Soliidne ätt

Ajakavad ja plaanid on alati toredad asjad. Aitavad veidikenegi seda lainetena üle pea kokku löövat elumöllu siluda. Oma plaanile vaatamata ma siiski täna tähetorni ei jõudnudki. Hakkasin samu asju lihtsalt kodus nuputama. Sain koguni ka XAMPP installeeritud. Isegi veidi töötasin sellega. Et see töö aga paremini kulgeks, peaksin vist vahelduseks manuaali lugema. Igatahes pidi see olema hea programm, mis võimaldab koduarvutis kodulehe toimimist kontrollida, kuna käivitab selles justkui MySQL.

Muudatusi tegin, kuid manuaal vajas lugemist. Välja prindituna moodustas see 4 lehekülge tarka teksti. Nii mõnigi tarkus oli seal kirjas stiilis kui kasutad valesti, siis mõjub see kui viirus, mis hävitab kogu su kõvaketta või midagi sinnapoole. Õnneks ei kiirustanud minagi seda programmi oma töökettale installima.

Pisikese (3-tunnise) lisaülesandena paluti mul läbi vaadata ENTA koduleht ning teha vajalikke märkusi ning esitada soovitusi. Eks ma siis ka tegin. Eriti moes on aadressides sümboli @ asendamine näiteks [ätt]-taolise koodiga. Et siis justkui tulevat vähem spämmi ja puha. Ma ei usu, et need spämmirobotid nii saamatud on, et ei suudaks ka PHP-koodist neid aadresse leida või koguni seda ätti lugeda. Aga inimestel on teatavad kinnisideed. Nii nagu üks "tõeline itimees" vihkab tingimata Microsofti ja kiidab Linuxit, nii peab ikka "tõeline kodukas" olema ka võimalikult ebafunktsionaalne, eriti kontaktide ja tagasiside seisukohalt. Sest keda see rahva arvamus ikka huvitab!

Põnevatest tulemustest oma kursuse kallal tuleb aga juttu edaspidi.

Koosolek ei ole koos olek

Eile pidi umbes kella ühe paiku päeval toimuma meil koosolek. Istusin arvuti taga kaugelt enne ühte ning hilisööni välja. Ei käinud isegi kodunt väljas. Koosolekut aga ei toimunud. Täna enne nelja küsiti minult, et kas mul on 15...20 minutit koosoleku korraldamiseks täna. Pakkusin, et võiksime sel juhul alustada 5 minuti pärast. Algus aga venis rohkem kui tunnikese edasi. Sellest järelduvalt kaldub minu eelistus siiski asünkroonse suhtluse kasuks. Kui ma oleksin pidanud ka täna tundide viisi igaks juhuks arvuti taga GOTOVNOST #1 omama, oleks see juba lausa ajaraiskamine olnud, isegi vaatamata asjaolule, et ma nii või naa enamasti just arvuti taga istun.

Koosoleku kaks esimest punkti puudutasid ENTAst väljaastumise avalduste rahuldamist. Et see organisatsioon ei ole sunduslik, siis ma ei näe küll mingeid põhjusi, miks ei peaks inimeste väljaastumise soovi toetama. Hoopis teine teema on see, miks nad välja astuda tahavad. Kahtlemata on põhipõhjus teatavate nägemuste lahknemises. Mina uue juhatuse liikmena võin vaid oletada, milles probleemid seisnesid, isegi nõu anda olukorra lahendamiseks... kuid kindel on ka see, et mu enesegi nägemus kõnealusest organisatsioonist ei ühti selle looja omaga sajaprotsendiliselt. Kummaline on muidugi ka see, kui elava MSN-vestluse pealt teine pool ühtäkki offline'i satub. Ka selle probleemi lahendiks oleks asünkroonne suhtlemine. Vähemasti ei kuluks vastastikku sedavõrd palju energiat, millest suurim osa näikse kuluvat aegade sünkroniseerimisele.

