Palju ongi üks

Multikultuurilisusest kõnelesin ma ENTA projekti "Erinevused ühendavad" raames toimunud koolitusel.

Mis on kultuur? Kultuur tuleneb ladinakeelsest sõnast colere ning tähendab: käituma, austama, aga ka kasvatama ja hooldama. Kultuur on kõige üldisemas mõttes inimtegevus. Seda mõistet on paljukordselt defineeritud ja erinevalt käsitletud. Mõnikord seostatakse seda ka tsivilisatsiooni mõistega.
Eesliide multi viitab paljususele. Seega tähendab multikultuurilisus sisuliselt paljusust käitumises ja inimeste olemuses. Millise tunnuste järgi on erinevad inimesed eristatavad? Piisab, kui pöörame tähelepanu järgmistele nüanssidele: välimus (fenotüüp), sisemus (genotüüp), veelgi sügavam sisemus (nn hing).

Minu ettekande teema oli "Multikultuurilisus hariduses". Multikultuurilise hariduse all peetakse silmas kõigi õpilaste kasvatamist ja ettevalmistamist elamaks kultuuriliselt, rahvuseliselt, religiooniliselt jne pluralistlikus ühiskonnas. Üldhariduskooli osas need nüansid ei tule meil veel nii teravalt esile. Kõrgkoolis aga küll.

Et kogu loeng-diskussiooni pole otstarbekas siia pikalt ümber kirjutada, siis kirjutan siin konspektiivsemalt, märksõnadena. Lähema huvi korral olen aga nõus käsitletud teemasid lähemalt aruama.

Lähenemised multikultuurilisusele

• Erinevates riikides on ka erinevad lähenemised multikultuurilisusele.


• Ameerika Ühendriikides lähtutakse ideest, et kultuurid muutuvad, kohanduvad teineteisega: oluline ei ole mitte iga kultuur eraldi, vaid see uus kvaliteet, mis tekib kultuuride sulandumisel.


• Kanadas rõhutatakse iga üksiku kultuuri rolli.


• Euroopas tähendas multikultuuriline haridus pikka aega immigrantide ja nende järeltulijate toimetulekuõpetust.


• Viimasel paarikümnel aastal on rõhutatud interkultuurilise hariduse tähtsust eelkõige kultuuridevahelise suhtlemise eesmärgil, sallivuse ja tolerantsuse arendamisel.

Sugu

• Mehed ei ole naised ja naised ei ole mehed!


• Feminism? Tegelikult ei kuulu see muus mõttes kui näitena erinevatest ideoloogiatest multikultuurilisuse alla.


• Mehelikud naised


• Naiselikud mehed


• Stereotüübid

Feminism

• Feminism on vaid üks näide ühiskonnas valitsevatest ideoloogiatest


• Selles nõutakse naistele meestega võrdseid sotsiaalseid õigusi


• Feministlikke teooriaid on mitu (liberaalne, radikaalne, marksistlik)

Erinev keel

• Rahvus võib olla seotud keelega


• Keel võib olla seotud rahvusega


• Keel on märgisüsteem; kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineerimise reegleid. Keeled kasutavad žeste, hääli, sõnu ja sümboleid mõtete ja tähenduste edasi andmiseks.


• Kas keel, milles inimene mõtleb, määrab tema rahvuse?

Rahvus

• Rahvus pole kergesti tuvastatav, kuid iga inimene ise identifitseerib end mõne rahvuse esindajana


• Rahvus on etnose arengustaadium; rahvust ühendab keelel, kultuuril, usul ja/või muudel teguritel põhinev etniline identiteet


• Rahvusesse kasvatakse, mitte ei sünnita, see tähendab, et rahvusesse kuuluvus kujuneb välja kasvades ja õppides


• Ka on võimalik aja jooksul kasvada teise kultuuri- ehk siis kasvada uude rahvusesse

Rass

• Rass on väliselt tuvastatav ning seda on raske varjata


• 1952. a. ilmus UNESCO raamat “What is race,” mis üldiselt pani aluse seisukohale, et sünnilt on kõik inimesed, mis rassi, rahvusse või sukku nad ei kuuluks, võrdsed.


• Et kõik inimesed võivad omavahel anda viljakaid järglasi, on nad ühest liigist - Homo sapiens. Täpsemalt on küll rasside puhul minu meelest tegemist ühe ja sama liigi alamliikidega (valge, must, kollane).

