Wimbkad

No ei kõlba see punaseks värvitud tekst ka kuskile. Kes olekski võinud arvata, et mul mõnikord nii pikk jutt seoses kursusega rääkida on. Sellest otsustasin, et kasutan kirkaid toone edaspidi ettevaatlikumalt.

Juuresoleval pildil on üks eksponaat mu uuest tõenäosest töökohast. Räägitakse, et sellest saab ajutine töökoht, kuni üks daam lapsehoolduselt naaseb. Eksponaat on ka ajutine.

Uus tööpost asub keset linna asuva mäe tornis. Eile algas seal kl 14 suveüritusi kokku võttev töökoosolek, mis kestis oodatust kauem ning lõppes alles 17, kui esimestel kokkutulnutel kiire hakkas. Tolleks ajaks oli aga loeng juba poole peal, mistõttu ma ei hakanudki üle mäe jooksma, vaid hõivasin läptopi, mille abil ettekandeid illustreeriti.

Olin ju enne teinud testi ka HorizonWimbaga. Kõik töötas successfully, nagu arvuti ise leidis. Liitusin siis poole loengu pealt ning sain üldises chatis jutustada. Kaebasime vastastikku, et ei kuule esitluse heli. Tõsi, kui esitlus ise (nt animatsiooni demonstratsioon) heli sisaldas, oli see kenasti kuuldav. Selgus, et põhjuseks on ülikooli 375. juubel, tänu millele tehakse samaaegselt mitmeid videoülekandeid ning mistõttu võrgud on üle koormatud. Sellest oli natuke kahju. Kuid omavahelise arutelu käigus jõudsime korraldajate lootustandva lubaduseni, et materjalid lisatakse kursuse juurde.

Olin Wimbat varemgi kasutanud ja teadsin selle tööpõhimõtet. Kuid veel iial varem ei olnud mulle sel moel esitletud veebilehte. See oli väikeseks üllatuseks. Tuli välja, et kui kuvada veebilehte, on selle vaatajal võimalik linke järgides suisa surfata. Kuigi inimene sureb Einsteini relatiivsusteooria seisukohti silmas pidades lollina, õpib ta heal juhul siiski iga päev midagi uut ja huvitavat. Tuleb vaid uudised enda sisse lasta. See pisikene avastus siiski vääris tunnikeseks liitumist, vaatamata Wimba visatud wimbkale.