Tunnised ikoonid

Tegelesingi kursuse ehitamisega. Esialgu tõlkematerjalide paigutamisega WebCT keskkonda. Alustasin esimesest peatükist. Neid on sel kursusel viis. Igaühes on ette nähtud üksjagu lugemismaterjali, aga ka kohendatud tõlkepeatükid rahvusvaheliselt tunnustatud õpikust. Esimeses peatükis on selliseid üks, mis koosneb omakorda 15 alateemast. Iga selline alateema tähendab omakorda erinevat veebilehte, mis sisaldab illustratsioone ja linke.

Esialgu lihtsana tundunud töö osutus päris mitu tundi nokitsemist nõudvaks tegemiseks. Jõudsin seitse esimest korda teha, siis hakkas sekundisele protseduurile kuluma pea minut ning ma pidasin targemaks puhkama minna.

Sellise ehitustöö juures ilmneb suurepäraselt vajadus Java järele. Näiteks kui tahta keskkonda laetud faile publitseerida ehk õppijale nähtavaks muuta, kuvandub failide valimiseks ettenähtud väli vähem kui reakõrguse ribana, kust soovitute valimine on kaunis tülikas ja lisaaega ning -tähelepanu nõudev tegevus.

Hoopis pisem mure on linkide muutmine. Tuleb hoolikalt jälgida, et kõik lingid viiskid WebCT aadressidele, mitte aga kursuse varasemaks asukohaks olnud varjatud kausta. Niisamuti ka fotode, jooniste, skeemide ja muude illustratsioonidega.

Kahtlemata võiks nuriseda kopipeist-meetodi (edaspidi CPM) kallal. Ehkki see tundub lihtsaima moodusena, hakkas mulle kohati tunduma, et tühjalt lehelt ehitamine olnuks ehk lihtsamgi. Nagu ka varem, kasutan ma praegusel juhul Microsoft FrontPage (edaspidi MSFP) abi layoudi kujundamisel. Asjalikud veebimeistrid seda programmi heaks ei pea, kuna sel on kombeks lisada automaatselt liialt palju ebavajalikke käske. Sel moel kujuneb see source koletult mürarohkeks ning pisiparanduste tegemine muutub keerukaks juba kasvõi seetõttu, et kole raske on üles leida seda vigast kohta. Aga uue programmi soetamiseks ei ole mul piisavalt vahendeid. Nii kujunekski kõige sõbralikumaks HTML-koodi kasutamine Notepadis. Uute lehekülgede lisamisel tulekski vist seda teed minna, kuid liiga ebaratsionaalne oleks ka praktiliselt valmis lehekülgede ümberkirjutamine. See on mõtlemise ja enesega arutlemise koht.

Nõuetes seisab, et kursus peaks WebCT keskkonnas sisaldama:

• kujundatud avalehte


• ainekava


• õpijuhist õppijatele


• õppematerjale (4-5 ptk), mis on lisatud veebilehekülgedena või eXe sisupakettidena (soovitavalt peaks õppematerjalid sisaldama pilte ning audio- või videoklippe)


• testi, mis koosneb vähemalt 5 küsimusest


• suhtlemisvahendeid


• vähemalt 2-3 muud WebCT vahendit, mida soovitakse oma kursusel kasutada

Seda kõike lugedes tekib minus küsimus, et ega ma juhtumisi taas ise üle ei pinguta? Hiljem vaatame, mis ettenähtud ülesannetest tehtud on ja mis viimistlemist vajab.

Ma ei ole küll vastavat statistilist uuringut teinud, kuid tunnetuslikult pakun, et umbes pool elanikkonnast peab vägagi lugu Horoskoobist. Selle järgi olen ma Kaksik. Seetõttu tegelen enamasti ka mitme tegevusega paralleelselt, mitte et selline teguviis liiga kasulik oleks. Nii ka seekord, kui parasjagu oma kursust ehitasin.

MSNis tuli kõneks üks teine kursus, kuhu on õppijad juba registreerunud ning milline peaks hoogsalt töötama. Sellele teisele on mul assistendiks palutud Jaanus.