Noorus on hukas!

• Noorus on alati eelmise generatsiooni meelest rikutud olnud


• Erinevad põlvkonnad omavad erinevat elukogemust

Sotsiaalne taust

• Rikkad ja vaesed


• Vanemaid ei saa reeglina valida


• Elukoht

Puuetega inimesed

• Füüsilised puuded


• Vaimsed puuded


• Puue on organismi struktuuri või funktsiooni puudumine või oluline kõrvalekalle üldtunnustatud statistilistest normidest (st kõrvalekalle populatsiooni keskmisest, mida peetakse standardnormiks), mille tagajärjel organismi tegevus on häiritud.

Erivajadustega inimesed

• Teistsugune mõtteviis


• Intelligentsus on üldine vaimne võimekus, mis hõlmab loogiliste järelduste tegemise võime, planeerimisvõime, ülesannete lahendamise võime, abstraktse mõtlemise võime, mõistetest ja keelest arusaamise võime ja õppimisvõime.

Kogemuslik pagas

• Iga inimese käitumist, suhtumist ja olemust mõjutab ka kogemuslik pagas (eriti ekstreemsed kogemused)


• Ülimalt negatiivsed kogemused surutakse alla


• Ülimalt positiivseid elamusi püütakse taas kogeda

Religioonid

• Religioon tuleneb ladinakeelsest sõnast religio ning tähendab 'taassidumine‘


• Religioon on uskumuste, normide, tavade ja institutsioonide süsteem, mille keskmes on jumalikeks, pühadeks ja enamsti üleloomulikeks peetavad jõud ning inimese ja kõiksuse suhteid reguleerivad põhilised väärtused

Uskumused

• Tõekspidamised, veendumused – ei pruugi olla seotud religiooniga (sageli on)


• Uskumine millessegi võib tähendada uskumist, et miski on olemas, või et miski on mingis mõttes hea, ning võib sellisel juhul olla taandatav propositsionaalsele uskumisele


• Näiteks uskumine Jumalasse võib tähendada uskumist, et Jumal on olemas, või Jumala usaldamist

Isiklik koodeks

• Ka inimesed, kes pole usklikud ega usu müütidesse, on ateistliku maailmavaatega ning tugivad reaalse maailma katseliselt tõestatavatele faktidele, on kriitilised kõige tundmatu suhtes, kuid huvitatud kõigest uuest... omavad isiklikku käitumiskoodeksit


• Isiklik koodeks mõjutab käitumist


• Käitumine mõjutab suhteid

Teistsugused leibkonnad

• Perekond pole sama mis leibkond


• Purunenud pered


• Õnnetusse sattunud pered


• Orvuks jäänud lapsed


• Kasuvanemate juures kasvanud lapsed


• Kaks ema ja laps?


• Kaks isa ja laps?

Seksuaalne orientatsioon

• Seksuaalne orientatsioon on sügavalt seesmine tunnetus


• Naishomoseksuaalid ehk lesbid (ingliskeelses kõnepruugis samuti tihi gay)


• Meeshomoseksuaalid ehk geid (sisusse süvenemata nimetatakse neid sageli ka pederastideks)


• Transvestiit – vastassugupoolena esineja


• Soovahetajad – elu “vales” kehas

Erihuvidega inimesed

• Erihuvid või erinevad huvid?

Loomulikult võiks seda nimistut lõputult jätkata. Igal juhul jõuame mistahes käsitluse korral ideeni, et multikultuurilisus tähendab inimeste paljusust selles mõttes, et kaht identset inimest pole olemas ning igaühe arvamus tasub ära kuulata ja enamasti kõigil on ka õigus. Võimalik, et ühiskonna seisukohast pole õigus sellistel inimestel, kes teistele oma tegevusega kurja teevad (isikliku või ühiskondliku vara vastased kuriteod, mõrvarid, vägistajad jne).

Reformimeelne WebCT

Lõpuks on aeg hakata tõsisemalt ja tihedamalt tegelema uue kursusega "Uurimustöö juhendamine", mis iganes nimetust see täpsemalt ka ei kannaks.

