Alati tuleb teada, mis on pizza, et mitte osta pizzasarnast pirukat. Pizza obligatoorsed komponendid on juust ja tomat. Kui tomati asemel on paprika või ketšup, siis pole see pizza.
Alati on kasulik enne tegutsema asumist vaadata ka tööplaani. Ma täna muudkui tegutsesin. Üks oluline töö trehvas ka planeeritud olema. Aga ega tööde järjekorra segiminekustki midagi paha pole, kui aeg ei näpista. Kole on muidugi siis, kui juhtud tegema midagi sellist, millega kiiret pole, jättes samas tegemata mõne pööraselt kiire asja. Sellisel juhul on jama majas. Vähemasti niigi palju on neist nn pühadest kasu, et kellelgi ei näi kuskile kiiret olevat. Elu on justkui välja surnud. Iga kiri on kui suur üllatus, eriti kui see pole mõni mõttetu õnnitluskaart.
Samas jagub päris paljudel ametikohtadel töötajatele tegemist ka sellel ajal. Alati on ju võimalik valida, kas võtta endale vabad päevad või töötada. Tööinimestele makstavat reeglina veel neil päevil topelttasu. Bussijuhid, müüjad, elupäästjad ja turvajad... need on vaid üksikud ametid, kus ei saa endale ainustki vaba päeva lubada. Täiesti huvitav oleks teada, mismoodi käib sotsiaalne tööjaotus näiteks moslemiriikides. Vähemasti mulle on jäänud mulje, et nad võtavad oma usku märksa tõsisemalt kui meie, kristlasteks sõimatud rahvas. Mitte et moslemitel küll erilist vahet oleks, kas on miski jõuluaeg või ei. Kuid neil olevat mingisugused oma tähtsad pühad, mil isegi õigeusklik vares ei lenda.
Aga valida on alati vahva. Ja mulle meeldib valida mugavam, ratsionaalsem ja mõnusam tee, mis vähemasti tundub arukas. Mulle meeldib täina parasiteerida ristiusuliste kukil, kes siis pidagu oma pühi ja näidaku telerist vahvaid saateid ja põnevaid filme. Ma ei tahaks küll öelda, et näiteks "Visa hing" oleks mingi maailma parim film, kuid sellegipoolest on see ju vaadatav. Veel eile oli mul võimalik valida, kas ma ostan poest kõik neli osa DVD-del (esimesed kolm 69, viimane 199 krooni) või mitte. Muidugi eelistan ma filme vaadata täpselt siis kui ma neid vaadata tahan, mitte aga siis, kui neid parasjagu telekanal pakub. Ometi ma ei ostnud. Neil õhtutel on kolm osa teleristki ära näidatud. Tõsi, vaid neljas osa on mul veel täiesti nägemata ning ma pole viitsunud uurida, kas ka see neil plaanis on. See oli näide.
Muidugi on päris vahva vaadata, kuidas paljud majad on kenasti kaunistatud, linnas sähvivad värvilised tulukesed ning isegi täiesti lumeta pole liiga pime. See aga ei tähenda, et ma ise peaksin paanililselt enda katuseräästasse tulukesed riputama. Või koguni kuuse tuppa tooma. Kui on võimalik valida kuuse omamise ja selle mitteomamise vahel, valin ma viimase. Kuuse koht on siiski metsas.
Teine lugu on siis, kui peres on pisikesed lapsed. Neile on muidugi see suur sündmus. Neile on suur sündmus seegi, kui vanemad ei pea tööle minema ja saavad nendega koos midagi ette võtta. Tänapäeval näib sellest defitsiit olevat. Tegelikult võiks vanemad endale selle 10 aastakest siiski leida, et oma lapsega pisut rohkem tegeleda. Täielikult niikuinii ei saa. Lapsed ehk võtaksidki oma vanemate juttu kuulda, kui vanematel oleks mahti neile seda juttu rääkida. Tänapäeva lapsi kasvatavad eelkõige teler, arvuti, hoidjatädi, omaealised ja pisut vanemad sõbrad tänavalt või koolist. Kohati kasvatab isegi kool rohkem kui pere... Ohh neid uitmõtteid!
Oma tegutsemistuhinas unus täna poes käia. Ja kui pererahval kõht tühjaks läheb, aitab veel üks ametimees, kes puhkeaegu ei tunnista - pizzapoiss. Eks temalgi oli valida, kas hakata pizzapoisiks või mõneks teiseks tegelaseks. Lohutav on ehk see, et see amet näib olevat eos seesugune ajutist laadi amet. Vaid näiteks õpingute kõrvalt. Ma pole iial kohanud keskealisi pizzapoisse. Ju on nad siis sellest ametist välja kasvanud ja oma valiku teinud.
Alati on kasulik enne tegutsema asumist vaadata ka tööplaani. Ma täna muudkui tegutsesin. Üks oluline töö trehvas ka planeeritud olema. Aga ega tööde järjekorra segiminekustki midagi paha pole, kui aeg ei näpista. Kole on muidugi siis, kui juhtud tegema midagi sellist, millega kiiret pole, jättes samas tegemata mõne pööraselt kiire asja. Sellisel juhul on jama majas. Vähemasti niigi palju on neist nn pühadest kasu, et kellelgi ei näi kuskile kiiret olevat. Elu on justkui välja surnud. Iga kiri on kui suur üllatus, eriti kui see pole mõni mõttetu õnnitluskaart.
