100%

Kui 100 minutit oli jäänud tööpäeva lõpuni, mina aga läbi uurinud kõikvõimalikud kuu aega uurimata fotod, EMT pulga muud kasutusvõimalused ja tühjendanud Gmaili prügikasti, hakkas mul pisut igav. Muide, GMaili teated "prügikastis enam kui 30 päeva olnud kirjad kustutatakse automaatselt" ja "rämpspostis enam kui 30 päeva olnud kirjad kustutatakse automaatselt" on mul korduvalt kontrollitud ning andnud negatiivse tulemuse. Seega kustutan endiselt usinasti ka noid kirju, ehkki ei peaks.

Meie tänane päev Kaspariga oli küll nukker. Ma olin veel poole tunni eest arvamusel, et saan päevarekordi, sedapuhku NULL koolitatut. Paraku aga tuli siiski üks kutsekooli-daam, ilmselt õppejõud, kes ostis endale ID-kaardi lugeja ning soovis ka lühikoolitust. Kasparil oli juba 5 nime kirjas, neist 3 digiallkirjadega, kui see daam minu nulliringi "ära rikkus". Murphi seaduse kohaselt hakkas mul just siis arvuti tõrkuma ja oli vaid ime, et ta soostus allkirja andma Kaspari masina vahendusel.

Ilmselt tekkis tõrge seoses sellega, et ma näitasin talle, kuidas endale tarkvara installida. Aga et näidis ikka eriliselt eluline oleks, siis jätkasin kuni sain. Paraku aga ei ole mul arvuti kasutamiseks admini õigusi ning... installeerimine jäi pooleli. Seepeale ei tundnud arvuti ära enam ei tolle daami ega ka meie boksi õppekaarti. Alles arvuti täielik väljalülitamine ja taaskäivitamine taastasid olukorra.

Nõustatuid oli mul siiski suisa kolm. Näiteks soovis üks daam üle kanda 5730 krooni, kuid makseterminali ekraanile ilmus vaid 57,30. Kutsus appi mind. Egas tema teadnud, et ma ei tööta ometi pangas, seda enam, et meil on ju vormisärgid samasugused oranžid, nagu panga sisekujunduski. Ma näitasin kõigepealt, kuidas annuleerida sissetoksitud andmeid, seejärel toksisin summa uuesti ning lisasin kaks nulli. Põhmõte on sama, nagu paljudel kassa-aparaatidel. Igatahes sain seoses sellega nii talle kui ka tema kaasale selgitada ka ID-kaardi väärtusi, ehkki seepeale selgus, et pensionäridest paaril polnud kodus arvutit ning nad ei kavatsenudki seda osta.

Üks vene keelt kõnelev vanem proua oleks olnud ehk muidu vägagi asjast huvitatud, kuid nurises, et temal kasutab arvutit poeg, kes teda ennast masina kallale ei lase, öeldes, et vanamoorid ei taipa sellest tuhkagi.

Enamasti on aga inimesed endised. Nad tulevad panka kindla eesmärgiga. Kui nad on järjekorranumbri ära võtnud, siis ei julge nad hetkekski passimisest loobuda. Ja seda isegi siis, kui nende numbrini on üle 10 koha. Pärast asjatoimetusi läheb neil aga reeglina kiireks.

Reklaamimaks meie üritust, saatsin omavoliliselt mõnesse ülikooli listigi teate, kusjuures hariduslistist põrkus see tagasi. Info aadressilt veatedet ei tulnud, kuid ma ei ole siiski ka kindel, et see info avaldati. Paraku ma ise seda listi ei telli. Igatahes mingit huvi elavnemist pole olnud märgata.

Kui see ainuke allkirja andnud koolitatu jääbki mulle ainsaks, siis on minu allkirjade protsent 100. Kasparil viie kirjasoleva koolitatava juures kõigest 60%, kui situatsiooni huumoriga võtta.


Päev hiljem võib lisada, et just sellisena see 100% päev mul lõppeski. Arutasime veel Kaspariga, et meie koondkoolituse tulemus pole mitte (100+60)/2=80%, vaid hoopis 4/6=66.(6)%