Liistud

Eks ole ju teada-tuntud ütlemine:
iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.

Et Siim eile enam ei naasnud ega õhtul ka telefonile ei vastanud, helistasin täna (st 30. oktoobril) kl 10 hommikul ise. Ka ei mingit vastust. Umbes minuti pärast aga helistas ta tagasi ja vabandas, et unustas telefoni autosse. Leppisime kokku, et ta tuleb alles õhtul pärast kaheksat. Selline teadmine vabastas mind kui sütel istumast ning andis võimaluse kus tahes ringi käia, mitte et ma seda võimalust kasutanud oleksin. Ja hea oligi, et Jaanus ei läinud endale läpakat ostma, muidu oleksin meeleheitest kindlasti endale ka Office'i ostnud ja teab mis veel.

Kell 20:15 tahtsin juba uuesti helistada, kui kostus uksekell. Oligi Siim. Kui paljukese ta ka ei proovinud, mu helikaarti ta käima ei saanud. Jätsimegi selle teiseks korraks. Et minul aga oleks vägagi olnud tarvis oma tööd teha (mitme päeva plaanid puha pooleli), siis oli eluoluline, et ma saaksin oma masina enamvähem tööle, kasvõi siis hääletult.

Peale selle kippus mu arvuti (mille nüüd ristisin Xan-XP) startimise järel otsima SpeedTouchi, mis tegelikkuses oligi modem, millega ma netti pääsen. Natuke veider see tundus, kuna tegelikult ma ju olin juba neti saanud.

Minu loogika järgi pidanuks see Vista installikas töötama, kui arvuti on tühi. Lootsin, et piisab sellest, kui teha format C ning pakkuda masinale see plaat installida. Kujutasin ette, et kui ma installin C-kettale Vista, siis võiks see XP L kettale jäädagi. Muidugi oleks olnud ideaalne sellele C kettale lihtsalt Vista plaati näidata ning varasem failimajandus taastada. Kuna "süütu arvuti" installikas aga sel moel käima ei läinud, oli minu loogika raudne. Siim küll vaidles vastu, et ilmselt on plaat rikkis ega kavatsegi tööle hakata. Selle tõestuseks võttis ta oma läpakalt kõvaketta ning püüdis masinat minu plaadilt käivitada. Paraku see toimis!

Siis jäi Siimul üle väita, et ju on minu CD-lugeja nässus. Ma avaldasin küll protesti, kuna muid programme ta ju installis. Tõsi, Nero ei tahtnud õieti küll plaate kirjutada, mida mul pärast kräšši plaanis teha oli. Ent ilmselt siiski "tundis" see plaat mingi valemiga ära, et masinas juba on operatsioonisüsteem, ega käivitunud. Seepeale ma palusin teha C kettale FORMAT. See FORMAT C on arvutiinimeste hulgas kaunis meeleheitlik väljend. Kogu C ketta sisu olin kopeerinud teistele ketastele. Nimetasin oma välise kõvaketta täna hellitlevalt Juniperaks.

Siim tegi format C ning püüdis taas Vistat installida, kuid tulutult. Arvuti teatas aina, et asetatagu draiverisse süsteemketas, muidu tema ei buudi. Aga kuidas ma siis töötada saaksin? Nojah, see 2810-kroonine CD jäägu siis järgmiseks korraks... Siim uuris, mis programme ma väga vajan. Seletasin, et elaksin mõne aja ka helikaardita, kuid kindlasti vajan ma Office'it ja Macromediat. Viimase installikas mul oli, kuid esimene oli arvutiga kaasas. Õnnekombel oli tal endal netis mulle vajalik programm olemas. Ta laadis selle alla ning installeeris. Sellega sao mul see mure murtud. Ise installisin vajalikud Macromedia programmid (Dreamweawer, Flash jm). Eks neid peabki tasapisi järgemööda installima. Tõsi, kõiki neid alamprogramme pole ma veel töös proovinud.

Eriti kole lugu on diabeetikute peo piltidega, mida oodatakse. Paraku pole XP-ga kaasas seesugust head pilditöötlusprogrammi. Seega peab töö nendega tõukuma veel vähemasti nädala võrra edasi. Eks ma uurin, ehk leian mingi muu lahenduse. Kui Nero plaati kirjutaks, siis võiks need pildid vähemasti plaadilegi panna. Muidugi ei maksa sel juhul oodata mingit töötasu 10 kr/pildilt, nagu Raivo algul pakkus.

Igatahes on hetkeolukord (kl 1:30) selline, et helikaart ei toimi ja arvuti on tumm, CD-ROM loeb valikuliselt plaate, aga ei kirjuta. Tagatipuks selgus, et format C oli ka pelgalt fiktsioon, kuna kõik failid ja kaustad olid kettal siiski alles. Võimalik, et tänu sellele ka plaati ei loetud.

Mõtlesingi, et Siim on väga suur võrguühenduste spetsialist, ent ilmselt ta siiski ei tea kõiki arvuti saladusi. Paraku on tema aga minu tuttavatest itipoistest kõige asisem. Teised oskavad ka asju valikuliselt. Üks on tugevam ühel, teine teisel alal. Seda on lihtne mõista, kui itimeest võrrelda bioloogiga. Näiteks kui koolis töötasin, pöördusid kolleegid alapidevalt igasuguste bioloogiaalaste küsimustega minu poole, alates toalilledest ja söögiseentest, lõpetades nakkushaiguste ja geenmutatsioonidega. Ilmselt on diletandile see arvutiasjandus siiski ka märksa keerukam kui pealt paistab. Mina, kes ma W95 ja W98 ajal olin juba lõpuks päris kõva käpp, ei suuda praegusest tehnikast enam üle käia. Kuid minul on seda tehnikat siiski kaduvväike osake võrreldes potenstsiaaliga.

Limiidid

Juba pikemat aega oli mu ülikooli ketta limiit umbes 178% täidetud ja igat pidi ületatud. Seetõttu ei saanud seada spämmifiltrit, suunamist ega automaatvastust. Et mu suhted ülikooliga kurvalt ja ootamatult lõppesid, kustutasin suurema osa kodulehe sisust.

Vaatamata viie suure kausta kustutamisele püsis mu ketta täituvus siiski 91% kandis, kuigi mul polnud säilitatud isegi mitte väljasaadetud kirju, rääkimata sissetulnutest või prügist. Kaunis kummaline. Enne kl 9:40 saatsin enda mõlemale aadressile (üks ametlik eesnimi.perenimi-vormis ja teine eenimi+perenimetäht-vormis) proovikirja. Näis, kas üldse mingi vastus tuleb või suunamine toimib.

Palusin Margel mulle ka prooviks kirjutada ning juba kl 9:48 olid tema saadetud kirjad mu Gmaili kastis. Et ma samalt aadressilt ise endale kirjad saatsin, need aga samale pidanuksid edastuma, siis ehk läks server omadega sassi?

Ühtlasi helistas lõpuks tagasi Siim, kes teatas, et saab täna mu probleemide juurde tulla alles õhtul pärast kaheksat. Vähemasti ei pea ma päev läbi kui nõeltel istuma ja ootama.

Elementaarne

XP sai Siimu abiga peagi installitud. See tähendab, võrguühendus saavutatud, XP appgreiditud ja muud trikidki tehtud. Üksnes helikaart veel ei tööta. Siim läks 15 paiku töö juurde käima, jättes helikaardiks vajaliku draivi alla laadima.

Enne kui ma teda viisakalt ukseni saatsin, palusin aga üle vaadata Foxi, millel ilmnes see eespool kirjeldatud viga. See oli see umbtee, kus ekraanil ilutses tekst, et sisselogimiseks vajutagu ma suvalist klahvi, samas aga klaviatuur ei reageerinud ainsalegi liigutusele. Lahendus oli hämmastavalt lihtne. Tuli lihtsalt vahetada USB klaviatuur PS2 otsikuga klaviatuuri vastu. Mure oli hoobilt lahendatud. Taastasin algse Workgrupi ja restart toimus tõrgeteta.

Segav faktor

Täna selgus ilmekalt, kuivõrd segav faktor võib olla töö. Nimelt tuli Siim kokkulepitult minu juurde ning sai varsti arvutigi netti, olles eelnevalt uninstallinud modemi jms. Siis aga käivitas oma läpaka ning jamad alagasid. Iga veidi aja järel keegi töö juures küsis midagi. Installimine oli pikka aega soikus... Sama tempo korral kestab see installimine veel oma nädala.

Loodame siiski peatset tööpäeva lõppu.

Heiastumised

Vot sulle siis ajaviidet. Ei puudunud palju, kui ma oleksin hakanud ka läpakale puuduvaid draivereid installima, et sellele saaks taas lisaklaveri ja hiire külge panna. Meenutasin endale antud lubadust ning jätsin asja seniks pooleli, kuni ülejäänud masinad taas töökorras on.

Eks ma uurisin oma kirjavahetust, vastasin kirjadele ja tegin muidki trikke. Muu hulgas avasin veel ühe segakeelse blogi, nimega Heiastumised, kuhu peaks võimalduma tulevikus kirjutada igat laadi uitmõtteid. Kasvõi poolikuid.

Täna just rääkisin Jaanusega, kes vihjas sellele, justkui ma kirjutaksin veebi igasugust sodi, et minu blogid ongi rohkem päevikulaadsed, mitte aga õpikulaadsed, nagu tal. Eks sellesse saavad endale pesa teha kõik, kes soovivad. Vastav link pesitseb baidifoolt lehe allservas.

Sisuliselt samal hetkel, kui esmakordselt seda lehte heiskasin, saatiski Jaanus mulle MSNi teel oma uue Vaimuveski aadressi. Kas juhus, kokkusattumus või juhuslik kokkusattumus?

Vana kaev

Minu tegemised võitluses elektroonikaga hakkasid tänaseks vaibuma, kuna ma jõudsin omadega iroonilisse sumbauku, millest pajatasin ka Torisejas. Sain sarvest kinni ühel tublil noormehel, kes asja minust märksa paremini valdab, pealegi puuduvad tal mälestused JUKU-aegsetest programmidest. Võtsin hoopis ette ja sain aru, et kõikidest tegevustest kõige arukam oleks see susserdamine asjatundja hooleks jätta. Kuna järgmine ainuvõimalik ja kindel samm installatsiooni teedel tundunuks mulle XP installimine juurkettale ning seeläbi viimsegi lootuskiire kadu Vista sätingute taastamisel.

Tunnen Vistast siiski puudust. Kõigepealt väljendub tema kasutajasõbralikkus selles, et erinevalt isegi XP-st ei tulnud seal mingisuguseid sätinguid muuta, vaid üksnes tarvilikud tarvikud vabadesse USP-portidesse kütta. Teiseks oluliseks puuduseks on XP-l vajaliku pilditöötlusprogrammi puudumine, ja tagatipuks venitab see, ilmselt vastava draiveri toeta jäänud monitor, pildi ka inetult laiaks.

Igatahes, las asi puhata... Ma püüan seda kolmandat masinat ka seni mitte näppida, et mitte miski tuksi ei läheks, muidu meenutaks see tegevus juba vanasse kaevu sülitamist, enne kui uus veel valmiski pole.

Võluvägi

Pilt tuli ette kell 21:16. Alles nüüd algas Windowsi installimine. Ma vist ei pea meenutama, et see pole esimene installimine...

Kl 21:32 pidin sisenema BIOSi, et muuta buutimine arvutisiseseks. Kl 21:40 oli XP uuesti olemas. Paraku ei töötanud endiselt miski. Ka nett mitte. Ent erinevalt eelmisest korrast üritan sel korral XP töökorda saada. Neti töökorda saamine oli juba omaette teema, ehkki printeri tunnistas arvuti koheselt ja installimata omaks. Kuid alles siis, kui toode registreeritud, saab sellele maksimaalse ligipääsu.

Mis siin kõnelda netist, kui isegi häält polnud. Teoreetiliselt kõik draiverid töötasid, kuid tulemust polnud.

Avastasin XP plaadilt huvitava failide ja sätingute ümbertõstmise programmi, mille kasutamise järel kl 22:15 tegin restardi. Kuid tulemus ei olnud siiski selline, mille üle ma oleksin rõõmustada võinud. Enamikul probleemidest on ka veebis lahendus. Ainult et paradoksaalsel kombel ei saa ma kätte seda netti. Tõsi, XP installimisega ma polegi varem tegelenud ning Vista puhul ei läinud seda lihtsalt tarvis.

Vat võrku kohe kuidagi järele ei saa, Error 800: Unable to establish the VPN connection. The VPN server may be unreachable, or security parameters may not be configured properly for tshis connection. Igal juhul tundub mulle see säting totaalselt vale, kuna kipub üha helistama kuskile.

Õrn meeleheide hakkas tekkima. Kl 23 tulin ideele proovida nüüd veel kord Vista plaati. Automaatselt see ei käivitunud. Kui avada disk, siis teeskleb too, justkui plaat oleks täiesti tühi. Paraku näitab ka Total Commander (TC), justkui plaati polekski. Samuti ei suuda XP keskkond kätte saada M-ketast. Õrn lootus on, et ehk too Vista muutub nähtavaks siis, kui XP registreeritud saab. Kuid selleks peab XP netti saama... ja kõik algab algusest peale, moodustades Surnud Ringi. [Olgu mainitud, et kuigi selles kontekstis tähendab SR surnud ringi, tähistan ma nii Suurt Reedet, nagu ka XP on muidu lühend 'xan production'-ist.]

Sisuliselt on taas saba-noka sümdroom (SNS) - suurem enamik asju sõltub netist, ent netti tööle ei saa. Tuleb vist välja otsida erinevad installikad. Vaatame, mis siis saab.

Püüdes sättida Windows XP juhendi järgi oma netiühendust, tuli teha restart. CD buutimise jättis masin vahele, kuigi paistis, et ta ei saanud päris hästi sellest arugi, ning avanes "õiges aknas" ehk XP-na. Tõsi küll, siiski võrguühenduseta. Kui Vista installika CD-ROMist välja võtsin, võisin selle pealt kerge vaevaga lugeda, et see oligi mõeldud kasutamiseks vaid uue PC-ga, mis ilmselt tähendab, et ei peagi töötama masinates, kus mingid failid juba olemas on. Teisalt tekitab imestust, et see ei töötanud ka puhul, kui format oli tehtud... aga ilmselt tundis see süsteem siiski ära, et arvutisse on midagi installitud.

Alustasin uuesti. Kõigepealt, mu OS on Microsoft Windows XP Professional, version 5.1.2600. IE puhul näisid puudu olevat iecontlc.dll ja iecont.dll. Ka ieuinit.inf polnud saadaval. System Information näitas veel teisigi huvitavaid sätinguid.

Poole installimise pealt tekkis nagu võluväel ka see ammuoodatud "Shut down" klahv. Kuid nüüd ma enam oma jonni ei jäta. Enne siiski püüan XP korda saada... Ja kui see õnnestub, siis vaatan edasi. Ka tulin mõttele kogu olemasoleva kraami kiiremas korras CD-dele kirjutada. Igaks juhuks.