Muidugi võinuks mõne kolleegi kombel alustada allkirjast, alles siis rääkida või vastata küsimustele. Naljakas on see, et inimesed ei häbenegi niivõrd oma iskukoodi, pigem ei taha nad telefoni avaldada. Ei mina ega ka mu kolleegid ei ole aru saanud, milliseks otstarbeks kogutakse üldse andmebaasi telefoninumbreid. E-aadressile saadetakse koolitustunnistus. Tõsi ta on, et paaril korral on kirja pandud telefoninumbrist kasugi olnud. Näiteks ühel korral tuli täpsustada isikukoodi, mis sai ilmselt valesti märgitud, teisel korral aga helistasin kodanikule, kes laadal võitis loosiga ID-kaardilugeja.
Oma topeltjuubelikoolitusel olin koos Innariga. Ka tema on oma tööstiili võrreldes varasemaga tublisti muutnud ega püüa inimesi selleks, et neilt allkirja saada. Küll aga selgitab ta äärmiselt põhjalikult kõikidele klientidele kõike, mida nad teada tahavad. Nii pole üldse imekspandav, kui ta tegeleb ühe inimesega pool tundi, 45 minutit või veelgi kauem. Kui mina lõpetan oma koolituse tihti sõnadega, et see ongi kõik ja kas teil on selle kohta veel mingeid küsimusi, siis Innari puhul lõpetavad pigem koolitatavad sõnadega, et neil hakkas nüüd kiire või et rohkem pole tõesti aega.
Väga suurt puudust tunneme endiselt eelreklaamist. Kahju, et projektile pole reklaamirahasid ette nähtud. Sain eelnevatel päevadel kohaliku turundusjuhiga meeldiva kokkuleppe, et meie koolitusboks võib pärast Swedbank'i-nädalat uuesti Lõunakeskusesse tulla. Tolleks puhuks plaanin ma boksi paigutada keskmise ukse juurde, ronimismüüri kõrvale. Sealgi on rahvast palju, restoran käepärast ning lisaväärtusena senisest palju vähem ehitusmüra.
Päeva jooksul sain sammukese lähemale Saare Leivale antud pikendusjuhtme osas, ent siiski mitte niikaugele, et oleksin kätte saanud seda konkreetset neidu, kellelt paluda pisiteenust see juhe ka Cargobussiga minu suunas teele saata.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar