Eilne ELO järgne piknik oli täitsa tore. Aga tänane päev (so siis see, mis juba hommikusse kisub) möödus sellise töötuhina saatel, et kellagi polnud aega vaadata. Töid oli mitmesuguseid. Üks haridustehnoloogilisemaid oli teksti transkribeerimine diktofonilt. Lausa uskumatu, kui palju võib üks inimene 15 minutiga rääkida! Kusjuures sellest võiks kujundada suisa omaette teadusharu, kui palju ta oma kõnekeeles kasutab poolikuid lauseid, üksikuid sõnakordusi, mõttepause ja kordamisi. Selles osas on kadestamisväärsed vanad näiteks Allan Roosileht või Madis Milling, kes suudavad oma kõnes kenasti artikuleeritult tulistada veatuid lauseid. Tõsi ta on, et vahepeal supsab sisse järeltulevatele põlvedele emakeele koha pealt põrmustavaid vigu, näiteks "peale viite või kuute", mis neile siis kui loomulik pagas külge jääb.
Kursuse seisukohast olen sama tark kui eelmisel korral. Võimalik, et see tuleneb asjaolust, et ma pole terve päeva oma kirjakasti uurinud. Aga nüüd saan ka selle lünga täidetud.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar