Virtuaaleksistents

Üleeile kritiseerisin ühe asutuse kodulehte. Kritiseerida on alati lihtsam kui ise ehitada.

Eile tegin lõpuni oma kursuse esimese peatüki sisuosa koos kõigi selle juurde kuuluva 15 lehega. Vaatasin ka oma saavutuse üle ning panin kirja silmahakanud vead. Nende kohendamine ei kuulu tänase päeva ülesannete hulka. Vana ja pealehel juba asendatud banner oli kuskile kaduma läinud, esimese lehe joondus ei olnud õige, navigeerimisjuhis sai eksitav. Kokku leidsin 11 puudust, peamiselt teksti joonduste asjus.

Täna aga hakkasid paralleelselt arenema mitmed kiireloomuliseks osutunud asjad. Kõigepealt algas üks teine minu juhendatav WebCT kursus. Et ma ei lase sinna õppijatel endal registreeruda, sai esimese ringina kõigile Avatud Ülikooli Keskuses registreerunutele saadetud juhend selle kohta, kuidas nad saaksid endale tekitada kasutajanime jms.

Siis selgus, et kiiresti oleks vaja parandada ühel minu hallataval kodulehel uudiseid. Inimesed, kes seda paluvad, ei kujuta reeglina ettegi, kui tülikas selline tegu on, kui soovida, et esialgne vormistus säiliks, aga kõik sobivad illustratsioonid tuleb eelnevalt sobilikeks töödelda, enne seda veel kõikjalt otsida. Ja kui juhtub, et uudis puudutab näiteks kellegi vähetuntud isiku esinemist, siis tema näopildi leidmine võib olla kaunis keerukas ning ka riskantne. Vähemasti on iga seesugune pisike muudatus palju aeganõudvam kui ühe lause kirjutamine.

Kolmandaks hakkas arenema mulle ülesandeks pandud Polleni kodulehe haldamise probleem. Kui kõik laabib plaanipäraselt, on võimalik mul see nullist uuesti üles ehitada. Ja seda siis juba ülikooli serverisse.

Mitmel veerandkohal töötades on mul siiski kohustus ka põhitöid teha. Eks ma siis planeerigi siin neid selliselt, et kõik saaksid step by step tehtud. Mitte unustades kohustust kirjutada siia blogisse igal nädalal oma saavutusi haridustehnoloogia alal, luban ma endale voli mõne päeva vahele jätta nagu ka pisut muud elualast lisada.