Ajaviiteks uurisin aadressi http://www.clicktoforyou.com, mille saadab MSN ilmselt kõikidele nimistus olevatele kontaktidele. Koheselt lõi välja inimeste eripära. Mitmed neist uurisid ise ka seda lehte. Üks, kes end IT-meheks peab, kukkus tänitama, et miks ma tema ekraani reostan ja miks ei kasuta alternatiivseid mooduseid jne. Nii hellad inimesed peaksid mu meelest end arvutist eemal hoidma ning millegi vähem närve kahjustavaga tegelema. Umbes et installeerigu ma endale mingi teine soft, et uurida, kes mind enda MSNist kustutanud on vms. Justkui see mind üldse eriliselt huvitaks. Klõpsasin sellele lingile tõepoolest lihtsalt huvi pärast, kui olin saanud ka vastava selgituse. Tol hetkel ma ei teadnud, et "risustan" sellega kõigi liinil viibivate kontaktide ekraanid. Jääb vaid üle imestada, mida kõike inimesed ajaviiteks välja ei mõtle, eriti aga veel selle üle, milliste tühiasjade peale inimesed pahanduvad!

Väljakuulutatud 15...20 minutit venisid koosoleku kulgedes siiski kaugelt kümnekordseks. Õnneks aga ei eelda sellised koosolekud pidevalt ühe akna jälgimist, mistõttu ma sain paralleelselt valmis ka paar muud dokumenti.

Eilse WebCT kogemuse peale saan aga üksnes pahane olla. Selleks, et eristada juba hinnatud ja veel hindamata kontrolltöid, otsustasin resettida need esimesed katsed, mis mingil põhjusel katki jäid. Selliseid inimesi oli kümmekond. Õnneks ma siiski vaatasin kõikide kontrolltööd elnevalt üle ning fikseerisin tulemused. Kujutasin loogiliselt ette, et kuna vastavatel tegelastel oli kontrolltööde teine katse tehtud ja arvestatud, siis esimeste resettimine kustutab vaid need ning teine jääb alles. Paraku aga eksisin. Lapsed justkui polekski nüüd kontrolltööd veel teinud! Kusjuures vaevalt et süsteemiga oleks midagi katastroofilist juhtunud, kui see oleks alles jätnud mingid varufailidki. Igatahes on see hoiatav WebCT puudus ka teistele kasulik teada.

Kui nüüd veel pöörduda kontrolltööde juurde, siis selgus, et ega neid ju "käigu pealt" muuta ka ei saa. Selleks, et kontrolltööd muuta, tuleks küsimused eelkõige "vabaks lasta", ehk siis kontrolltöö eelnevalt kustutada, seejärel teha muudatused kontrolltööde andmebaasis ning siis uuesti kontrolltööna avalikustada. Ka soovitus.

Asjakohasemat

Seekordne sissekanne on vägagi asjakohane ning seotud blogi pealkirjaga. Esimese ülesandena pärast teatavat teadvusetult teki all lebamist võtsin algatuseks ette virgumise. Kohv ja Maxima moosipallid. Viimastel oli veel mingi iseäranis peen B-tähega alanud nimetus, mis ilmselt viitab suurejoonelisele maasikamoositilgale hiiglasliku palli keskel. See moos maitses kohvi kõrvale suhteliselt oivaliselt. Mulle jäi koguni mulje, et see milliliiter moosi vist ongi piruka tuum. Kindlasti moodustab selle maksumus 5/6 pallikese hinnast. Seda enam, et see väärt maius on kaitstud suhteliselt toeka taignakihiga, mille hind ka kõrget inflatsiooni arvestades ei tohiks ületada poolt krooni.

Kui silmad juba veidi seletama hakkasid, avasin mulle eile soovitatud kodulehe, millelt võisin saada uue väärt programmi. We've released a new version of XAMPP, including:
Apache HTTPD 2.2.6 + Openssl 0.9.8e
MySQL 5.0.45
PHP 5.2.4
PHP 4.4.7
phpMyAdmin 2.11.1
Zend Optimizer 3.3.0

Ega midagi veel peenemat ei osanukski päeva algatuseks oodata. Ent mõtlesin enne suurinstalleerimisi lõpetada eile alustatud kontrolltööd. Viiendast kontrolltööst jäi mul veel vormistada kümme valmis mõeldud küsimust. Nende juures aga tuleb alustada kes teab kuhu kaduma läinud jooniste taastamisega. Ja juba kella kolmeks oligi kontrolltöö valmis. Kokku kulus nende sisestamisele siis umbes 20 tundi. Kuid ma ei tahaks neid avalikustada enne, kui vajalikud lingid ja lisalugemised ka paigas. Muidu hakka teisi veel mööda lehekülge allapoole nihutama.