Kui me olime tükk aega vaielnud ühe edasimõtlemiseks lisatud ülesande üle, mis Jaanuse meelest mitte kohe kuidagi ei sobinud eeloleva õppetükiga, teatas ta: vahel tundub mulle, et oled luisanud oma sünniaja asjus ja kuulud tegelikult Jäära tähtkujusse!

Ma vastasin, et see tunne valdab paljusid iga kord, kui ma oma tavapärase järeleandlikkuse mõnes pisinüansis minetan. Ma nimelt polnud nõus juba käimasoleva kursuse materjalide järjekorda muutma, kuna sellele oleks pidanud kaasnema ka foorumite ülesehituse muutmine jms. Olin nõus tegema nii seda kui ka muid muudatusi siis, kui õppijaid ei ole.

Muudatuste asjus protesteeris mu innukas oponent ja kriitik edasi, tuues näiteks ühe kolmanda kursuse, mille käigus me pidevalt muudatusi tegime. Kolmas oli aga nn proovikursus, kus see on mõeldav.

Iseenesest on igasugused parendavad muudatused alati võimalikud. Ja seda ka siis, kui õppijad kursusel viibivad. Hullemal puhul jookseb mõnel vastavat lehekülge parasjagu kasutaval õppijal WebCT kokku. Kuid põhimõtted maksavad siiski ka midagi. Teine kursus toimus esimest korda kahe aasta eest. Eelmisel õppeaastal avaldas soovi sellel osaleda vaid üks õpetaja ning siis me sellega ei alustanud. Mu assistendil olnuks kindlasti vähemalt pooltuhat päeva, et vigu otsida, leida ja parandada. Aga tulla oma innukate ja ülinõudlike parandusettepanekutega lagedale just nüüd, kui kursus on käima lükatud, lihtsalt ei sobi. Olgu ma pealegi jäärapea või mistahes muu pea, aga muudatuse teen pärast kursuse lõppu, ja sedagi juhul, kui vastavale ülesandele leitakse sobivam koht või muud alternatiivsed lahendused.

Vahelduseks võtsin käsile ka oma kursuse esilehe nupuvara. Kuna tegu on taimi puudutava kursusega, ei sobi sinna mu meelest liblikad, kalad ega seened. Pealegi olid algselt otsitud ikoonid kole suured ja ebaproportsionaalsed. Rakendasin siis Google-i otsingumootorit ning palusin seda ka sõpradel teha, et sobivamaid leida. Valmis paketid maksavad dollareid, mida mul pole. On ikka monstrum-ikoone joonistatud! Vähegi kaunimad on aga tasulised. Mul ei jäänudki muud üle kui need ise kujundada. Nii saigi välja valitud mõnikümmend kujutist, mis enamvähem sobisid. Tõstsin need oma vanasse arvutisse, et Adobe Photoshopi (vers 6.0) abil töödelda. Paraku mul uuemat versiooni pole ning oma Vistasse pole ma ka ainustki sobivat pilditöötlusprogrammi installida saanud. Selle töö käigus õppisin juurde mõned uued trikid, mida varem kasutanud polnud. BMP-de ja GIF-ide konventeerimine, JPG-deks, parajaks lõikamine ja sobitamine võtsid kokku kuus tundi! See teeb arvestuslikult ühe tunni ikooni kohta.

Võimalik, et disaini õppinud inimesele oleks selline töö kui lapsemäng ning ta suutnuks 6 tunniga toota neid ikoone terve albumitäie. Mul on selles osas veel arenguruumi. Tekkis veel huvitav küsimus, et kas kui veebist alla laetud ikoonide eest raha maksta, siis ei peakski enam nende autorile viitama? Mitte et ikoonide meistrit kunagi varem iial rõhutatud oleks, kuna see töö käib üldise disaini alla.

Aga valminud ikoonidega ei ole ma siiski sajaprotsendiliselt rahul. Järgmisel korral, kui ikoonide meisterdamise hoog peale tuleb, teen need ühelaiusteks. Praegu pole luupigi tarvis, et erinevust märgata.