Paraku aga saabus eile Lehti edastatud teade, mille kohaselt Ajavahemikus 30. juuni – 3. juuli kolivad e-Õppe Arenduskeskuse serverid Tallinna Tehnikaülikoolist Eesti Infotehnoloogia Sihtasutusse (Raja 4C). Sel perioodil ei tööta WebCT, Moodle, e-Kutsekooli ja e-Ülikooli kodulehed ning projektide REDEL ja e-VÕTI kodulehed. Aga see pole veel kõik! Teiseks, 3. juulist – 13. juulini toimub WebCT versiooni uuendamine – lähme üle WebCT Vista versioonile ning sel ajaperioodil WebCT ei tööta. Kõik olemasolevad e-kursused ja kasutajad tõstetakse uude versiooni automaatselt. Selleks, et protsess oleks kiirem, palume kõigil WebCTd kasutavatel õppejõududel teha enne 30. juunit oma kursusele algseadistus (Reset). Soovi korral võib teha oma e-kursusest ka varukoopia ja selle oma arvutisse salvestada. Igatahes on kindel, et seda kursust on mõttekas ehitada oma arvutisse ning WebCT keskkonda "heisata" alles pärast selle revolutsioonilisi uuendusi, millest mulle isiklikult kõige sümpaatsem on Vista tugi.

Nagu teame, on praegune WebCT küll vormistuselt nägusam eelmisest versioonist, ent sellel on mitmeid puudusi, mis eelmisega võrreldes on paljusid kiruma pannud. Suurimaks puuduseks on segased suhted javaga. Järgmine on eesti keele toe puudus, osalejapoolse kodulehe tegemise võimatus jmt. Jääb vaid loota, et uusim versioon pole taas kord kehvem kui praegune.

Hämmastav on see koletu ajakulu, mis on seotud serveri kolimise, eriti aga versiooni uuendamisega. Tavakasutaja võiks sellest ehk aru saada nii, et suurte konteineritega veetakse kastide kaupa materjali punktist A punkti B. Elektoonilisema elukorraldusega inimesena ei suuda ma aga taibata, kuidas ühest serverist teise (sisuliselt ühelt kõvakettalt teisele) kopeerimine võib nii palju aega kulutada. Seda enam, et kopeerimisele kuulub ju vaid kursuse sisuosa, mitte aga töö käigus lisandunud kodutööd, kirjavahetus, kontrolltööd... Hea vähemalt, et kolimiseks valiti õppeaastate vaheline periood.

Kursuse ehitamine oma arvutisse polegi sisuliselt liiga halb mõte. Teisalt aga lisandub lehtedele sel juhul mitmeid separatiivseks tööks tarvilikke linke, mida WebCT keskkonnas asendaksid teistsugused navigeerimise moodused. Kuid see polegi ehk puudus, pigem annab lisavõimaluse neile, kes pole õpikeskkondadega harjunud. Paraku oleks äärmiselt raske "kuivalt" vormistada kontrolltöid jms. Ehkki nende ülihoolikas läbivaagimine ka paha ei teeks, kuna sellisel juhul võib loota, et kursuse käigus töötavad ka kontrolltööd ise, juhendaja sekkumata.

Just täna ongi parim päev kursuse ehitamise alustamiseks. Ja tegelikult on see alustamine juba ammu toimunud, parim päev on esimese suurema sammu astumiseks. Teengi seda.

Loodud lood

Minust oleks äärmiselt upsakas mitte mõelda sellele, mis on ja mis oleks võinud olla teisiti, eriti kui see teisiti olek minust endast võiks sõltuda. Kuigi ma ei tööta õppejõuna ning minu palganumbrile ega koormusele nende veebipõhiste kursuste käekäik kuidagi mõju ei avalda, on mul kuruste looja või läbiviijana siiski teatav vastutus. Lõppevale õppeaastale tagasi vaadates olen hakanud mõtlema, millest sõltub erinevate veebikursuste edu. Oman praeguseks kogemusi mitmest erineva sisu ja tasemega kursusest. Eelkõige tahaksin seekord peatuda neist kahel. Üks on projekt REDEL käigus valminud Bioloogia õpetamine multikultuurilises keskkonnas ning teine oma doktoritöö huvidega seotult valminud ning aasta parima aktiivõppe rakendamist propageeriva kursuse tiitli pälvinud Suunatud aktiivõpe algklasside loodusõpetuses.

Kaks täiesti erinevat kursust, mida nüüdseks ühendavad kaks olulist asjaolu lisaks ühisele autorile: 1) mõlemad on eelkõige mõeldud tegevpedagoogidele; 2) mõlemaid pakub Tartu Ülikooli Avatud Ülikooli keskus.