Muidugi ei tulnud midagi välja ka sellest esialgsest ürgideest, et kontrolltöödes kasutada üksnes valikvastuseid. Iseenesest sai kasutatud peaaegu igasugust tüüpi vastuseid, välja arvatud essee-tüüpi vabavastuseid, mida WebCT automaatselt ei hinda. Isegi Multiple Choice Question võimaldab pisut mängida. Näiteks jätan ma ühe vastusega (nn Radio Button nupuga) valiku juhul, kui küsimusestki võib välja lugeda, et rohkem õigeid vastuseid olla ei saa. Muudel puhkudel annan siiski võimaluse ka mitu valikut (ehk siis Check Box) pakkuda, kuna valikute rohkus on ju "demokraatia alus". Mitme valimisel annavad valed valikud miinuspunkte. Kõnealusel kursusel on suurem osa valikvastuselisi küsimusi viie võimaliku vastusega. Sellisel juhul on õige vastus 100%, iga vale aga -25%. Kui õpilane ei suuda õiget vastust pakkuda ning valib kõik viis vastust, on tema punktisumma null.

Töö käigus olen korduvalt kasutanud GIMPi, mis tõepoolest meenutab eestikeelset Adobe Photoshopi, olles vaid pisut piiratum ning harjumist nõudev. Suur hulk illustratsioone on otseselt küsimustega seotud, ent mõningatel puhkudel tekkis kiusatus lisada ka lihtsalt mõni illustreeriv pilt. Õppisin selgeks, kuidas pildi servad hägusaks teha, nagu seda paljudes albumites kasutatakse. Kasutasin minagi.

Pisut ebapedagoogilisena mõjus mulle Anne loengus öeldud lause, et ärgu me mitte proovigugi teha maailma parimat kursust. Esimese korraga ei tulevat sellest niikuinii midagi välja. Enese lohutuseks pean mainima, et mul on see siiski kuues WebCT kursus, mistõttu ma siiski võtan sihi maailma parimale. Õigemini saaks maailma parim sellest alles siis, kui mul õnnestuks mingi valemiga kõrvale hiilida kõnealuse keskkonna ahistavatest teguritest. Aga jäägam siis eesmärgile luua antud võimaluste piires parim kursus. Kahtlemata on võimalik leida vähemasti terve meeskond inimesi, kes leiaksid iga ilmaga põhjuse millegi kallal norida. Aga eks ka kõige parema puhul ole võimalik asju veelgi paremini teha.

Kui küsimused valmis ja paar muudki tegu tehtud, jooksutas see allalaadimisprogramm mu Vista kenasti kooma. Keegi on kõige mõistlikumaks pidanud mistahes programmide allalaadimist toetada programmiga BitComet, kuid vist see ongi just see, milline mul enam liiga hästi töötada ei taha, kuna proovimise aeg on ammu ümber ning mul versiooni värskendamiseks dollarid maksmata. Et tegusid on teisigi, siis püüan enne järjekordset allalaadimist nondega ühele poole saada. Pisikesest restardist aga vist ei pääse.

Uue esitluse loomise hetkel tabas mu kõrv Nestea reklaami, mille põhitõmbesõnumiks oli - säilitusaineteta. See pani mind koheselt huvituma, et mida nad siis säilitusainena kasutavad. Inimesed on ikka kole manipuleeritavad. Ja sõna jõud on kolossaalne! Me ju teame, et kogu maailm on vaadeldav ka keemia vaatevinklist. See on omaette müstika. Igaüks ju teab, mis on H₁₅₇₅₀N₃₁₀O₆₉₀₀C₂₂₅₀Ca₆₃P₄₈K₁₅S₁₅Na₁₀Cl₆Mg₃Fe₁ (mille olla välja arvutanud soome teadlane Lauri Suoranta), kuid paraku me igaks juhuks sellist valemit ei kasuta. Ka vanaema keedetud moos olla justkui looduslik, kodune, keemiavaba. Säilitusaineteta siis ammugi! Ometi kasutame ju säilitusainena ülekülluses rafineeritud suhkrut, mille peale ei hakka üksi baktergi, seentest ja teistest organismidest kõnelemata. Ja siis püütakse inimesed õnge labase reklaamiga! Kahtlustan, et Nestea sees on säilitusaineks sidrunhape. Aga küllap ma selle välja uurin.

Ühe mu sõbra ilmselt tulevane väimees palus tal retsenseerida oma magistritööd. Ehkki noormees oli koostanud majanduslike sugemetega sotsioloogilise uuringu, taotleb ta tehnikamagistri kraadi. Nojah, ka nii võib. Tegelikult on ju suva, mida uurida, peaasi, et uurida oskad. Oskus iseseisvalt uurida tähendabki magistrikraadi. Ühtlasi õnnestus teada saada ka seni minu leksikas täiesti kasutamata sõna: sele <7> illustratsioon, eriti joonis, diagramm, graafik jms. Inimene õpib kogu elu!

Kella üheksaks oli mul aga koguni ka teisipäevane tund ette valmistatud ning ma võisin rahumeeli tegeleda muu huvitavaga. Mida näiteks endast kujutab see XAMPP, vajabki veel lähemat uurimist.

Skipped day

Mõtlesin, et jätan täna suisa kuuetunnise seminari vahele ning tegelen oma kursusega. Panen õige sinna need puuduvad kontrolltööd. Paningi. Kõike küll ei jõudnud, kuna asi muutus pärast 16-tunnilist nokitsemist tiba üksluiseks. Vähemasti suur samm edasi.

Teine suursaavutus oli täna ka. Nimelt rääkisin ma juba ammu laiale avalikkusele väljakuulutuatud aadressist http://www.pollen.ut.ee, mis seoses ülikooli uute seadustega ei töötanud, kuna selline aadressi kuju pidi tähendama mingit eraldi instituuti, mida see projekt aga pole. Palusin siis korduvalt, et nad teeksid sellest mingisuguse edasisaatva aadressi... Täna lõpuks saigi see teoks. Mitte et nüüd ei muutunuks täiesti kasutuks omakorda aadress http://www.ut.ee/pollen, kuid eks sellele leiame ka seletuse. Ikka nokk kinni ja saba lahti, või oli see nüüd vastupidi...

Kõige naljakam on see, et tänane päev on oma üksluisuses sedavõrd tihe olnud, et ajaveebi polegi midagi tarka kirjutada. Ahjaa, eilne videokaamera-katsetus Vistaga ei kandnud vilja, kuna mu arvuti lihtsalt ei suuda sellist imelikku riistapuud ka mitte läbi WMM ära tunda. Võib-olla peaksin veel korra katsetama läptopiga, kuna mingisugused kanalid peavad tollelgi ometi töötama, eriti kui need installeerida.

TPS § 1 lg 3 p 1

Vapralt enne lõunat kohale jõudnud, visiteerisin esimese sammuna koheselt esimest päeva ametlikult ametis olevat büroojuhti, kellelt sain lepingu kaks eksemplari, et need allkirjastada. Tegelikult kehtib meil ju ka see "Meest sõnast - härga sarvest"-reegel, ent ometi näib paberile panduna asi välja kuidagi konkreetsem. Näiteks sain ma nüüd teada oma tegeliku koormuse ning ka ametinimetuse. Nimelt olen ma 0,4 kohaga metoodik. Ma polegi varem veel metoodik olnud. Kuid kus ma nüüd enam pääsen. Kahtlemata seab see 0,4 antud ametile teatava prioriteedi 0,25-ste ees ning tulevikus tuleb sellele oma kalendris märksa enamat tähelepanu pöörata. Ja seda isegi vaatamata lepingus märgitud kaunis miinimumpalga lähedasele palganumbrile, kuna mitte keegi ei keela toda numbrit ka tõsta.

Ja mitte asjata ei kiitnud ma oma ülemust ka eespool. Olen seal enam kui kuu aega kirjaliku lepinguta töötanud, kuid oman oma isiklikku kabinetti ning arvutit, rääkimata personaalsetest koodidest ja paroolidest. Nüüd aga selgus, et ega mul oma kabinetti niisama kerge pääseda polegi, kuna Helle oli endale võtnud vaba päeva ning töömehed olid oma töö objektil lõpetanud. Seega peaks ka torni katus nüüd vett pidama ja uks lukus seisma. Õnneks sain torni võtme vastasmajast laenata ning läbi keerukate koodide siiski oma ruumini tungida. Ega ma lõpuks ei saanudki aru, kas ma sisenedes võtsin maja valve alt ära või panin valve alla, igatahes päev otsa kostusid mingisugused sireenid ja helinad, kuid S4G turvafirma asjamehed jõudsid kohale alles enne nelja õhtul.

