Blenderi anekdoot

Ühes teises blogis ma just hiljuti kiitlesin, et sain tõnisepäeva puhuks kingituseks blenderi. See innustas mind nii, et ma läksin kohe vastavale kursusele. Õigupoolest on tegu suhteliselt kalli kursusega, kus õpetatakse Blender 2.5 kasutamist. Usun, et sellest ma millalgi veel ka lähemalt kirjutan. Seekord aga päris algusest, seotuna kas mu ealiste iseärasustega või siis kaltsiumkarbonaadirikka kohviveega. Nutikas lugeja taipab ehk niigi. Igatahe sain kusagilt kursuse foorumist suhteliselt vähemärgatavast kohast teada ligikaudse aaressi, kust endale see programm tõmmata. Tõmbasin ja installeerisingi, nagu allpool näha.

Kena silmise ikooniga viisard (või kuidas see eesti keeles ongi?) juhatas kenasti teed ja installeerimisel mingeid tõrkeid ei esinenud, vaja vaid hoolas alla ja läbi lugeda, mida programm jutustab või valikuks pakub.

Siin ma jäingi veidi toppama, kuid elu on näidanud, et enamasti on alati kavalam lasta programmidel installeeruda just sinna, kuhu nad end ise sokutada tahavad, minu puhul siis L kettale.

Nagu juba öeldud, laabus kõik kenasti, kuni esile kerkis lisaaken. Ma vahtisin seda tükk aega, oma minuti vist, kuni taipasin, et see ei kavatsegi jätkate, kuni ma [OK] ei pressi. Kummaline samas, et teise alternatiivina oleks olnud kas Alt+F4 või siis pisike ristike. Ma ei riskinud. No las tema uurib mu süsteemfaile.

Veel mõne hetke pärast kargas lahti mingi püütoni-leht, mis pakkus (ilmselt sama programmi toeks) mingist programmikeelest lihtsamat arusaamist, nagu ma siit kiiruga aru taipasin. Usutavasti pole inimesel sellega midagi pistmist. Vähemasti mitte minusugusel tavakasutajal.

Ja taas vaid loetud sekundite pärast oli installeerimine läbi ning valida jäi vaid kas dialoogiakna sulgemise või selle sulgemise vahel koos programmi käivitamisega. Ma otsustasin muidugi kohe kävitada.

Algselt ehmataski mind see püütoniga seotu. Seesama must aken peabki pidevalt avatud olema, nagu ka näiteks SAS programmil. Kui see sulgeda, jookseb ka kogu programm kinni, ehkki kodulehe järgi pidanuks see lihtsalt kehvemini töötama. Tõsi, ma ei süvenenud selle lehe sisusse kuigivõrd.

Tõtt öelda siit alles anekdoot algabki. Ma ei taibanud pildistada tulemust, kuid teen seda nüüd ning lisan pildid käesoleva sissekande lõppu. Igatahes erines see tublisit sellest pildist, mida ma sel veebipõhisel kursusel olin näinud. Nii ma siis nuputasin mitu päeva, et milles kala... kuni tulin lihtlabasele tulemusele: ma olen ülimalt ebatähelepanelik! Või siis suisa lubjakas? Kusjuures foorumil keegi isegi võrdles Blender 2.40 selle uuega, mis pidi veel olema Beta (ehk siis itimeeste keeles katseversioon). Juhendaja (Nils on ta nimi) veel kenasti seletas, et kuigi see on Beeta, on ta hoopis töökindlam kui eelmine põhiversioon. Jutt siis sellest uuest, mille kohta kogu kursus on püsti pandud.

Mis siis ikka, otsisin selle installimislehe uuesti välja ning laadisin alla õige versiooni, selle Beeta.

Nagu juuresolevalt pildiltki näha, on tegu versiooniga 2.56a. Installeerimine käis libedalt, isegi eelnevalt installitud vanem versioon polnud takistuseks. Etteruttavalt võin öelda, et hiljem oli mul töölaual kaks sarnast ikooni — nähtus, mida ma varem eales näinud polnud. Jätsin mõlemad identse näoga ikoonid alles: üks käivitabki vana, teine uue versiooni. Seega, Beeta ei installeeritud mitte põhiversiooni peale, vaid sellele täiendavalt lisaks.

Ikka küsimused ja vastused. Muide, ma olen siiski paaril korral neid litsentsijutte ka läbi lugenud, eriti uute programmide puhul ja huvi pärast, ehkki ei tea küll kedagi, kes oleks mingit kohtukeissi alustanud ning selle kaotanud seoses sellega, et lepingut läbi lugemata oma jah-sõna andis.

Kui keegi minusugune võhik võtab ette mingisuguse täiesti uue programmi ega tea, mis võimalusedki sel on, juhendis pole ka mingeid vastavaid soovitusi jagatus, siis pole küll kuigi süghavat mõtet siin nn difoolt-sätinguid muuta.

Sarnast soovitan üldjoontes ka programmi paigutuse osas. Tõsi, umbes kümnekonna aasta eest, kui ma veel arvutite võimalusi avastasin ning mõnikord mängegi mängisin, kippusin küll noid lisaketastele või vähemalt programmivälistesse erikaustadesse installima.

Muud küsimused olid põhimõtteliselt sarnased juba varem kirjeldatule, selle erinevusega, et nüüd oli dialoogiakne päises tiba suurem number.

Ka kõik järgnevad sammud olid sisuliselt samad.




Avanenud programm oli aga hoopis moodsama kujundusega ning väga tuttav veebikursuse klippidest.

Kuidas selle programmiga aga töö käib ning mida mul teha tuleb, sellest räägin ilmselt millalgi hiljem.



Alljärgnevalt 2.49b ja 2.56a välimuse erinevus.

MSN ja Live

Nagu see millalgi paari aasta eest juba oli, juhtus ka seekord sedasi, et MSN (tegelikult küll Windows Live Messenger) hakkas aina ette pilduma meeldetuletust, et selle uus versioon on saadaval. Muudkui võta ja installi.

Oi, kus ma alles kannatasin sellega (ja selle all). Algul ta vaid teatas arvuti restardi järgselt sisselogimisel. Siis muudkui vajutasin nuppu, et küllap ma sellega hiljem tegelen, jätku mind rahule. No jättiski... Kuni üleeilseni. Siis aga tuli ette olukord, kus programm eituse peale lihtsalt end kokku pakkis ja asi vask. Maailmaga kommunikeeruda ei saanud!

Eks ma siis võtsin endale aja ning otsustasin selle piinarikka (õigupoolest aega nõudva) installeerimise-uuendamise läbi teha. Kuid kui palju ma ka ei proovinud, oli tulemuseks mingi ERROR. Nagu varasematelgi sarnastel puhkudel, kõnelevad pildid enda eest paremini kui mina iial oskaksin seda sõnades edastada.

Algatuseks pakuti mulle välja seesugune komplekt, automaatselt.

Kuid milleks selline pakkumine, kui ma ise midagi muuta ei saaks. Muidugi noppisin ma mitmete programmide eest linnukesed maha, eriti kui arvestada, et ma selliseid ei kasuta.

Selle peale algas vana tuttav ja kardetult pikk ning tüütu installeerimine, justnagu varem iial poleks midagi niisugust mu arvutis olnudki. Muidugi ühes paljude segavate programmide sulgemisega ja muud seesugust.


Tüüpiline installeerimine, nagu ikka. Ehk isegi kaunim, kui tavalistel programmidel. Kui asi peaaegu juba valmis sai... mõtles süsteem hetke ning pööras kogu installeerimise tagasi.

Järgmisel pildil tasub tähelepanu pöörata tekstile. Asi on justkui valmis. Kuid samas on loend neist kahest tellitud programmist, mida ei saanud installida!

