka mina olen tegemist teinud varsti juba kümme aastat. Teele Tammeorg kirjutas 28. juuli 2008 Eesti Päevalehes loo teemal Netiküsitlused maksavad küsitleja asemel vastajale ning annab muuhulgas teada, et sedalaadi ettevõtmiste pioneeriks olla Tartu ülikooli sotsioloogiatudengite loodud firma Socio eesotsas tegevjuhi Olavi Eiklaga.

Mees olevat öelnud, et internetiuuringutel on seni kasutatud telefoni- ja ukseküsitluste ees selge eelis, sest veebis on näiteks küsitletavatele võimalik näidata videoklippe ja fotosid. Ka ei olevat ohtu, et küsitleja satub uksele koputama ebasobival ajal. Just see on ka põhjus, miks mulle sedamoodi küsitlused meeldivad.

Ehkki artiklis räägiti üldjoontes mingisuguse juhuvalimi tekkest, ei räägitud selle metoodilisest aspektist. Paraku peab sedalaadi netiküsitluste kohta väitma, et need sõltuvad väga suurel määral küsitluse eesmärgist. Olen kindel, et vähemalt pooltel juhtudest ei täida küsitlus oma eesmärki.

Metoodika on aga teema, millest mul on plaanis edaspidi siingi kirjutada, ja seda vaatamata mõningate meeste arvamusele blogide kohta.