laupäev, 1. november 2008

Näiline pääsemine


SquirrelMail 1.4.15 on programm, millega ma käin kahes kirjakastis. Millalgi eelmisel aastal kujutasin naiivselt ette, et olen hirmus kaval, kui kustutan oma ülikooli aadressiga seotud SPAM kasti. Vähemasti jäi mulle sedasi mulje, et rämpskirju ei tulnudki.

Et aga sellesse kirjakasti ilmus üha ja enam rämpskirju, viimasel ajal umbes 300 päevas, otsustasin uuesti proovida spämmitõrjet. Esialgu ei tulnud muudatustest midagi välja, kuna selgus, et mu isiklik serveriruum oli ligi kahekordselt ületatud. Mõne päeva eest kustutasin kõik olulisemad kodulehega seotud materjalid. Ruumi sellega sisuliselt juurde ei tekkinud. Tõsi, nüüd teatas indikaator, et vaatamata failide puudumisele on mul ära kasutatud 92,1% enda kettalimiidist.

Täna hommikul logisin sellesse süsteemi uuesti sisse. Nüüd oli tagasi tekkinud SPAM jaotus ning selgus, et selles ootas minu reaktsiooni 37458 kirja kogumahus 273,4 MB. Limiidiks on ilmselt ligi 300 MB, mis on tavalise ülikooli töötajaga võrreldes kas topelt- või kolmekordne maht. Nende kirjade kustutamine ei olnud aga lihtne, kuna need korraga ei kuvandundud. Ilmselt polnud süsteemil sellist jõudlust. Siis tuligi kõik lehtede olnud kirjad (2498 lehel) 15 kaupa märgistada ja kustutada. Esimene dateeritud spam kandis kuupäeva 9.02.2007 ning viimane oli kuupäevaga 23.09.2008. Üksikud olid ka valekuupäevdega, näiteks 2.01.2003 või 1.01.2099. Mitmeks tunniks nokitsemist!
Pärast linnatiiru (Mööblimaja avamisel) muutsin lehe vaate 15 kirja asemel 1000 kirjaks, et siis neid tuhande kaupa kustutada. Ei möödunud tundigi, kui kõik kirjad olid kustunud. Kõik mulle eraldatud 273.4 MB olid kasutusel 0,00% ulatuses. Kui ma lähikuudel ülikooli juures tööd ei saa (kandideerisin Keskkonnahariduskeskuse ja Botaanikaaia ühisprojektis õpetaja kohale), kaob mul see kasutajanimi ilmselt peagi. Seega ei kiirusta ma sinna millegi üles laadimisega.

1 kommentaar:

propsis ütles ...

Midagi sellist võis kahtlustada jah. Mul ajas ka ülikooli kast paari aasta eest üle. Põhjalikumal uurimisel selgus, et minu arvel püsis paarisaja mega jagu kraami serveri kaustas "temporary internet files", mis oli sinna kogunenud ammustel aastatel, mil mul veel kodus internetti ei olnud ja pidin ülikooli arvutiklassides surfamas käima.