Sarnaselt katsetasin ma ikka õige mitu ringi, ka erinevate kombinatsioonidega kuni selleni välja, et lasta programmil teha just täpselt seda, mida ta ise pakub. Sedasi ikka mitu korda. Lõpuks ma hakkasin kahtlustama, et ehk on viga mu kasutaja-aadressis. Muidu end nii üles kiitnud ELISA võttis minult selle aadressi lihtsalt ära. Umbes kümme aastat (alates veel sissehelistamisteenuse-ajast kuni krooni kehtivuse lõpuni) sain ma igakuiselt selle unineti-aadressi eest tigupostiga paberarve, millel oli alati üks ja sama tekst: teenus 25 krooni, ettemaks 1 sent. Euro tulekuga aga tuli ühtäkki mingisugune paarieurone võlaarve. Õiendasin. Tulemuseks oli see, et võlg annuleeriti, kuid ka aadress likvideeriti. KOLM-NULL Elisa kahjuks. Kuid see on teine teema. Noh, igatahes ma tegin ka endale uue Live-ID aadressi, pärisnimelise ja puha.

Vähemasti ID mul õnnestus, kuigi ma ei oska seda millekski kasutada, kuna ei kasuta seda Outlooki teenust ega midagi.

No ja egas ma siis jonni ei jätnud. Lõpuks proovisin vana hea Elioni lehe abil programmi uuendada, samuti edutult. Küll ma laadisin installika alla ja küll proovisin online-installimist. Ei midagi — ikka sama tulemus. Lõpuks proovisin programmi deinstallida. Ma ise saan sedasi aru, et see deinstallimine on justkui eestikeelne vaste sõnale uninstall.

Seepeale selgus peagi, et üksjagu programme mul eemaldati. Ja just need, mida ma kasutanud olen. Ilmselt siis teised hävinesid varem? Writerita elan ma küll suurepäraselt ära, kuid fotoprogrammi kasutan praktiliselt iga päev.


Seesugune oli siis lõplik tulemus. Igatahes käisin seepeale lõpuks ka Control Paneli kallal ning hävitasin kõik Live-ga algavad programmid.

Ja et registritesse midagi väga toekat ei jääks, eriti aga et alles ei jääks tüütuid kasutuid faile, lasin masina veel üle ka kergemoelisema puhastajaga:


Ja siis algasin algusest peale. Ikka et installime kogu paki ja siis jälle osa pakist ja siis niipidi ja naapidi ja kolmandas kombinatsioonis.


Kuid kui asi valmis sai, selgus kurvastuseks, et ikkagi ei installeerunud mulle ainuski programm. Söö või sinepit!

Tagatipuks kuulutati veel ka mu e-mail ebavaliidseks ning mu segadus aina kasvas. Nüüd ma otsustasin ette võtta midagi resoluutsemat.

Ja nimelt, leidsin ma pisikese guugeldamise peale suurepärase sissekande Hinnavaatluse saidilt.Nagu seal ka kenasti kirjas, installeerisin esialgu endale Windows Live Communications Platformi, seejärel aga Windows Live Messenger 2009 EST (ver. 14.0.8117.416 24MB). Esimese juures on tõsiselt võetavaks märkuseks: Hädavajalik komponent, kuna vastasel juhul ei ole võimalik sisse logida (Error: 8000FFFF puhul).

Kogu see tegevus kestis vaid mõne hetke.Ja mu ekraanil vilksatasid vaid järgmised kaks akent:




Järgnevalt pidin rõõmustusega nentima, et mu vana hea Live Messenger oli tagasi koos kõigi varasemate sätingutega. Kes on oma arvutis veidi ringi kolanud, peaks teadma, et igasugused ikoonid ja emotikonid asuvad hoopis teises kataloogis kui programm. Igatahes olid nood sätingud kenasti uninstallimise ja reinstallimise jooksul säilinud. Igatahes guugeldasin taas veidi ning leidsin kusagilt ka fotogalerii installimise võimaluse.

Muidugi oli mul seekord meeles likivideerida linnukesed igasuguste lisatuulbaaride ja esilehekspanekute eest...

Installimine möödus soojas ja sõbralikus õhkkonnas ilma erilise tiluliluta.

Kuid seda siiski vaid loetud sekundid... Varsti kohe kargas mulle ette vana hea Live installer, mis pakkus taas välja kogu loendi oma tooteid.