Muidugi oli mul plaanis kaks asja korda saada. Mõlemad said kirjutatud eelmise sissekande lõpus. Paraku aga hakkas üsna pärast mu kohalejõudmist peale üks pidev sõelumine. Helistati ja küsiti ekskursioonide võimalust, käidi gruppide viisi kohal. Siis käidi küsimas taevakaarte ja mida kõike veel! Igatahes suutsin oma tööülesannetega algust teha tubli mitu tundi pärast kohale jõudmist. Kuid ega ma teise ülesande kallale ei jõudnudki, kuna esimesegagi jäin tublisti hätta.

Proovisin uuesti oma videoklippi tiitrimisest. Arvasin, et kui üle 80 jupikese kokkuliitmine käib arvutile üle jõu, siis proovin neid liita pisemate juppidena. Selgus, et eelmisel korral kaamerast arvutisse salvestatud jupikeste kokkuliitmine mistahes pikkustega klippideks annab analoogse tulemuse: heli on normaalne, kuid filmiklipi asemel on üksikud pildid, mis kõrvuti seistes ei moodusta tervikut. Sellise tulemuseni jõudsin ma kohe ning sedasama jupphaaval korrata polnud mõtet. Kogu salvestuse pikkus on 144 minutit. Proovisin siis esialgu teostada mingisuguse 5-minutise klipi, salvestades selle hoopis madalama resolutsiooniga kui arvuti seda ise pakkus. Kõigele vaatamata külmus mu arvuti praktiliselt kinni, kuna lisaks Windows Movie Makerile oli mul avatud Firefox kolme erineva aknaga ning MSN kahe aknaga. Igatahes ei tulnud sellestki katsest paremat tulemust. Mõtlesin siis, et teen minimaalselt minutise klipi, ent kuna ka see oleks tähendanud üksnes sellele tegevusele pühendumist, võtsin vastu hoopis kutse uue büroojuhi sissepühitsemise tordile.

Pärast kohvitamist mõtlesin, et pean välja uurima, milline mu tööarvuti konfiguratsioon õigupoolest on. Ega see tulemus polnudki üllatav, kui silmas pidada mainitud sümptomeid: 498 MHz ja 256 MB of RAM; XP Proffessional Version 2002 Service Pack 2. Mis me siis üldse räägimegi! Võrdlesin koduse raaliga, mille vastavad parameetrid on AMD Athlon^TM 64 Processor 3500+ 2.20 GHz ja 1023 MB RAM. 64-bit Operating System, Windows Vista^TM Ultimate, ja tulin mõttele proovida analoogseid trikke siingi. See tähendab trikke Windows Movie Makeriga, mida ma veel proovinud pole. Kardan juba ette, et taas tekivad mingisugused triibulised kaadrid. Kuid proovimata ka ei jäta.

Igatahes need pidevad sireenid ja kõrvaltegevused viisid mind mõttele, et igal juhul on mu tänane leping seni mu elu parim, kuivõrd sisaldab lauset, mis lubab mul ka kodus töötada. Lause ise kõlab sedasi: "Töötaja loetakse TPS § 1 lg 3 p 1 järgi iseseisva otsustuspädevusega töötajaks ning vastavalt töölepingule määratleb ise oma tööaja, kusjuures tööaega ei määratleta otseselt ega kaudselt tööandja ühepoolse otsusega". Meeldiv igatahes. Mu eelmises põhitöökohas oli oma peaga mõtlemine samahästi kui keelatud, või vähemasti vaadati sellele alati altkulmu, kuna iga mõeldud mõte oli tingimata a priori vale.

Talveuni

Ehitame kursust. Ehitamine on loomulik nähtus. Kuid tihti ka palju vaevalisem kui maja ehitamine. Eriti kui selle kõrval on sadu muid mõtteid ja tegemisi.

