Valem 4 x 0,25 >> 1,0 ei vaja tõestamist!
Seoses kurikuulsa 3+2 buumiga on ülikoolides toimunud kolossaalseid struktuurimuudatusi, millel ei näigi lõppu tulevat. Üheks minule isiklikult oluliseks väljundiks oli minu kui õppejõu ametikoha kadumine. See ei olnud koondamine, mis oleks sisuliselt tähendanud hüvitatud vallandamist. Õige oleks seda nimetada ametikoha koondumiseks vastavalt kujunenud olukorrale ehk asjaolude kujunemisele.
Igatahes ei saanud ma tegevusetult koju istuma jääda, kuna elamine maksab raha. Raha tuleb aga millegagi teenida. Nii ma siis otsisin endale sobivat kohta, mis ühest küljest konti ei murraks, teisalt aga ei kriipsutaks läbi kogu senise elu jooksul omandatud oskusi ja kogemusi. Pakkumisi oli mitmeid, äraütlemisi aga veelgi enam. Üldiselt peaks siinkohal klassikuid tsiteerides tõdema, et "Ma ei saa ju kindlat töökohta vastu võtta. Ma olen selleks liiga andekas. Ja siis võidakse mind ju veel edutada...". Igatahes on mul hetkel neli ajutist töökohta, igaüks koormusega 0,25.
Viimastel aegadel on minu maailmavaates toimunud ka mitmeid paradigmaatilisi muudatusi. Näiteks ei olnud ma kogu oma senise elu jooksul iial kuulnud, et metsast korjatud seeni puhastatakse lehe- ja samblapurust mingisuguse pintsliga. Terve mu senise elu jooksul oli seeni lihtsalt vees pestud, siis kupatatud ning edasiselt sisse soolatud. Kõrgemakvaliteedilisi seeni aga puhastati kööginoaga ning lõiguti pannile ning praeti võis. Või on tänapäevaks kujunenud kahjuks täiesti tundmatuks tooteks. Ilmselt siis sellest ka pintslid ja muud... Teine hiljuti kuuldud imemoodus puudutas köha ravimist. Selgus, et köha pidada ravida saama ka kuppu pannes. Mina arvasin seni, et kupupanekuks on siiski tükk maad tõsisemat põhjust vaja kui infektsioon. Igatahes tundub mulle, et kupu panek köha korral on samahea kui pea amputeerimine hambavalu puhul.
Kolmas tõsine paradigmaatiline nihe puudutab matemaatikat. Eks ma ole sellest vihjamisi ka varem kirjutanud. Igatahes selgub, et neli korda veerand on kokku kaugelt rohkem kui üks. Ma tegelen arvuti taga istudes mitmesuguste töödega iga päev vähemalt 12 tundi, tavaliselt küll 14...18 tundi, eriti kui pole muudest käikudest tulenevaid "seisakuid". Kuid enne uinumist saan ma väga harva endaga rahul olla. Tihti ei saa ühtki asja päris lõpuni valmis. Ja kui poolelijäänud tegevus edasi tõukub, siis põimub sellele juurde juba uusi toredaid lisaülesandeid. Olen viimasel ajal püüdnud oma elukorralduse viia selleni, et iga päev on mingisugune neljast ametist see peamine. Planeerimine on üks asi, teostamine aga hoopis midagi muud.