Bioloogia õpetamine multikultuurilises keskkonnas sai kokku pandud Euroliidu projekti raames kui tellimustöö. Tegelikult oli selle põhisisu olemas sarnase nimetusega üldkursusest. 2005. aastal ehitasid mitmed õppeained (mina tean kindlalt veel geograafiat ja matemaatikat, kuid ilmselt oli neid veelgi) sellele juurde ainega seonduva sisu. Paraku pole mul olnud võimalust teiste ainete sarnaste kursustega tutvuda, kuid sarnase karkassi tõttu peaks see olema siiski suhteliselt ligilähedane. Pealkiri sai kole kohmakas. Esimesel aastal, kohe pärast kursuse valmimist, sai selle töökorras olekut ka kontrollitud. Osalejaiks olid mitmed tuttavad, kellest vaid üks oli tol ajal üliõpilane, kes teenis ka oma 2AP. Järgnevatel aastatel oli kursuse vastu üksikute õpetajate suur huvi. Kuid liialt üksikute pärast kursust ei avatud. Lõppeva õppeaasta algul registreerus sellele kursusele kümmekond õpetajat, kuid vaatamata üllale ideele see kursus ei töötanud. Algul oli märgata teatavat indu, mis aga kaunis kiiresti lahtus. Ilmselt pole mõistlik kõikide loobujate ajendeid ühte patta panna, ent siiski iseloomustab üks tagasisidena saadud mõte ilmselt üldist suhtumist. Üks loobuja kirjutas oma kirjas, et tal pole mõtet raha eest veebikeskkonnas arutleda teemade üle, midagi vastu saamata. Muidugi pole see täpne sõnastus, küll aga täpne idee. Kursusele registeerunud pedagoogid lootsid ilmselt saada kiiresti pakkide viisi materiaalseid väärtusi, mis siis enda tegemiste tarvis välja printida ja oma portfoliosse lisada. Või mida iganes. Ehkki selle kursuse esimene katsetus toimus mitte-pedagoogidega, oleskin ma lootnud tegevõpetajatelt siiski ka asjasse tõsisemat pühendumist. Seda enam, et teema on tegelikult tõsine, kuigi veel mitte liialt levinud ning kursuse läbimine äärmiselt lihtne. Muidugi saaks sellele juurde "keevitada" märksa keerukamaid ja aeganõudvamaid koduülesandeid, kuid lihtsalt nendel teemadel arutlemine oleks mu meelest ka olnud vägagi kasulik. Vähemasti näitas seda pilootkursus. Mitmed osalejaist polnud nendele teemadele varem lihtsalt sellest seisukohast veel mõelnudki.

Mis on multikultuurilisus, on tegelikult omaette teema. Antud juhul olengi püüdnud seda temaatikat puudutada läbi bioloogiaõpetaja töö, mille mõned spetsiifilised teemad sobivad kursusel äärmiselt edukalt käsitleda. Oleks küll äärmiselt kitsarinnaline pidada multikultuurilisuseks üksnes koos eksisteerivate inimeste erinevat emakeelt. See puudutab ka erinevaid sugupooli, erinevaid uskumusi ja religioone, erinevat nahavärvi ja rassi, erinevat seksuaalset orientatsiooni ja üldse kõike erinevat. Kas sattus siis kursusele hulk õpetajaid, kes olid juba varem sellele kõigele mõelnud ning suudaksid mistahes erinevusega lennult toime tulla või polegi neil olnud kokkupuuteid erinevate õpilastega või peavad nad oma õpilasi ühtlaseks halliks massiks, kellel ei ole või vähemasti ei tohiks olla erinevusi. See keerukas multikultuurilisus puudutab tegelikult igasuguseid erinevusi. Võimalik, et ma ise oma infantiilsuses avastan neid tõelisi erinevusi alles nüüd, eriti projekti "Erinevused ühendavad" raames, millele muide sellise suupärase nimetuse andis mu noor sõber propsis. Siiski kaldun pigem oletama, et ju olid kursusele registreerunud õpetajad sedavõrd oma igapäevaste tegevustega hõivatud, et ei suvatsenud isegi teema sisusse süübida. Sellest annab muideks aimu ka logi uurimine, mis WebCT keskkonnas näitab, kui palju kordi milliseid peatükke on keegi avanud. Tõsi, kas pärast lehekülje avamist see ka läbi loeti, jääb siinpuhul siiski saladuseks. Fakt on, et sisupeatükke olid kursusele registreerinuist avanud vaid paar. Erinevustest lähemalt on selles ajaveebis eraldi lugu.

Paraku jääbki vaid spekuleerida, et ilmselt oleks õpetajaid rahuldanud olukord, kus nad oleksid saanud mingeid konkreetseid retsepte, käitumis- või tööjuhiseid alla laadida või välja printida, mitte aga jumala pärast ise midagi mõelda ja oma mõtteid avaldada. See on ju ammu teada, et kõige tõsisema filosoofi mulje jätab see, kes pidevalt vaikib. Paraku ei tea ma midagi ka finantstehingutest. Võimalik, et loobujad ei olnud kursuse eest veel tasunudki. Kuna vastasel korral jääb arusaamatuks, miks loobuda lihtsast 2AP-st, kui nende saamiseks tulnuks vaid lugeda mõned leheküljed teksti, avaladada oma arvamust ning väidelda teistega või takka kiita kaasõppijate mõtetele.

10tuhandese preemia võitnud Suunatud aktiivõpe algklasside loodusõpetuses toimus ka kahe aasta eest ligi poolesaja osavõtjaga, mille lõpetasid 40. Tõsi, siis oli see haridusteaduskonna egiidi all välja kuulutatud pilootkursus, mis osalejaile andis tasuta 4AP. Ometi oli õpetajate tookordne tagasiside praktiliselt ülivõrdeis. Nüüdki algas kursus üsna innukalt, ent õpetajate ind hakkas kohe pärast esimeste kodutööde esitamist raugema. Teise kodutööni jõudis neist hoopis vähem ning praegu, enne lõpetamist, on jäänud veel vaid kaks õpetajat, kes omavahel ja juhendajaga kursuse raames suhtlevad. Kahtlemata on siin oma roll ka faktil, et ma ise pole igapäevaselt oma kursutel saanud sõna võtta.

Mis on siis see peamine, mida õpetajad kursustelt ootavad? Minu tähelepanekute põhjal on äärmiselt oluline anda neile pidevalt positiivset tagasisidet. Kui tulemus pole ka selline, et loorbereid vääriks, tuleb sellest leida see vähenegi positiivne ning seda rõhutades tuua esile ka otsatu loend "üksikutest" puudustest. Sellega ei ole ju mul probleeme, isegi kui mind MSNis tundvad isikud seda ei usu. Probleem on siiski peamiselt ajaga. Lisaks kursuste juhendamisele peab siiski inimene ju ka igapäevasteks kulutusteks raha teenima. Suurem osa kursustel osalejatest on muideks veendunud, et kursuse juhendajale on sellesama kursusega tegelemine tema põhitöö. Siiski, staažikamad õppurid on veendunud, et juhendajal on tohutul hulgal kursusi ning peavad heaks sedagi panust, mis neile juhendaja poolt osaks on langenud. Ise aga olen ma püüdnud oma kursused üles ehitada selliselt, et igapäevane sekkumine ei oleks vajalik. Enamasti on see ka end õigustanud. Olgu siinkohal veel lisatud, et kogu viimase õppeaasta jooksul on minu kontole laekunud tänu veebipõhistele kursustele ei rohkem ega vähem kui 3550 krooni tänu kurusele Inimese anatoomia ja füsioloogia (Teaduskooli kursus, osalemas üle poolesaja kooliõpilase), mis on järgemööda edukalt töötanud juba üle 5 aasta (WebCT keskkonnas küll teist aastat).

Kui seda summat vaadata, siis on selge, et raha pärast küll WebCT kursustega jännata ei tasuks. Miks ma seda siiski teen, miks ma plaanin koostada uut kursust? Kes seda nüüd täpselt teabki... Ehk selleks, et end veel veidi vajalikuna tunda? Selle üle peab ilmselt sügavamalt järele mõtlema.

Oluline pulss

POT! Palun Olgem Tõsised seoses selle torelühendiga, kuna see ei pea tingimata viitama ainuüksi auto numbrimärgile. Käesoleva ajaveebi proosalisevõitu pealkiri tundub olevat loodud ajutine ja hääbuv. Sama näitab ka sissekannete sageduse muutus ajas, mis graafikule joonistub kerge pöördlogaritmina. Tegelikult on aga veksel välja antud ning uus kursus ootab loomist. Loodud peab olema see hiljemalt uue õppeaasta alguseks. Isegi materjalidest on suur kogus koos. Teine kogus asub hajusalt mitme arvuti kõvakettail või moodustab kohati sädemeina sillerdavaid sünapse.

