Esimene ülesanne

Tõttasin loengule juba varakult. Kuna ma liigun tavaliselt ringi oma rohelises motoriseeritud ratastoolis, siis ei osanud ma iial kahtlustada, et jõuan üle Toome vähem kui 10 minutiga. Samas, kuna olin oma märkmikkusse kirjutanud 16 järele 15, olingi kohal juba kell kolm. Alles kui mitte üht hingelist ei tulnud, hakkasin oma ülestähendustes kahtlema. No muidugi tähendas see 15 seda, et loeng ei alga täistunnil. Millegipärast olin ma pilku märkmikusse heites endale sisestanud, et loeng ise algab kell 15:15. Igatahes kui hajameelsuse eest professorikohti jagataks, oleksin ma selle ammu välja teeninud.

Paraku on tänane ülesanne selline, mis minule eriti väga ei meeldi. Muidugi ei saa mul olla midagi selle vastu, et kirjutada üles oma uhked saavutused ja pühad üritused, kuid selline blogi-stiil on mind siiamaani eemale pealetanud. Oleks siis selle nimi veel peen portfolio, mis kõlaks märksa akadeemilisemalt. Kõige koledam selle juures on asjaolu, et kell kisub juba hommiku poole ja see praegune täna polegi nagu enam päris täna. Kuid eks see kipu ikka olema sedasi inimestega, kelle jaoks tähendab tänase vaheldumine eilse või homse vastu vahepealset kiiret und. Täna (s.o. 20. septembril 2007) oli mitmeid koosolekuid ja tegemisi, mis lasid mind koju alles kell 22. Siis veel paar kiiret poolelijäänud päevatööd... ja ongi kell kolme peal. Sellest siis ka põhipõhjus, miks minu esimene sissekanne ei kasuta mitte just kõige lennukamat mõttelendu. Kohustuslikud ülesanded enesetutvustuste ja oma ootuste kirjeldamistega saabuvad siis järgmisel korral.

Aga täna juhtus nii palju asju... Jätan siinkohal temini asi defineerimata. Peamine on see, et laupäeval on loodusteaduste olümpiaad. Ja mina olen selle läbiviimise juures ka omaette figuur. Selleks, et viimased ettevalmistused edulisemad oleksid, peab veidikeseks selga sirutama.