See jutulõng peaks aga keskenduma peamiselt kursusele. Ega siis eespool märgitugi pole muud kui pisike õigustus sellele, miks siinsed asjad veidi visamalt kulgevad kui need seda teha võiksid. Tõsi, selle kursusega tegelemine ega ka näiteks ELO asjad ei mahu mainitud nelja veerandkoha sisse. Sellele vaatamata ehitasin ma kangekaelselt oma kursusele üles esimese näidiskontrolltöö. Kavandatu kohaselt peaks see käima esimese õppetüki järele. Kuid kui ma nüüd võrdlesin küsimuste sisu õppematerjali omaga, hakkasin kahtlema, kas kõikidele küsimustele ongi ikka võimalik neist vastused saada. Sel põhjusel heiskasin näidisküsimused ajutiselt juhendite kausta. Kui küsimuste baas täieneb, on ju võimalik neid ka vastavalt sisule ükshaaval välja valida ning sättida õigete kontrolltööde alla. Avastasin, et kui WebCT ülejäänud küsimuste tüübid võimaldavad vastuseid automaatselt hinnata, siis nn paragraph-tüüpi vastustega, kus õpilane kirjutab mingi vabavastuselise lõigu teksti, automaatne hindamine ei õnnestu. Igatahes kattugu õpilase vastus kasvõi 100% oodatuga, tulemus on ikka null. Sedalaadi essee-vastused tuleb õppejõul ükshaaval läbi lugeda ning endal otsus langetada. Ehitatavale kursusele ma seetõttu selliseid vabavastuseid ei planeerinud.
Jätkuvalt võiks hädaldada tehnika teemadel. Olen selles küsimuses varemgi halisenud, tundmata piinlikkust selle üle, et demonstreerin sellega vaid oma oskamatust. Sain vahvaks ülesandeks toota üks pisike õppefilm. Sain selleks kasutada kaamera ja puha. Tundsin koheselt ära endas seni vaka all hoitud režissööri. Filmiklipp sai täitsa hea. Nüüd oleks aga vaja seda pisut monteerida ning DVD-le kirjutada. Aga siis selgus pisike takistus. Minu vana lauaarvuti, OP-süsteemiga W98, ei jaksa nii peenikesi asju installida. Sain vaid oma tulemust arvutiekraanilt tummana jälgida, mitte aga seda arvutisse kopeerida. Uus Vista teatas aga veel enne installeerima asumist, et vastav soft ei ole mõeldud sellele OP-süsteemile. Süleraalis on mul küll XP, kuid pärast tolle mälukaardi vahetamist ei suuda see enam ühegi USB pordiga ühendust anda. Nokk kinni ja saba lahti, või siis vastupidi. Otsustasin, et võtan täna endaga selle kaamera töö juurde kaasa ja katsetan seal. Näis, kas sellest ka tulu tõuseb.
Seoses kurikuulsa 3+2 buumiga on ülikoolides toimunud kolossaalseid struktuurimuudatusi, millel ei näigi lõppu tulevat. Üheks minule isiklikult oluliseks väljundiks oli minu kui õppejõu ametikoha kadumine. See ei olnud koondamine, mis oleks sisuliselt tähendanud hüvitatud vallandamist. Õige oleks seda nimetada ametikoha koondumiseks vastavalt kujunenud olukorrale ehk asjaolude kujunemisele.
Igatahes ei saanud ma tegevusetult koju istuma jääda, kuna elamine maksab raha. Raha tuleb aga millegagi teenida. Nii ma siis otsisin endale sobivat kohta, mis ühest küljest konti ei murraks, teisalt aga ei kriipsutaks läbi kogu senise elu jooksul omandatud oskusi ja kogemusi. Pakkumisi oli mitmeid, äraütlemisi aga veelgi enam. Üldiselt peaks siinkohal klassikuid tsiteerides tõdema, et "Ma ei saa ju kindlat töökohta vastu võtta. Ma olen selleks liiga andekas. Ja siis võidakse mind ju veel edutada...". Igatahes on mul hetkel neli ajutist töökohta, igaüks koormusega 0,25.
Viimastel aegadel on minu maailmavaates toimunud ka mitmeid paradigmaatilisi muudatusi. Näiteks ei olnud ma kogu oma senise elu jooksul iial kuulnud, et metsast korjatud seeni puhastatakse lehe- ja samblapurust mingisuguse pintsliga. Terve mu senise elu jooksul oli seeni lihtsalt vees pestud, siis kupatatud ning edasiselt sisse soolatud. Kõrgemakvaliteedilisi seeni aga puhastati kööginoaga ning lõiguti pannile ning praeti võis. Või on tänapäevaks kujunenud kahjuks täiesti tundmatuks tooteks. Ilmselt siis sellest ka pintslid ja muud... Teine hiljuti kuuldud imemoodus puudutas köha ravimist. Selgus, et köha pidada ravida saama ka kuppu pannes. Mina arvasin seni, et kupupanekuks on siiski tükk maad tõsisemat põhjust vaja kui infektsioon. Igatahes tundub mulle, et kupu panek köha korral on samahea kui pea amputeerimine hambavalu puhul.
