Vapralt enne lõunat kohale jõudnud, visiteerisin esimese sammuna koheselt esimest päeva ametlikult ametis olevat büroojuhti, kellelt sain lepingu kaks eksemplari, et need allkirjastada. Tegelikult kehtib meil ju ka see "Meest sõnast - härga sarvest"-reegel, ent ometi näib paberile panduna asi välja kuidagi konkreetsem. Näiteks sain ma nüüd teada oma tegeliku koormuse ning ka ametinimetuse. Nimelt olen ma 0,4 kohaga metoodik. Ma polegi varem veel metoodik olnud. Kuid kus ma nüüd enam pääsen. Kahtlemata seab see 0,4 antud ametile teatava prioriteedi 0,25-ste ees ning tulevikus tuleb sellele oma kalendris märksa enamat tähelepanu pöörata. Ja seda isegi vaatamata lepingus märgitud kaunis miinimumpalga lähedasele palganumbrile, kuna mitte keegi ei keela toda numbrit ka tõsta.
Ja mitte asjata ei kiitnud ma oma ülemust ka eespool. Olen seal enam kui kuu aega kirjaliku lepinguta töötanud, kuid oman oma isiklikku kabinetti ning arvutit, rääkimata personaalsetest koodidest ja paroolidest. Nüüd aga selgus, et ega mul oma kabinetti niisama kerge pääseda polegi, kuna Helle oli endale võtnud vaba päeva ning töömehed olid oma töö objektil lõpetanud. Seega peaks ka torni katus nüüd vett pidama ja uks lukus seisma. Õnneks sain torni võtme vastasmajast laenata ning läbi keerukate koodide siiski oma ruumini tungida. Ega ma lõpuks ei saanudki aru, kas ma sisenedes võtsin maja valve alt ära või panin valve alla, igatahes päev otsa kostusid mingisugused sireenid ja helinad, kuid S4G turvafirma asjamehed jõudsid kohale alles enne nelja õhtul.
Muidugi oli mul plaanis kaks asja korda saada. Mõlemad said kirjutatud eelmise sissekande lõpus. Paraku aga hakkas üsna pärast mu kohalejõudmist peale üks pidev sõelumine. Helistati ja küsiti ekskursioonide võimalust, käidi gruppide viisi kohal. Siis käidi küsimas taevakaarte ja mida kõike veel! Igatahes suutsin oma tööülesannetega algust teha tubli mitu tundi pärast kohale jõudmist. Kuid ega ma teise ülesande kallale ei jõudnudki, kuna esimesegagi jäin tublisti hätta.
Proovisin uuesti oma videoklippi tiitrimisest. Arvasin, et kui üle 80 jupikese kokkuliitmine käib arvutile üle jõu, siis proovin neid liita pisemate juppidena. Selgus, et eelmisel korral kaamerast arvutisse salvestatud jupikeste kokkuliitmine mistahes pikkustega klippideks annab analoogse tulemuse: heli on normaalne, kuid filmiklipi asemel on üksikud pildid, mis kõrvuti seistes ei moodusta tervikut. Sellise tulemuseni jõudsin ma kohe ning sedasama jupphaaval korrata polnud mõtet. Kogu salvestuse pikkus on 144 minutit. Proovisin siis esialgu teostada mingisuguse 5-minutise klipi, salvestades selle hoopis madalama resolutsiooniga kui arvuti seda ise pakkus. Kõigele vaatamata külmus mu arvuti praktiliselt kinni, kuna lisaks Windows Movie Makerile oli mul avatud Firefox kolme erineva aknaga ning MSN kahe aknaga. Igatahes ei tulnud sellestki katsest paremat tulemust. Mõtlesin siis, et teen minimaalselt minutise klipi, ent kuna ka see oleks tähendanud üksnes sellele tegevusele pühendumist, võtsin vastu hoopis kutse uue büroojuhi sissepühitsemise tordile.
Pärast kohvitamist mõtlesin, et pean välja uurima, milline mu tööarvuti konfiguratsioon õigupoolest on. Ega see tulemus polnudki üllatav, kui silmas pidada mainitud sümptomeid: 498 MHz ja 256 MB of RAM; XP Proffessional Version 2002 Service Pack 2. Mis me siis üldse räägimegi! Võrdlesin koduse raaliga, mille vastavad parameetrid on AMD AthlonTM 64 Processor 3500+ 2.20 GHz ja 1023 MB RAM. 64-bit Operating System, Windows VistaTM Ultimate, ja tulin mõttele proovida analoogseid trikke siingi. See tähendab trikke Windows Movie Makeriga, mida ma veel proovinud pole. Kardan juba ette, et taas tekivad mingisugused triibulised kaadrid. Kuid proovimata ka ei jäta.
Igatahes need pidevad sireenid ja kõrvaltegevused viisid mind mõttele, et igal juhul on mu tänane leping seni mu elu parim, kuivõrd sisaldab lauset, mis lubab mul ka kodus töötada. Lause ise kõlab sedasi: "Töötaja loetakse TPS § 1 lg 3 p 1 järgi iseseisva otsustuspädevusega töötajaks ning vastavalt töölepingule määratleb ise oma tööaja, kusjuures tööaega ei määratleta otseselt ega kaudselt tööandja ühepoolse otsusega". Meeldiv igatahes. Mu eelmises põhitöökohas oli oma peaga mõtlemine samahästi kui keelatud, või vähemasti vaadati sellele alati altkulmu, kuna iga mõeldud mõte oli tingimata a priori vale.
Ja mitte asjata ei kiitnud ma oma ülemust ka eespool. Olen seal enam kui kuu aega kirjaliku lepinguta töötanud, kuid oman oma isiklikku kabinetti ning arvutit, rääkimata personaalsetest koodidest ja paroolidest. Nüüd aga selgus, et ega mul oma kabinetti niisama kerge pääseda polegi, kuna Helle oli endale võtnud vaba päeva ning töömehed olid oma töö objektil lõpetanud. Seega peaks ka torni katus nüüd vett pidama ja uks lukus seisma. Õnneks sain torni võtme vastasmajast laenata ning läbi keerukate koodide siiski oma ruumini tungida. Ega ma lõpuks ei saanudki aru, kas ma sisenedes võtsin maja valve alt ära või panin valve alla, igatahes päev otsa kostusid mingisugused sireenid ja helinad, kuid S4G turvafirma asjamehed jõudsid kohale alles enne nelja õhtul.
Muidugi oli mul plaanis kaks asja korda saada. Mõlemad said kirjutatud eelmise sissekande lõpus. Paraku aga hakkas üsna pärast mu kohalejõudmist peale üks pidev sõelumine. Helistati ja küsiti ekskursioonide võimalust, käidi gruppide viisi kohal. Siis käidi küsimas taevakaarte ja mida kõike veel! Igatahes suutsin oma tööülesannetega algust teha tubli mitu tundi pärast kohale jõudmist. Kuid ega ma teise ülesande kallale ei jõudnudki, kuna esimesegagi jäin tublisti hätta.
Proovisin uuesti oma videoklippi tiitrimisest. Arvasin, et kui üle 80 jupikese kokkuliitmine käib arvutile üle jõu, siis proovin neid liita pisemate juppidena. Selgus, et eelmisel korral kaamerast arvutisse salvestatud jupikeste kokkuliitmine mistahes pikkustega klippideks annab analoogse tulemuse: heli on normaalne, kuid filmiklipi asemel on üksikud pildid, mis kõrvuti seistes ei moodusta tervikut. Sellise tulemuseni jõudsin ma kohe ning sedasama jupphaaval korrata polnud mõtet. Kogu salvestuse pikkus on 144 minutit. Proovisin siis esialgu teostada mingisuguse 5-minutise klipi, salvestades selle hoopis madalama resolutsiooniga kui arvuti seda ise pakkus. Kõigele vaatamata külmus mu arvuti praktiliselt kinni, kuna lisaks Windows Movie Makerile oli mul avatud Firefox kolme erineva aknaga ning MSN kahe aknaga. Igatahes ei tulnud sellestki katsest paremat tulemust. Mõtlesin siis, et teen minimaalselt minutise klipi, ent kuna ka see oleks tähendanud üksnes sellele tegevusele pühendumist, võtsin vastu hoopis kutse uue büroojuhi sissepühitsemise tordile.
Pärast kohvitamist mõtlesin, et pean välja uurima, milline mu tööarvuti konfiguratsioon õigupoolest on. Ega see tulemus polnudki üllatav, kui silmas pidada mainitud sümptomeid: 498 MHz ja 256 MB of RAM; XP Proffessional Version 2002 Service Pack 2. Mis me siis üldse räägimegi! Võrdlesin koduse raaliga, mille vastavad parameetrid on AMD AthlonTM 64 Processor 3500+ 2.20 GHz ja 1023 MB RAM. 64-bit Operating System, Windows VistaTM Ultimate, ja tulin mõttele proovida analoogseid trikke siingi. See tähendab trikke Windows Movie Makeriga, mida ma veel proovinud pole. Kardan juba ette, et taas tekivad mingisugused triibulised kaadrid. Kuid proovimata ka ei jäta.
Igatahes need pidevad sireenid ja kõrvaltegevused viisid mind mõttele, et igal juhul on mu tänane leping seni mu elu parim, kuivõrd sisaldab lauset, mis lubab mul ka kodus töötada. Lause ise kõlab sedasi: "Töötaja loetakse TPS § 1 lg 3 p 1 järgi iseseisva otsustuspädevusega töötajaks ning vastavalt töölepingule määratleb ise oma tööaja, kusjuures tööaega ei määratleta otseselt ega kaudselt tööandja ühepoolse otsusega". Meeldiv igatahes. Mu eelmises põhitöökohas oli oma peaga mõtlemine samahästi kui keelatud, või vähemasti vaadati sellele alati altkulmu, kuna iga mõeldud mõte oli tingimata a priori vale.
2 kommentaari:
Jälle see leheneegrite väljamõeldud sõna RAAL, mis tuleneb vene esimesest suurarvutist nimega Uraal :P Sama mõttetu kui üks vanem nn härrasmees, kes sõites Kuivastusse ronis praami uuesti peal bussi, et sõita 20 meetrit ja siis peatust nõuda. Ja veel oli meil kaks mõttetut noorhärrat, kes praami puhvetist ei märganud alla tulla. Olime sunnitud bussiga praamilt maha sõitma. Aga noorhärrad olid natuke kavalad kah. Sõitsin kaubikuga meile Orissaarde järele. :D
Säästlik sõna ju igati see raal! ;)
Samas 0,4 kohta tornis kergitab ju webxani kogukoormuse 0,4 + 3 X 0,25 = 1,15 kohani! (mitte et vist koolipapa-kohtki tegelikult üle 0,25 poleks?)
Kui ma poleks kursis selle mehe rabava töövõimega, tuleks talle küll kaasa tunda!
Postita kommentaar