Samas jagub päris paljudel ametikohtadel töötajatele tegemist ka sellel ajal. Alati on ju võimalik valida, kas võtta endale vabad päevad või töötada. Tööinimestele makstavat reeglina veel neil päevil topelttasu. Bussijuhid, müüjad, elupäästjad ja turvajad... need on vaid üksikud ametid, kus ei saa endale ainustki vaba päeva lubada. Täiesti huvitav oleks teada, mismoodi käib sotsiaalne tööjaotus näiteks moslemiriikides. Vähemasti mulle on jäänud mulje, et nad võtavad oma usku märksa tõsisemalt kui meie, kristlasteks sõimatud rahvas. Mitte et moslemitel küll erilist vahet oleks, kas on miski jõuluaeg või ei. Kuid neil olevat mingisugused oma tähtsad pühad, mil isegi õigeusklik vares ei lenda.
Aga valida on alati vahva. Ja mulle meeldib valida mugavam, ratsionaalsem ja mõnusam tee, mis vähemasti tundub arukas. Mulle meeldib täina parasiteerida ristiusuliste kukil, kes siis pidagu oma pühi ja näidaku telerist vahvaid saateid ja põnevaid filme. Ma ei tahaks küll öelda, et näiteks "Visa hing" oleks mingi maailma parim film, kuid sellegipoolest on see ju vaadatav. Veel eile oli mul võimalik valida, kas ma ostan poest kõik neli osa DVD-del (esimesed kolm 69, viimane 199 krooni) või mitte. Muidugi eelistan ma filme vaadata täpselt siis kui ma neid vaadata tahan, mitte aga siis, kui neid parasjagu telekanal pakub. Ometi ma ei ostnud. Neil õhtutel on kolm osa teleristki ära näidatud. Tõsi, vaid neljas osa on mul veel täiesti nägemata ning ma pole viitsunud uurida, kas ka see neil plaanis on. See oli näide.
Muidugi on päris vahva vaadata, kuidas paljud majad on kenasti kaunistatud, linnas sähvivad värvilised tulukesed ning isegi täiesti lumeta pole liiga pime. See aga ei tähenda, et ma ise peaksin paanililselt enda katuseräästasse tulukesed riputama. Või koguni kuuse tuppa tooma. Kui on võimalik valida kuuse omamise ja selle mitteomamise vahel, valin ma viimase. Kuuse koht on siiski metsas.
Teine lugu on siis, kui peres on pisikesed lapsed. Neile on muidugi see suur sündmus. Neile on suur sündmus seegi, kui vanemad ei pea tööle minema ja saavad nendega koos midagi ette võtta. Tänapäeval näib sellest defitsiit olevat. Tegelikult võiks vanemad endale selle 10 aastakest siiski leida, et oma lapsega pisut rohkem tegeleda. Täielikult niikuinii ei saa. Lapsed ehk võtaksidki oma vanemate juttu kuulda, kui vanematel oleks mahti neile seda juttu rääkida. Tänapäeva lapsi kasvatavad eelkõige teler, arvuti, hoidjatädi, omaealised ja pisut vanemad sõbrad tänavalt või koolist. Kohati kasvatab isegi kool rohkem kui pere... Ohh neid uitmõtteid!
Oma tegutsemistuhinas unus täna poes käia. Ja kui pererahval kõht tühjaks läheb, aitab veel üks ametimees, kes puhkeaegu ei tunnista - pizzapoiss. Eks temalgi oli valida, kas hakata pizzapoisiks või mõneks teiseks tegelaseks. Lohutav on ehk see, et see amet näib olevat eos seesugune ajutist laadi amet. Vaid näiteks õpingute kõrvalt. Ma pole iial kohanud keskealisi pizzapoisse. Ju on nad siis sellest ametist välja kasvanud ja oma valiku teinud.
5 kommentaari:
Nagu nimme õnnestus minul neil päevil telekas kinni hoida :D
Alustuseks õnnitlused kass27-le moraalse vankumatuse eest! :P
Moslemid on, jah, enamasti praegugi sellised, nagu suurem osa kristlasi oli veel 200 aastat tagasi. St usukommetest peetakse väga hoolikalt kinni.
Visa hing 4 on kardetavasti veel liiga uus film, et olla DVD-le jõudnud. Samas kuuldavasti polevat tegu pehmelt öeldes just šedöövriga.
Väikese jõulutähistamise vastu ei ole mul isiklikult midagi, eks see ole harjumise asi. Muidu ei oska aga selle blogikande peale muud teha, kui kaasa noogutada.
Kui ma oma sissekandes kirjutasin, et "esimesed kolm 69, viimane 199 krooni", siis pidasin silmas, et kõik neli osa olid siiski DVD-del ja ühe korraga ning ühes poes saadaval. Ma lihtsalt VALISIN neid mitte osta. Ei juhtu ei minu ega ka Bruce Villisega midagi, kui ma seda osa ei näe täna...
Aga kui rääkida jõulu tähistamisest, siis minu VALIK on see, et ma ei tähista seda. Ma mainisin, et VÕIKSIN ka ramadani tähistada. Kindlasti leidub maailmas mingisugune religioon, millel on mingi püha ka homme. Ja täna. Kes tahab näiteks viina juua, võib seda juua ka ilma midagi tähistamata. Või kui mitte kuidagi teisiti ei saa kui ainult tähistades, siis tähistagem kasvõi seda kurba juhtumit, et midagi ei juhtu olema tähistada. Põhjuse leiab alati, nagu väidab ka LIVIKO reklaamlause ning siis juba vötame mönuga, nagu lisab Saaremaa viin.
Otse loomulikult on webxani püha ja austusväärne inimõigus jõulusid mitte tähistada!
Postita kommentaar