Kui olin juba peaaegu seda meelt, et ei sõida ma kuskile kaht täispikka tööpäeva raiskama, töötan hoopis kodus ning kasutan aega märksa ratsionaalsemalt, toimus umbes alates kl 7:30 netikatkestus, millele tegi lõpu Speedtouchi restart. Kui restart poleks aidanud, siis oleks seminari sõit otsustatud, kuna netiühenduseta oleks mu töö halvatud. Nüüd jäi veel paar tundi aega otsustamiseks. Et väljasõidune oli veel aega, uurisin Üllelt saadud materjale, mis tekitasid minus suisa vastakaid mõtteid.
Kõigepealt, veel enne selle kursuse loomislugu olin üsna seda meelt, et koostada vajalik kursus mitmesuguste uurimsitööde koostamise juhendamiseks. Juhendanud enam kui terve dekaadi erinevaid lõputöid, eelkõige pedagoogilisi, on mulle aastatega silma jäänud terve rida pidevalt korduvaid vajakajäämisi, milliseid saanuks minu arusaamist mööda vältida, kui üliõpilastele oleks vajalikke oskusi eelnevalt õpetatud. Pakkusin selle, enda meelest geniaalse idee välja Avatud Ülikooli Keskusele. Olin kursuse sisu juba korralikult läbi mõelnud ning esitasin ka vastava kava. Keskuselt sain vastuseks, et sedalaadi kursusi olevat ülikoolis juba niigi mitmeid. Kui ma julgesin avaldada oma kahtlusi, et pole varem neist kuulnudki, räägitigi mulle Ülle kursusest, mis olevat praktiliselt sama. Soovitati teha koostööd. No mis mul koostöö vastu sai olla. Juba õige pea alustaingi läbirääkimisi, veel septembri keskpaigas. Igatahes selgusid mitmed erinevad tõkendid, mille tõttu see läbirääkimise tulemus viibis.
Kõigepealt oli Ülle edasine saatus teadmata. Ta oli üsna veendunud, et endisesse ametisse teda ei jäeta. Seega tuli paar kuud oodata, kuni tekib selgus nii selles ametikohas kui ka selles, kas ta on huvitatud koostööst. Päris endalt ära ta seda kursust ei oleks soovinud anda, eriti veel, kui peaks jätkama tööd Ülikoolis. Novembri alguseks oli saatus otsustatud. Ta suunduski tööle ministeeriumisse ning oli oma meelt muutnud kursuse asjus. Ise ta koguni ei tahtvat sellega enam üldse tegeleda, kuid toonitas korduvalt, et kasutatud materjalidel peaks tema kui autori nimi juures olema. Igatahes selgus seejärel, et kõik vanasse WebCT-sse üles pandud materjalid on kadunud. Kui ta aga lõpuks pärast mu mitmekordset pealekäimist otsustas need koduarvutist üles leida, selgus, et pahatahtlikud röövlid viisid tal kodunt läptopi minema koos selles olnud infoga. Ent lõpuks, umbes nädal tagasi, leidis ta siiski kogu infopaki endise töökoha arvutist ning saatis mulle. Koostöö, ehkki vaid autorluse tasandil, võib alata. Hea, et ma alustasin siiski "Taimede anatoomia ja füsioloogiaga", millele veel eile lisasin ka vahepeal valmis tehtud kontrolltööd kui ka mõned tööjuhendid. Vastasel korral oleksin saanud kursuse ehitamist alustada alles nüüd.
Avasin siis huvi pärast need materjalid ning mu hämmastus oli suur. Juba kursuse pealkiri - Loodusteadusliku õpilasuurimuse juhendamine - viitab sellele, et sel pole kuigi palju ühist minu esialgse ideega. Huvitav, kas Keskuses töötavad inimesed ei loe üldse neid kursuste eesmärke, mida nad ise nii väga nõuavad? Tõsi, selle kursuse eesmärgid ei vasta vähemalgi määral sellistele, mida käesoleva kursuse käigus õpetati. Eesmärkidena on vaid kirjas tegude lühikirjeldus:
Kui nüüd võrrelda Ülle kursust minu esialgu planeerituga, siis esimesel juhul on sihtgrupiks kooliõpilasi nende esimesel teadustööl juhendavad õpetajad, teisel juhul aga oma teadustööd tegevad üliõpilased. Ülle kursus sisu kataks umbes 1/4 minu ideedest, kui sedagi.
Igatahes nüüd, kus "Taimede anatoomia ja füsioloogia" on lõpusirgel ning valmis esitluseks, kavatsen kavva võtta ka oma esialgse plaani. Valmiva kursuse juurde on, mõistagi, võimalik veel piisavalt erinevaid näiteid ja vahendeid lisada, kuid iseenesest on need kõik täienduseks, mille olemasoluta kursuse sisuosa ei kannataks.