Peab Olema Tähelepanelik, et ajakavasse tekkivaisse lünkadesse saaksid paigutatud eelkõige kõik Pooleli Olevad Tööd. Veelgi edulisem oleks, kui need paigutised ka positiivselt realiseeruksid.

Paraku kipib nii juhtuma, et Pidevalt On Tulemas uusi ja ootamatuid ülesandeid, mis häbematu järjekindlusega kõik Pooleli Olevad Tööd taas ajatabelis määramatusse kaugusse edasi nihutavad. Iseäranis lihtne on see nihkumine puhkudel, kui ajatabel vastavaid plaane ei sisaldagi.

Pole Olemas Töid, mida mingi uue ja atraktiivsemaga asendada ei saaks. Alati ei pea see asendaja olema isegi töö. Kuid kindlasti selgineb olukord veidi siis, kui oma ajatabelil silma peal hoida, kuna Pulss On Tähtis...

Pool tagasisidest

Tagasisidest on alati siis asja, kui see on vastastikune. Üks kursus hakkab läbi saama. Kui silmas pidada hetkel viimast sissekannet Toriseja toredustes (Dialoog Lipsiga) ning sellele järgnevaid kommentaare, siis olen ma ütlemata edev inimene. Selleks, et nüüd kompenseerida kuu aega kestnud pausi siin blogis, toon senilaekunud tagaside lõppevale kursusele. Noppisin välja vaid kolm küsimust.

Avatud ülikooli keskus - Inimene ja terviseedendus (P2AV.TK.058)

Question 3

Mis Sind sel kursusel kõige rohkem häiris või kõige vähem meeldis?

• Student Response: Miski ei häirinud


• Sellel kursuses sellist asja ei olnud, kuid jah, pilt jäi laadimata, kuna ma lihtsalt ei oska seda teha.


• Mind ei häirinud miski.


• Teiste tööde analüüsimine. Kuna ma ise ei pea end väga targaks powerpoint slaidide esitamisel, siis ei pea ma end õigeks teiste arvustajaks. Ma leian, et mul pole vajalikul hulgal teadmisi ning kogemusi, et teiste töödele nii tugevaid hinnanguid anda.


• Virtuaalne suhtlemine ei ole minu ala, mulle meeldib suhelda "kaaskannatajatega" otse silmast silma auditooriumis või klaasiruumis või siis suhelda läbi telefoni, seda äärmisel vajadusel.
  Tegemist on e-õppega siis tuleb sellega arvestada, et suhtlemine on virtuaalne ja tegelikult on see tore.
  Mulle meeldis, see et minu töid vaadati, kritiseeriti ja ma sain tagasiside, mis oli hästi ja mis valesti. Tagasiside aitas mul ka ise enda töid analüüsida ja samas andis see mulle enesekindlust ning püüdu igat uut esitlust paremini teha.


• Mitte midagi ei häirinud.


• Häirivat polnudki nagu midagi. Ja seda mis kõige vähem meeldis, seda polnud.


• Oleks oodanud kursuse juhendajalt sagedasemat tagasisidet.


• Hetkel ei tulegi midagi häirivat meelde. Ju siis ei olnud midagi häirivat.


• Ma ei kohanud selle kursuse raames ühtegi häirivat aspekti


• Tagasiside õppejõu poolt võttis teinekord rohkemaega aga ma ei saa öelda et see häiris, pigem tundus ootamine pikk

Question 7
Anna hinnang kursuse läbiviija tegevusele.

• Student Response: Väga hea.


• Tundus olevat ääretult sümpaatene ja abivalmis. Kõikide küsimused said ka vastused. Konkreetsed ülesanded olid alati korralikult kirjeldatud


• Väga hea


• Väga hea, et kõigile töödelel sai tagasisidet. Hea hinnangu annan!


• Kursuse läbiviija võiks ikka kohe vastata, mitte paar päeva hiljem. Samas aga vastused olid selged ja arusaadavad.


• Läbiviija oli alati kätte saadav ja täitis oma ülesandeid väga hästi ja profesionaalset. Lisaks sellele oli ka humoorikas ja väga vastutulelik.


• Oleks ehk soovinud tihemini õppejõu tagasisidet. Kuid antud tagasiside, mida saime, oli mõnusalt vaba ja otsekohene.


• Oleksin oodanud rohkem tagasisidet, seega "hea"


• Kuna nagu aru oli saada oli Illar väga hõivatud mitmete töödega siis on arusaadav, mõistetav, et vahest uue nädala kohta kommentaarid ilmusid mõned päevad hiljem. Samas ega ei olnudki ju kirjas, et juhendaja peab iga nädala algul midagi ette ütlema, tööplaan oli ju olemas.
  Tahan veel kiita Illari oskust kõiki töid analüüsida, kommenteerida, leida kõigis midagi mida välja tuua. Minu arust on see päris raske ülesanne.


• Hindan kursuse läbiviija tegevust positiivselt, eriti väärib märkimist tema asjakohane tegasiside.


• Tagasiside oli aeglase võitu, ma saan ka samas aru, et tulevad ju vahele igasugused õppetööga seotud reisid vms, ilmselt pole me ka ainus kursus, keda juhendada.

Question 13
Kas Sa soovitaksid seda kursust oma kolleegile?
Kui jah, siis miks?
Kui ei, siis miks?

• Student Response: loomulikult, sest tervisest ja keskkonnast saab läbi selliste kursust informatsiooni


• Ikka soovitaksin ja olengi juba soovitanud. Miks? Sest hea kursus oli! Aitähh!


• sellisele kolleegile, kes selle teemaga kursis on


• Jah, ma soovitaksin seda kursust oma kolleegidele, sest see oli huvitav, igale ühele vajalikke teadmisi vahendav ning mitte raske kursus.


• Jah ikka soovitaksin, tervis ja selle hoidmine ning erinevad suunad või vaatenurgad, vägagai värsendav.


• Kindlasti soovitan! See oli nii lahe ja mõnus kursus.Sellistel kursustel õpitu jääb väga hästi meelde


• Kindlasti soovitaks - arvan et iga läbikäidud kursus annab meile kõigile uue kogemuse, nii isikliku kui tööalase.


• Jah soovitaksin kindlasti. Teriseedendus on igapäevaselt väga oluline teema, nii toitumine, sõltuvused, jäätmete sortimine vms. Hea on endal teada ja teistele asjalikku nõu anda, kuidas säästa ennast ja keskkonda.


• Mina soovitaksin küll. Laiendab silmaringi, annab arvuti kasutamise oskusi.


• Soovitaksin kursust kõigile, kes töötavad koolis ning kellel on vaja täiendada oma oskusi anda edasi tervisetemaatikaga seotud teadmisi.


• Soovitaksin küll, kodutöid sai teha üsna pika aja jooksul, juhendaja mõistev ning tore.

Vusser

Tegingi enda uuele kursusele annotatsioonilehe valmis. Arvasin, et olen kole kaval ning võtan seminari õhtutundisesse tööd kaasa, et siis oleks hea selle kallal nokitseda. Minu ehmatus oli aga suur, kui avastasin, et mul polnud vähimalgi määral meeles, kuhu ma olin pistnud need pika kauplemise peale Üllelt saadud failid. Otsisin sisuliselt kogu oma arvuti läbi ning kirusin seda Vista harjumatut otsingumootorit, kuid tulemus oli null.

Muidugi ei tähenda see seda, et tööd teha ei saakski. Ikka saab. Kuid sellisel juhul võib tekkida suuri raskusi Ülle materjalide sobitamisega, kuna nood olid üsnagi spetsiifilised ega katnuks enam kui osakese mu esialgsetest plaanidest.

Huvitav, kas seesugune totaalne kaos tuleneb sellest, et mul on alati liiga palju asju paralleelselt käsil või hoopis sellest, et minu suurel süstematiseerimiskirel puudub juursüsteem? Olen ennegi märganud, et niipea kui ma mingile asjale, esemele, vidinale või failile leian enda meelest uue ja palju kavalama asukoha, olen järgmisel hetkel selle uudse kavaluse unustanud ega leia vastavat asja enam üldse üles. Tihtilugu päästab siin millegi hoopis teise asja otsimine. Näiteks asusin eile otsima akulaadijat, kuid sattusin punasele geelipliiatsile, mida ma otsisin paaniliselt ja tulemusteta paari päeva eest. Igatahes uurimisväärne fenomen!

