Eesmärgikriis

Pildil on Julius, kes paistis enne kodust lahkumist silma eelkõige oma filosoofilise loomu poolest. Mida enam vaikida ja omaette olla, seda suurema tõenäosusega jätad endast sügavmõttelise mulje.

Alustasin oma kursuse ülesehitamist ning liitsin sellele irisejateks ja märkuste tegijaiks ka mõned sõbrad. Hoopiski keerukaks läheb selle kursuse ülesehitamine aga seoses teise ülesande läbikukkumisega. Selgub nimelt, et mina ei tea, mis tähendab sõna eesmärk.

Selle probleemi tõsidusest kõnelevad juhendaja kirjad. Igatahes kui ma oma kursuse kirjelduse foorumisse vaadata saatsin, oli enne mind veel vaid neli kursusekaaslast seda teinud. Ilmselt kujunes meist peksupoiste rühm õigustatult, kuigi ma ise kujutasin tõepoolest ette, et tegin asju õigesti. Kõnekas on järgmine juhendaja kiri:


Kuna mitte ühelgi seniesitatud kursusel pole korralikke eesmärke, siis ma palun nende autoritel oma kursuse kirjeldus veelkord esitada ja palun, kirjutage kursuse eesmärgid selliselt, et nendest oleks teil endal kasu kursuse hindamissüsteemi väljatöötamiseks ja õppijatel oleks neist kasu kursuse valimisel ja eksamiks valmistusmisel.

Tehke selline mõtteline eksperiment: kujutage ette, et eksamit ei võta vastu mitte teie (ega teie juhendaja) vaid tuleb välishindaja (väga hea teie eriala spetsialist ja ka hea pedagoog), saab ette teie teie "kursuse eesmärgid" ja viibki läbi eksami. Kursuse materjale talle ei anta, kordamisküsimusi ka mitte. Ja eeldage, et kui teie kirjutate eesmärkidesse: õppur suudab selgitada antud valdkonna põhilisi termineid, siis see välishindaja isegi teab, mis need põhilised terminid on :)

Kõige masendavam siinjuures on see, et enda meelest ma ju nii ka toimisin. Kuigi minu mitme kursuse lisaeesmärgiks ei ole mitte eksamini jõudmine ning selle edukas sooritamine õppijate poolt, vaid pigem esitatud valdkonnaga tegelemine ning ideede leidmine, kujunes mu ehitamisel olev kursus just nimelt tihedasti kontrollitavaks (viis kontrolltööd ja eksamitöö). Tundub, et Anne kirja viimasest lausest ei saa ma üldse aru: kujutagu ma ette, et välishindaja teab neid põhilisi termineid, mida õppur selgitada peab suutma. Vastupidine lause olnuks arusaadavam. Ma ei saa aru, mis selle eesmärgi juures puudub? Kas Anne peab silmas, et terminite loetelu peaks olema lisatud? Aga eks need ju johtu küsimustest. Või eeldatavad vastused? Selgituste puhul ei saa iial nõuda ühe ja ainuõige vastuse esitamist! Ja, tagatipuks, mis pagana välisvaatleja? Kui kontrolltööd on veebipõhised, siis on neile ju rakendatud ka automaatne hindamine, kus eeldatud sõnakombinatsioone või kõige sobivamaid vastuseid on juba arvestatud.

Uurisin ka kursusekaaslaste töid. Tõsi, paljudel neist olid seatud niivõrd üldised eesmärgid, millistest ei ole minule lugedes kasu ei õppijal ega kursuse läbiviijal. Ehk taandubki kogu probleem üksnes väljendusoskuse puudumisele? Küllap iga kursuse koostaja ikka teab, mida ta õppijatelt küsida kavatseb? Kirjutasin ühele kaaslasele vastuseks: "Vaatasin veel kord seda Su kava ning leian, et eelkõige just eesmärgistusest on siin puudus. Kõik see teoreetiline jutt ja arutelu on huvitavad lugeda, kuid ei ole samas kava oodatud sisuks.
Mina kujutan ette, et kursuse eesmärgid peaks üles panema umbes sellisena: Ühe kursuse tööplaan (www.ebo.ee/reit). Jõudu edaspidiseks!". Viidatud kursusel on minu meelest olemas piisavalt korrektsed eesmärgid, kusjuures siinkohal sobiks suisa mainida, et mind on nii mõnedki kursuse sellise plaani ülesehituse eest kiitnud.

