Kui nüüd veel meenutada, kui jõuliselt ja pooleldi viiruslikuna see portaal mu ellu tuli, siis kippus see nüüd seda enam vihastama. Ja nimelt, kui hoolikalt meelde tuletada, siis ühel toredal päeval tekkis mu postkasti selle portaali tutvustus, mis lubas vahvat suhtlemist ja infovahetust. See oli veel enne Facebooki ajastut. Seejärel, kui registreerusid, võttis portaal elegantselt ühendust Su kirjakastiga ning soovitas kõikidele oma tuttavatele rõõmusõnum saata. Esimesel korral ma peaaegu nii tegingi ja sain paljudelt pahandada. Need õnnetud olid ju saanud samasuguse nõudliku soovituse endale see Netlogi konto teha.
Kindlasti on suur hulk praegusigi sisutühju kirju tulnud mulle sama skeemiga. Seetõttu otsustasin konto kustutada. Muidugi vihastas mind koheselt see, et ma ei leidnudki mitte kusagilt vastavat nuppu ega linki.
Panin siis guulisse võlusõnad — netlog konto kustutamine ning sain lingile vajutades õigesse kohta. Alati härivad mind ka vigaselt tõlgitud lehed ja ma mõtlen paadunud pedagoogina, kuidas seesugune kirjapilt küll aitab meie noortel keelt hoida...
Igatahes polnud ma sellele lehele midagi sisukat üles riputanud, piisab ka ühest portaalist, et end maailmakaardil hoida.
Siis selgus, justkui kümned isikud tunneksid suurt kurbust mu lahkumise üle. No tõepoolest... justkui suitsiidi planeeriks!
Kuid ma ei allunud provokatsioonidele ja kustutasin siiski konto, nii väga kui see portaal mind ka tagasi ei meelitanud.
Konto kustutamise järel leidsin oma postkastist nukra hüvastijätukirja. Kuid loodetavasti ei pea ma edaspidi igal hommikul deliitima suures koguses mõttetuid kirju teemadel, kus püütakse mulle udu ajada, et keegi justkui minust puudust tunneks.
1 kommentaar:
Tegin selle kustutamise sammu juba eelmisel aastal ära, kuid keegi vanadest nn tagaigatsejatest saadab spämmiroboti kaasabil ikkagi kirju. Eks tuleb siis Kustuta nuppu rakendada :)
Postita kommentaar