Talveuni on just see õige termin. Magasin tänagi öösel oma tubli 8 tundi, justnagu Propsis õigeks peab. Samuti poleks mul vähimatki selle vastu olnud, kui oleksin saanud veel mõned tunnid põõnutada. Kuid eile ma peaaegu et lubasin oma plaanide kohaselt kell 10 Toomel olla. Seda enam, et mu ülemus ootas minult allkirja ning pidi nädalakeseks ära sõitma. Õnneks on tema näol aga tegemist inimesega, kes minusuguseid vaba kulgemisega tegelasi hästi mõistab. Nii ta ka mainis veel õhtuse suhtlusseansi ajal, et jätab need paberid mulle lauale ega ole liiga imestunud, kui mind punkt kell 10 kohal pole. Kell, va vaenlane, kisubki juba 11 peale. Üldiselt olen ma enda juures tähele pannud, et kui mingid ajalised toimingud puudutavad peamiselt mind ennast, siis ma punktuaalset täpsust taga ei aja. Iseasi on tund või koosolek, mida mul juhtida tuleb ning kus minu hilinemine ei tuleks kõne allagi. Ka ei meeldi mulle kuskile koosolekule või muusugusele koosviibimisele hilineda, mis tõmbaks koosolijate kogu tähelepanu minule ning kus nii mõnigi oluline otsus võib olla juba ära otsustatud. Hetkel on aga kella 10-ks minna juba hilja, kuna aeg on juba möödas. Minu minek võib toimuda ka hiljem, ilma et kellelegi teisele sellest mingeid probleeme tekiks. Kuid siiski ma päris minemata ka ei jäta, kuna olen juba hulk aega tahtnud endale torni võtit, et võiksin sinna minna ka hilistel õhtutundidel või nädalavahetusel, ilma et põrkuksin vastu lukustatud ust. Pealegi on mul mitmed plaanid... Aga oma poja moodi kohe sängist mundrisse hüpata mulle ka ei meeldi. Ma tahan aega virgumiseks. Võtsingi teise kohvi ning ootan nüüd, mil suurem lubi põhja setib.

Tegelikkuses hakkasin tööasju juba ajamagi. Seda tänu novaatorlikule kollektiivile, kes omavahel suhtlevad muuhulgas ka MSNi teel. Just sain kodulehe parooli ning võiksin suuri tegusid korraldada. Et aga senise webmasteri pingutusi mitte nullida, leppisime temaga kokku, et mina mõtlen sisu ja kujunduse ning tema teostab. Kasvõi juba sellepärast, et tema oskab PHP koodi paremini.

Aga täna on mul muu hulgas plaanis ka teine katse oma suure tiitrimise-klipiga. Kujutan ette, et kui seda võimalikult madala resolutsiooniga salvestada, tuleb ehk tulemus etem. Või siis pisemate juppide kaupa. Näiteks ehk suudab mu tööarvuti olukorraga paremini hakkama saada, kui tal tuleks kokku sättida 10 pisiklippi. Iseasi, kas 9 5-minutilist klippi kokku on parem kui üks 45-minutine. Ja kas mul õnnestub need 5-minutised kokku sättida üheks kompaktseks. Vaatame.

Teine tähtis töö oleks kodulehe esilehe kujunduse idee realiseerimine vormi, mis kõigile meeldiks. Kusjuures sõnapaar kodulehe esilehe on sama kohmakas kui sulgedega kanadega. Eesti keele kallal peaks ka veel tööd tegema. Kui viimasel puhul saaks väljenduda, et kanadega, kellel on suled, siis esimesega jäämegi esimese ropsuga hätta.

Unine kolmapäev

Võtsin ette ja korrastasin asju. Eelkõige oma segamini minema kippuvaid dokumente ja mõtteid. Lisasin uusi plaane oma ajakavasse ning sättisin sellele juurde legendi, sedapuhku hüpikaknas. Nii on alati ja iga ilmaga see käe pärast.

Tänase päeva sisse peab veel mahtuma ülevaate saamine seni WebCT kursustel toimunust koos vajaliku tagasisidega. Ka oli aeg avada oma postkastid, kuna ametlik tööpäev sai juba läbi. Ma ei pidanud võimatuks, et sealtki kanalilt mõni põrutav uudis lisandub. Tegelikult aga ei olnud ainuski saadetis seda väärt, et selle deliitimist vältida. Kui ülikooli postkastis liigub alapidevalt igasuguseid uudiseid, siis teise kastis pole nädalate kaupa ainustki uut kirja saabunud. Ma isegi ei tea, kumb variant mulle rohkem meeldib.

Masendavalt unine lugu. Igal kursusel vaid paar uut sissekannet, pole õieti millelegi vastata. Ilmselt tuleb see kõik päikeselaikudest või millestki veel hullemast. Seminaris ma ei käinud, läptopi unustasin remonti viia... huvitav, mida mõttetut veel täna juhtub või juhtumata jääb?