Kõigepealt, veel enne selle kursuse loomislugu olin üsna seda meelt, et koostada vajalik kursus mitmesuguste uurimsitööde koostamise juhendamiseks. Juhendanud enam kui terve dekaadi erinevaid lõputöid, eelkõige pedagoogilisi, on mulle aastatega silma jäänud terve rida pidevalt korduvaid vajakajäämisi, milliseid saanuks minu arusaamist mööda vältida, kui üliõpilastele oleks vajalikke oskusi eelnevalt õpetatud. Pakkusin selle, enda meelest geniaalse idee välja Avatud Ülikooli Keskusele. Olin kursuse sisu juba korralikult läbi mõelnud ning esitasin ka vastava kava. Keskuselt sain vastuseks, et sedalaadi kursusi olevat ülikoolis juba niigi mitmeid. Kui ma julgesin avaldada oma kahtlusi, et pole varem neist kuulnudki, räägitigi mulle Ülle kursusest, mis olevat praktiliselt sama. Soovitati teha koostööd. No mis mul koostöö vastu sai olla. Juba õige pea alustaingi läbirääkimisi, veel septembri keskpaigas. Igatahes selgusid mitmed erinevad tõkendid, mille tõttu see läbirääkimise tulemus viibis.
Kõigepealt oli Ülle edasine saatus teadmata. Ta oli üsna veendunud, et endisesse ametisse teda ei jäeta. Seega tuli paar kuud oodata, kuni tekib selgus nii selles ametikohas kui ka selles, kas ta on huvitatud koostööst. Päris endalt ära ta seda kursust ei oleks soovinud anda, eriti veel, kui peaks jätkama tööd Ülikoolis. Novembri alguseks oli saatus otsustatud. Ta suunduski tööle ministeeriumisse ning oli oma meelt muutnud kursuse asjus. Ise ta koguni ei tahtvat sellega enam üldse tegeleda, kuid toonitas korduvalt, et kasutatud materjalidel peaks tema kui autori nimi juures olema. Igatahes selgus seejärel, et kõik vanasse WebCT-sse üles pandud materjalid on kadunud. Kui ta aga lõpuks pärast mu mitmekordset pealekäimist otsustas need koduarvutist üles leida, selgus, et pahatahtlikud röövlid viisid tal kodunt läptopi minema koos selles olnud infoga. Ent lõpuks, umbes nädal tagasi, leidis ta siiski kogu infopaki endise töökoha arvutist ning saatis mulle. Koostöö, ehkki vaid autorluse tasandil, võib alata. Hea, et ma alustasin siiski "Taimede anatoomia ja füsioloogiaga", millele veel eile lisasin ka vahepeal valmis tehtud kontrolltööd kui ka mõned tööjuhendid. Vastasel korral oleksin saanud kursuse ehitamist alustada alles nüüd.
Avasin siis huvi pärast need materjalid ning mu hämmastus oli suur. Juba kursuse pealkiri - Loodusteadusliku õpilasuurimuse juhendamine - viitab sellele, et sel pole kuigi palju ühist minu esialgse ideega. Huvitav, kas Keskuses töötavad inimesed ei loe üldse neid kursuste eesmärke, mida nad ise nii väga nõuavad? Tõsi, selle kursuse eesmärgid ei vasta vähemalgi määral sellistele, mida käesoleva kursuse käigus õpetati. Eesmärkidena on vaid kirjas tegude lühikirjeldus:
- anda ülevaade teaduslikust uurimismeetodist
- harjutada teadusliku meetodi praktilist rakendamist uurimisprojekti koostamisel ja vormistamisel
- õpetada loodusteaduslike andmete kogumist, analüüsimist, graafilist esitamist ja määramatuste hindamist
- tutvustada kaasaegse loodusteaduse uurimistemaatikat
Kui nüüd võrrelda Ülle kursust minu esialgu planeerituga, siis esimesel juhul on sihtgrupiks kooliõpilasi nende esimesel teadustööl juhendavad õpetajad, teisel juhul aga oma teadustööd tegevad üliõpilased. Ülle kursus sisu kataks umbes 1/4 minu ideedest, kui sedagi.
Igatahes nüüd, kus "Taimede anatoomia ja füsioloogia" on lõpusirgel ning valmis esitluseks, kavatsen kavva võtta ka oma esialgse plaani. Valmiva kursuse juurde on, mõistagi, võimalik veel piisavalt erinevaid näiteid ja vahendeid lisada, kuid iseenesest on need kõik täienduseks, mille olemasoluta kursuse sisuosa ei kannataks.
2 kommentaari:
Usun, et selle varsti sündiva kursuse puhul saab kehtima vanasõna: Ise tehtud - hästi tehtud! :)
Olen hämmingus :S Majesteetlik-filosoofilised heietused on asendumas realistlik-konstruktiivsete käsitlustega :D
Postita kommentaar