Tööd on, võttu mitte

Nüüdseks on taas Emajõgi päris soliidselt veetaset kergitanud, nagu ka teised siseveekogud. Ka on seoses sellega päris palju vett vahepeal Peipsi järve voolanud. Igatahes on mu eelmisest lepingust 300-kroonine kuutasu ammu kulutatud. Ülemus, kes arvas, et edaspidi võiksin ma töötada töövõtu korras, mainis mulle kord MSNis, et ma võiksin ju nüüd ka palka küsida. Olin tol päeval just haigeks jäänud. Ma ei ole eriliti sage haige. Kui kroonilised hädad tähelepanuta jätta, siis olen end igal aastal paar korda külmetanud. Seda nii vananaiste suveks nimetataval perioodil kui ka varakevadel. Seekordne varakevadine on aga veninud juba kahtlaselt pikaks, rohkem kui nädalaseks palavikuliseks vindumiseks koos mohu ja köhaga. Siiski nokitsesin tänu oma mustakaanelisele portatiivsele välimimälule mingisuguse tehtud tööde plaani ning arvutasin panuseks kokku 96 tundi. Seni pole ma sellele saadetisele mingitki vastust saanud, rääkimata siis töövõtulepingust. Eilseni ei olnud mul tükk aega ka lisatöid, kuna kogu tornialune usin töökollektiiv oli seotud tiheda tegevusega perepäevadel jms.

Tänasega algab ENTA koolituse viimane ettevalmistus. Rendime sõiduki ja põrutame "Tähetorni", sedapuhku pealinnas. Kui selle aja sees mingeid tööalaseid uudiseid ja operatiivülesandeid peaks saadetama, püüan noodki koha peal ära lahendada. Oma põhitöökohaga seoses peaksin olema aktiivne ELO piirkonnavoorutööde hindamisel, ent neist suur osa pole veel minuni jõudnud. Püüan üsaraaliga liinil püsida ning ka minust sõltuvad toimingud siiski ära toimetada. Sellisele mu teguviisile andis suurt tuge ühes parlamendi infotunnis regionaalministri poolt poetatu, mille kohaselt ka tema arvates pole oluline töötaja töökohal viibimine, vaid tehtud töö.

Eile võtsin lõpuks ette kauakaubeldud uue kursuse, mille lõplikuks pealkirjaks sai Õpilasuurimuste juhendamine. Kole palju aega viimistlesin bannerit, millest püüdsin teha omanäolisema kui mul need seni on olnud. Lõpuks jäin propsise abil ise peaaegu rahulegi. Kuid kole vaevarikkaks osutus selle banneri kuvamine lehe päisesse, kuna see uus WebCT omab sadu pisivigu, millest üks on ka lokaalaadressitide väärastumine. Ma pole iial varem kasutanud HTML-vaadet, et WebCT lehti ehitada, kuid viimases hädas proovisin sedagi. Ei õnnestunud. Kahtlustasin, et tegu võib olla minu Vista omapäras ning palusin ka propsisel proovida. Ent ka tema ekraanile ilmus vaid tühi valge ala. Proovitud sai nii täisaadressi, loogilise aadressi, mitmesuguste muude trikkidega, kuid ei miskit. Kui mitte kuidagi muud moodi ei saa, võib selle stardilehe ju ka index-lehena kujundada, kuid siiski pole see päris see. Jõudsime propsisega mõlemad ühisele meelele, et kui midagi siin soovitada saaks, siis soovitaksime kohalikele itiemadele WebCT varasema (ja märksa töökindlama) versiooni taaskasutuselevõttu. Arusaamatu, miks võetakse kasutusse uuem ja pealtnäha uhkem, ent sisuliselt märksa viletsam versioon. Üldiselt ei tunne ma kedagi, kes WebCT keskkonda kiidaks. Ma ise olen see innukaim. Idee on ju väga hea, kuid see koletu vigade hulk, millest esimesenena meenub see ajutine (kuid seni kestev) java mittetalumine... See on esimene paradoks. WebCT kasutamiseks peab olema java sisse lülitatud, ent seda sisse lülitades keskkonda ei pääse. Teine paradoks on näiteks keeld kasutada infolehti, mida just eelmise versiooni lõpus väga soovitati. Kui varem oli peaaegu et ähvardus kasutusõigusest ilma jätmisega selle eest, kui kursusel infolehte pole, siis nüüd on olukord vastupidi: kes teeb infolehe, selle konto kustutatakse. Absurd!