Jonnakalt noppisin eest mittevajalikud linnukesed ja pressisin [Install] nuppu.

Minu üllatuseks ei möödunud aastatki, kui asi sai installitud, ehkki küll täiesti harjumuspärasel moel eespool vihjatud piltide ja seletuste saatel.

Sain tulemuse, mis mind küll sajaprotsendiliselt rahuldas, vaatamata asjaolule, et ma mingis vaheetapis siiski ka Writerile linnukese ette jätsin.

Aga et ma ei unustaks, mida ma siin toimetasin, visati lõpetuseks ette taas aken, et tegelikult ma ju tahtsingi vaid pildigalerii-programmi installida, mis ka õnnestus.

Igatahes kokkuvõttes kulus sellele päris mitu tundi. Nagu öeldud, alustasin üleeile, kastuasin vahepeal suisa vana, väsinud ja emotsioonidevaba MSNi, jätkasin aga eile. Aga valmis ma selle sain ja nüüd loodan, et saan paar aastakest uuendusteta hakkama. Mis aga on see põhjus, miks ei saa seda programmi inimlikult ja ühe ropsuga uuendatud, jääb mõistatuseks. Ehk ongi see spetsiaalselt vigane, et itimeestelegi tööd jaguks?

GMail turve

Eile öösel juhtus, et kõik mu (2) GMail kontod olid blokeeritud. Tekst väitis, justkui keegi pahalane olla minu kontot oma huvides sigakavalalt ära kasutanud... ja nüüd siis olevat ainsaks lahenduseks see, kui mina saadan neile oma moblanumbri ja nemad mulle miski koodi. Selliste kodanike jaoks, kellel mobiili pole, oleks kogu suhtlemine lõppenud. Tõsi, siiski oli seal ka miski tavatelefoni võimalus. Seega, inimene, kes soovib kasutada suhtlemiseks arvutit, peab tingimata omama ka mingisugust telefoni!


Olin kaunikesti umbusklik, kuna selliste küsimiste puhul lubab mu kogemus kahtlustada mida iganes. Näiteks, kui ma oma numbri saadan, tuleb mulle sõnum, mis kohustab kuskile sisse logima ja see logimine maksab 50 kr nädalas vms.

Kontrollisin ka teist (tööalast) kontot, millel oli sama saatus. Otsustasin oodata hommikuni ning siis uuesti kontrollida. Tööalane konto oligi hommikuks uhkelt tagasi. Isiklik nõudis aga vaatamata brauseri ja arvuti restardile, isegi vaatamata alternatiivbrauseri (Chrome) kasutamisele endiselt telefoninumbrit.

Sõber Propsis olla pikemalt juurdlemata oma telefoninumbri edastanud, kuid saanud koodi alles tunni aja pärast. Seejärel pidavat tulema mingisugune ilmama pikk ankeet ja puha. Et kogu mu töö mailboxist ripub, otsustasin ka oma telefoninumbriga riskida. Seda enam, et Propsise telefonisaldolt ei olevat märgatavaid summasid seepeale kadunud.


Mis iganes oma vana parooli ma sinna ei sisestanud, olevat see liiga lühike ja ebaturvaline. Seepeale ma siis sisestasin sinna terve lause ja pääsesin järgmisele tasandile. SMS saabus vähem kui sekundi jooksul.


Sisestasin SMSiga saadud koodi ja pääsesin koheselt ka oma kontole ligi.

Tähelepanuväärne on, et samal ajal, kui mu konto blokeeritud, ei kuvandunud ka ükski mu blogidest. Selle asemel kuvandus tühjal lehel tekst Internet Explorer cannot display the webpage.

Kas keegi oskab midagi kommenteerida?

Jing

Seekordselt koolituselt Sagadis sain ideid mitmeteks erinevateks elujuhtumiteks. Üht koolitajale väga kasulikku programmi tutvustan seekord. Et piltide rida räägib ise enda eest ning sellega mingeid muresid pole, esitangi siinkohal vaid pildid.

Avatar kui hell magnet

Seekordse sissekande teen ka mina siia katseks. Mul on nimelt arvamus, et automaatkirjad nakkuvad teatavate märksõnade tõttu, mitte muudel põhjustel.