Kolmas tõsine paradigmaatiline nihe puudutab matemaatikat. Eks ma ole sellest vihjamisi ka varem kirjutanud. Igatahes selgub, et neli korda veerand on kokku kaugelt rohkem kui üks. Ma tegelen arvuti taga istudes mitmesuguste töödega iga päev vähemalt 12 tundi, tavaliselt küll 14...18 tundi, eriti kui pole muudest käikudest tulenevaid "seisakuid". Kuid enne uinumist saan ma väga harva endaga rahul olla. Tihti ei saa ühtki asja päris lõpuni valmis. Ja kui poolelijäänud tegevus edasi tõukub, siis põimub sellele juurde juba uusi toredaid lisaülesandeid. Olen viimasel ajal püüdnud oma elukorralduse viia selleni, et iga päev on mingisugune neljast ametist see peamine. Planeerimine on üks asi, teostamine aga hoopis midagi muud.
See jutulõng peaks aga keskenduma peamiselt kursusele. Ega siis eespool märgitugi pole muud kui pisike õigustus sellele, miks siinsed asjad veidi visamalt kulgevad kui need seda teha võiksid. Tõsi, selle kursusega tegelemine ega ka näiteks ELO asjad ei mahu mainitud nelja veerandkoha sisse. Sellele vaatamata ehitasin ma kangekaelselt oma kursusele üles esimese näidiskontrolltöö. Kavandatu kohaselt peaks see käima esimese õppetüki järele. Kuid kui ma nüüd võrdlesin küsimuste sisu õppematerjali omaga, hakkasin kahtlema, kas kõikidele küsimustele ongi ikka võimalik neist vastused saada. Sel põhjusel heiskasin näidisküsimused ajutiselt juhendite kausta. Kui küsimuste baas täieneb, on ju võimalik neid ka vastavalt sisule ükshaaval välja valida ning sättida õigete kontrolltööde alla. Avastasin, et kui WebCT ülejäänud küsimuste tüübid võimaldavad vastuseid automaatselt hinnata, siis nn paragraph-tüüpi vastustega, kus õpilane kirjutab mingi vabavastuselise lõigu teksti, automaatne hindamine ei õnnestu. Igatahes kattugu õpilase vastus kasvõi 100% oodatuga, tulemus on ikka null. Sedalaadi essee-vastused tuleb õppejõul ükshaaval läbi lugeda ning endal otsus langetada. Ehitatavale kursusele ma seetõttu selliseid vabavastuseid ei planeerinud.
Jätkuvalt võiks hädaldada tehnika teemadel. Olen selles küsimuses varemgi halisenud, tundmata piinlikkust selle üle, et demonstreerin sellega vaid oma oskamatust. Sain vahvaks ülesandeks toota üks pisike õppefilm. Sain selleks kasutada kaamera ja puha. Tundsin koheselt ära endas seni vaka all hoitud režissööri. Filmiklipp sai täitsa hea. Nüüd oleks aga vaja seda pisut monteerida ning DVD-le kirjutada. Aga siis selgus pisike takistus. Minu vana lauaarvuti, OP-süsteemiga W98, ei jaksa nii peenikesi asju installida. Sain vaid oma tulemust arvutiekraanilt tummana jälgida, mitte aga seda arvutisse kopeerida. Uus Vista teatas aga veel enne installeerima asumist, et vastav soft ei ole mõeldud sellele OP-süsteemile. Süleraalis on mul küll XP, kuid pärast tolle mälukaardi vahetamist ei suuda see enam ühegi USB pordiga ühendust anda. Nokk kinni ja saba lahti, või siis vastupidi. Otsustasin, et võtan täna endaga selle kaamera töö juurde kaasa ja katsetan seal. Näis, kas sellest ka tulu tõuseb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar