Liistud

Eks ole ju teada-tuntud ütlemine:
iga kingsepp jäägu oma liistude juurde.

Et Siim eile enam ei naasnud ega õhtul ka telefonile ei vastanud, helistasin täna (st 30. oktoobril) kl 10 hommikul ise. Ka ei mingit vastust. Umbes minuti pärast aga helistas ta tagasi ja vabandas, et unustas telefoni autosse. Leppisime kokku, et ta tuleb alles õhtul pärast kaheksat. Selline teadmine vabastas mind kui sütel istumast ning andis võimaluse kus tahes ringi käia, mitte et ma seda võimalust kasutanud oleksin. Ja hea oligi, et Jaanus ei läinud endale läpakat ostma, muidu oleksin meeleheitest kindlasti endale ka Office'i ostnud ja teab mis veel.

Kell 20:15 tahtsin juba uuesti helistada, kui kostus uksekell. Oligi Siim. Kui paljukese ta ka ei proovinud, mu helikaarti ta käima ei saanud. Jätsimegi selle teiseks korraks. Et minul aga oleks vägagi olnud tarvis oma tööd teha (mitme päeva plaanid puha pooleli), siis oli eluoluline, et ma saaksin oma masina enamvähem tööle, kasvõi siis hääletult.

Peale selle kippus mu arvuti (mille nüüd ristisin Xan-XP) startimise järel otsima SpeedTouchi, mis tegelikkuses oligi modem, millega ma netti pääsen. Natuke veider see tundus, kuna tegelikult ma ju olin juba neti saanud.

Minu loogika järgi pidanuks see Vista installikas töötama, kui arvuti on tühi. Lootsin, et piisab sellest, kui teha format C ning pakkuda masinale see plaat installida. Kujutasin ette, et kui ma installin C-kettale Vista, siis võiks see XP L kettale jäädagi. Muidugi oleks olnud ideaalne sellele C kettale lihtsalt Vista plaati näidata ning varasem failimajandus taastada. Kuna "süütu arvuti" installikas aga sel moel käima ei läinud, oli minu loogika raudne. Siim küll vaidles vastu, et ilmselt on plaat rikkis ega kavatsegi tööle hakata. Selle tõestuseks võttis ta oma läpakalt kõvaketta ning püüdis masinat minu plaadilt käivitada. Paraku see toimis!

Siis jäi Siimul üle väita, et ju on minu CD-lugeja nässus. Ma avaldasin küll protesti, kuna muid programme ta ju installis. Tõsi, Nero ei tahtnud õieti küll plaate kirjutada, mida mul pärast kräšši plaanis teha oli. Ent ilmselt siiski "tundis" see plaat mingi valemiga ära, et masinas juba on operatsioonisüsteem, ega käivitunud. Seepeale ma palusin teha C kettale FORMAT. See FORMAT C on arvutiinimeste hulgas kaunis meeleheitlik väljend. Kogu C ketta sisu olin kopeerinud teistele ketastele. Nimetasin oma välise kõvaketta täna hellitlevalt Juniperaks.

Siim tegi format C ning püüdis taas Vistat installida, kuid tulutult. Arvuti teatas aina, et asetatagu draiverisse süsteemketas, muidu tema ei buudi. Aga kuidas ma siis töötada saaksin? Nojah, see 2810-kroonine CD jäägu siis järgmiseks korraks... Siim uuris, mis programme ma väga vajan. Seletasin, et elaksin mõne aja ka helikaardita, kuid kindlasti vajan ma Office'it ja Macromediat. Viimase installikas mul oli, kuid esimene oli arvutiga kaasas. Õnnekombel oli tal endal netis mulle vajalik programm olemas. Ta laadis selle alla ning installeeris. Sellega sao mul see mure murtud. Ise installisin vajalikud Macromedia programmid (Dreamweawer, Flash jm). Eks neid peabki tasapisi järgemööda installima. Tõsi, kõiki neid alamprogramme pole ma veel töös proovinud.

Eriti kole lugu on diabeetikute peo piltidega, mida oodatakse. Paraku pole XP-ga kaasas seesugust head pilditöötlusprogrammi. Seega peab töö nendega tõukuma veel vähemasti nädala võrra edasi. Eks ma uurin, ehk leian mingi muu lahenduse. Kui Nero plaati kirjutaks, siis võiks need pildid vähemasti plaadilegi panna. Muidugi ei maksa sel juhul oodata mingit töötasu 10 kr/pildilt, nagu Raivo algul pakkus.

Igatahes on hetkeolukord (kl 1:30) selline, et helikaart ei toimi ja arvuti on tumm, CD-ROM loeb valikuliselt plaate, aga ei kirjuta. Tagatipuks selgus, et format C oli ka pelgalt fiktsioon, kuna kõik failid ja kaustad olid kettal siiski alles. Võimalik, et tänu sellele ka plaati ei loetud.

Mõtlesingi, et Siim on väga suur võrguühenduste spetsialist, ent ilmselt ta siiski ei tea kõiki arvuti saladusi. Paraku on tema aga minu tuttavatest itipoistest kõige asisem. Teised oskavad ka asju valikuliselt. Üks on tugevam ühel, teine teisel alal. Seda on lihtne mõista, kui itimeest võrrelda bioloogiga. Näiteks kui koolis töötasin, pöördusid kolleegid alapidevalt igasuguste bioloogiaalaste küsimustega minu poole, alates toalilledest ja söögiseentest, lõpetades nakkushaiguste ja geenmutatsioonidega. Ilmselt on diletandile see arvutiasjandus siiski ka märksa keerukam kui pealt paistab. Mina, kes ma W95 ja W98 ajal olin juba lõpuks päris kõva käpp, ei suuda praegusest tehnikast enam üle käia. Kuid minul on seda tehnikat siiski kaduvväike osake võrreldes potenstsiaaliga.