Mina olen siin hädas sissekandega "Vot kus pauk", samas kui Propsisel nakkuvad need mõttetud kirjad "Avatari" külge.

Tõsi, ma ei olegi iial süvenenud, kuivõrd mõttetud või mõttekad need kirjad on. Peaks mõnikord riskima, läbi lugema ning linke järgima. Kui minu paugulugu on põgus, siis Propsise Avatar on kaunis pikk ja põhjalik.

Eurodoktor

Nüüd, mõned päevad pärast arvuti kasutamist, õigemini, pärast püüet seda kasutada, veendusin, et pole see €30 eest ostetud doktor ka midagi asi. Muidugi töötab ta korralikult ja puha, kuid temasuguse töös hoidmiseks oleks vaja teist sama võimsusega arvutit.

Mulle meenub millagine 486, mis meil 1999. aastal kontoris oli. Soetatud oli too kastike koos 12" kuvariga umbes aastal 1994. Siis oli veel Windows 3.1 aeg. Hiljem oli see masin upgradetud Windows 95 OP-süsteemile ning lõpuks koguni W98.

Aga siis tuli ülikooli kõrgetelt ülemustelt range korraldus, et arvutid peavad olema võimsalt turvatud. Toonane lektoraadi juhataja töötas siis ka itimehena, kes arvuteid hooldas. Siis laadis ta tollesse masinasse veel ka Norton Antiviruse programmi... Igatahes oli tulemus selline, et isegi Wordi dokumendi tippimiseks pidi masina pool tundi varem sisse lülitama, et see siis lõpuks käivituda jõuaks. Paraku nägi see tippimine siis ka välja selline, et kui kirjutasid lausekese ära, võisid tiiru kohvil või suitsul käia, kuni tulemus ekraanil kuvandus.

Mitte just päriselt nii hull, kuid enam-vähem sinnapoole kiskus ka minu arvuti selle doktoriga. Ma ei suuda rõhutamata jätta, et tasulisega!

Arutasin seda asja ühe hea inimesega, kes on end arvutite hingeeluga kenasti kurssi viinud. Ma hakkan enne surma üha enam püüdlema selles suunas, et ei maksa midagi sellist ise teha, millega teised paremini hakkama saavad. Tarmol trehvaski just aega olema ning ta tuli mu juurde ja julgustas mind seda doktorit uninstallima.

Aga egas ilma nuuskvara- ja viirusetõrjeta Windows ei töötagi. Noh, töötaks ju ka paar päeva, kuni viirused masinasse augud sööksid. Niisiis sättsin masinasse tasuta Microsoft Security Essentials programmi.

Kohe pärast installimist hakkas see elegantselt tööle, nagu nad enamikus teevad.

Seejärel sai masinasse sätitud ka Malwarebytes Anti-Malware, mis nahistas eelpool mainitud doktori kombel üheaegselt nii viiruste kui ka nässuläinud registrivõtmete ning igat masti nuuskvara kallal.

Vaatamata sellele, et olin 30-eurose doktoriga just paari päeva eest kogu arvuti läbi kaapinud (sellele kulus üle 14 tunni!), leidis uus programm taas ilmama hulga kalasid.

Et neisse süveneda, peab järgnevale pildile klõpsama. Siin on ilmekalt paista, et muuhulgas leidus mu masinas ka paar rasvast viirusepoissi.

Mida siis soovitada minusugustele seaduskuulekatele kodanikele? Kindlasti ei tasu valida tingimata nui-neljaks-printsiibil tasuta kaupa, kuid ma pole päris kindel, kas ka kalli raha eest soetatud asjad alati need kõige töökindlamad on. Valida tasub nutikalt, valida tasub parim.

Ma võin seniseid kogemusi silmas pidades kaunis kindel olla, et juba õige pea selgub, et olemas on veelgi etemaid kaitseprogramme. Hetkel parimana tunduv aga väsib ajapikku nii moraalselt kui ka tehniliselt. Võimalik, et viimasel juhul aitab programmi reinstallimine.