Tubli-tubli, webxan! Kuid ega see pole veel kõik! Persoonile, kes on enda meelest kõik õigesti teinud, mõjub täitsa mõnusa ninanipsuna, külma duši või löögina allapoole vööd seepeale järgmise sisuga kiri: "Sellel viidatud kursusel eesmärgid ju hoopis puuduvad! Eesmärgid on need, millest juhindudes otsustatakse, kas õppija on kursuse edukalt läbinud, mis valgustavad ka õppijale, mis on antud kursuses oluline ja mida, mis tasemel, sellest materjalide merest peab oskama, teadma, jne. Kui kursusel on lõpueksam või lõputöö, siis selle, mida lõpus kontrollida, peaks määrama kursuse eesmärgid.


Näiteks: kui koostada kursus "Taimetark", mille eesmärgiks on õppida määrama 200 enamlevinud Eesti taimeliiki, siis on selge, et lõpueksamil tuleks mingi punt taimi õppurile kätte anda ja vaadata, kas ta suudab neid määrata. Tingimused eesmärkide sõnastuses peaks veel täpsustama, kas abimaterjale (täimemääraja, Internet, spikrid jne.) võib selle juures kasutada või mitte."

Siit loen ma välja eesmärgi määratluse: Eesmärgid on need, millest juhindudes otsustatakse, kas õppija on kursuse edukalt läbinud. Mina ise loen. Mis siis minu eesmärkides puudus? Kas tõesti peaks olemas olema, millised on konkreetsed dokumendid, mida peaks Wordi kursust õppinu suutma avada ja sulgeda ja muuta? Või milliste trikkidega seda teeb? Ma tõesti EI SAA ARU, millest siin puudus on! Kui keegi kena inimene minule suudab selle puuduse ette näidata ja selgeks teha, siis on minu EESMÄRK - teada saada, mis on see eesmärk sisuliselt, täidetud. Seega, kui keegi juhtub seda lugu siin lugema ning leiab aega pilku visata viidatud kursuse eesmärkidele (vt link), siis oleksin äraütlemata tänulik, kui ta ütleks, mis on mu seatud eesmärkidel viga, kuna mina ei saa ise sellest lihtsalt aru.

Vahepealse huumorina mõjus Karini lisatud hüpikaken, milles selgitati: "Uute vahendite kasutamine eeldab, et teil ja õppijatel on olemas mikrofon ja kõrvaklapid/kõlarid ning loomulikult ka Java, ilma milleta WebCT ei tööta. Horizon Wimba inglise keelne manual on kättesaadav aadressilt http://portaal.e-uni.ee/webct6/wimba". Mikrofon ja klapid mul on, isegi kõlarid. Java aga tuli ära keelata, kuna selle kasutamise peale jookseb nii IE kui ka Firefox WebCT lehte avades elegantselt ning millegi eest hoiatamata lihtsalt kinni. Loodame olukorra peatset laabumist.

Sama epopöa edasine kulg on toonud tublimate ja virgemate kursusekaaslaste teise versiooni eesmärkidest (kursuste kavadest) WebCT foorumile. Üsna kujukana mõjub seejuures ühele kavale lisatud märkus: "Kohe alguses vabandan, et minu kirjelduse sõnade arv jääb alla 600 sõna!" Loodetavasti lisas autor selle pisikese huumorina, kuna vaevalt sõnade arv siin kõige määravam on. Hoopis huvitavam on aga jälgida, kas esitatud eesmärgid ka aktsepteeritavaks osutuvad.

"Kursuse eesmärgiks on eestlastele/venelastele tüüpiliste hääldusvigade vältimine saksa keeles kursuse lõpuks. Kursusel osalejad peavad õppima oma keelt ja hääldust tunnetama, ma hääldusvigu vältima ning hääldust teadlikult juhtima. Kursuse jooksul tegeletakse saksa keelele iseloomulike foneetiliste nähtuste sensibiliseerimise, tähelepanu juhtimisega tüüpilistele intonatsiooni ja artikulatsiooni vigadele ning nende korrektuuriga ja kätteharjutamisega koos teaduslikult argumenteeritud lühikirjeldustega. Praktilist hääldust toetatakse niisiis teooriaga, kuid põhirõhk on praktilistel hääldusharjutustel, mida toetatakse omakorda keelelaboris läbiviidava praktilise tööga. Sisaldub ju kursuse kirjelduseski sõna „korrektiivne“, mis viitab praktilisele suunitlusele."

Siin on eesmärgiks vältimine, mis on osaliselt kontrollitav. Ka tunnetamine, mida ei suuda küll keegi otseselt kontrollida ega hinnata. Mina oleksin sel puhul pigem kirjutanud, et eesmärgiks on saavutada õppijate veatu hääldus. Vaatame, mis juhtub edasi.