Kallaste

Mustvee-Jõhvi-Narva maanteed sõites jäi ette üks kiirusepiirang Vedul. Üldiselt on seal tee Kallasteni suhteliselt vana ja kitsas, mistõttu kusagil pole piirkiirust tõstetud. Sellele vaatamata oli sõit sinna meeldiv ja viperusteta. Poolel teel sain Tarmolt SMS-i, kus ta tuletas meelde, et tänane koolitus on venekeelne. Justkui ma oleksin selle hetkekski unustanud.

Peamine sissesõit Kallastele läks maanteelt selliselt, et kohe keskväljakule ei jõudnud. Ma tiirutasin mööda vana Võidu tänavat küll üht- ja siis teistpidi. Lõpuks sattusin ikkagi samale keskväljakule, mis käte ja jalgadeta alasti kangelase selja taga laiub. Kangelase kuju on aga vaatega Peipsile.

Kallaste linn on tervenisti kaunis aguli moodi. Kohati tekib isegi küsimus, miks see peaks rohkem linn olema kui näiteks Ülenurme, Haage või Tõrvandi, mis on sootuks nooblimad. Ilmselt siis on siin seos ajaloo ja rahvastiku arvuga.

Kohale jõudnult ehmusin ma tugevasti, kuna mu juhipoolne küljekarp nägi veelgi räsitum välja kui eile. Igatahes võiks kahtlustada auto peatset pooleksmurdumist.

Lõpuks otsustasin peatuda infonpunkti juures, kuid selle uksel olev silt teatas, et kuigi see on avatud iga päev, avatakse see alati kell 10. Sel ajal pidi meil aga juba tund algama. Peagi saabus ka buss. Marjul oli sama info mis mul ehk siis kohaliku korraldaja lauatelefoni number. Vaja oleks aga olnud saada elektrit. Linnake oli varahommikul imevaikne ja linnulaululine. Kui me oleksime oma generaatori majade vahele undama pannud, oleks rahvas ehk küll kokku jooksnud, kuid ilmselt varustatuna nuiade või vikatitega, mitte ID-kaartidega.

Rahvas kogunes juba kaugelt enne tunni algust. Peagi saime teada, et buss peaks seisma siiski väljakul (mis tunduski loogilisem). Sealse kohviku juures oli ka elektrikilp, kust saime elektri.

Esimese klassi täituvus oli üle saja protsendi. Kui tavaliselt on keskealiste ja vanemate mureks prillide kojuununemine, siis siin oli tegu huvilistega, kes omasid küll passi, mitte aga ID-kaarti. Neil, kel kaart oli, saime kenasti sertifikaadid tööle, isegi kui kodakondsuse juurde oli EST asemel märgitud XXX.

Nagu ikka, tekitas muret eelregistreerimise käigus tekkinud segadus. Ma ei teagi, kas probleem on registreerijas või süsteemis, igatahes pole sellistele märgitud e-maili ega koolituse kohta. Rääkimata keelest jms. Et kõikidel on üks ja sama e-aadress ning telefon, kahtlustan, et sinna satuvad registreerija andmed. Kodanikud pole aga tagasiside andes seesuguste "oma andmetega" rahul ning siis tuleb juba sisestatud andmeid muuta. Tarmo andis selle kohta hea ja lihtsa triki, millele ma vana WebCT kasutajana poleks osanud tullagi — pärast muudatuste salvestamist kasutagu ma BACK-nuppu. Õnneks see ka toimib. Inimesele, kes on juba oma tagasiside alustanud ning usinasti edasi liikunud, tähendab see vastuste täitmise otsast alustamist.

Aga need Kallaste inimesed olid üldjoontes samasugused nagu igal pool mujal. Mitte mingitki nurinat sel teemal, et utiliidid olid meil installitud eestikeelsetena. Näitasin ka, kuidas keelt vahetada saab. Keelevahetus tekitas aga olukorra, kus utiliidiaknakese pealdise asemele kuvandus rida küsimärke, mis omakorda tekitas küsimusi. Eks ma siis selgitasin, et tegelikult sõltub see sellest, mis keeles programm endale installida. Kui nad selle endale koju installiksid venekeelsena, oleks ka ülaservas tekst näha.

Kallastel oli rohkesti neid, kellel polnud üldse ID-kaarti. Kuid et neid see teema huvitas, ei saatnud me kedagi ära. Esimeses klassis oli 11 inimest, kellest 6 said anda allkirja. Teisele koolitusele jagus inimesi 10, pooltel oli ID-kaart. Kella kahese koolitusega oli kitsam, kohale tulid kolm daami, kellest vaid ühel oli ID-kaart. Õigemini tuli üks daam koos koerakesega. Ta oli väga huvitatud ka teistest koolitustest ning muret tegi vaid asjaolu, et koduleheküljel kuvanduvad need vaid osaliselt. Õigemini koolitajad pole oma koolitusi veel välja kuulutanud.

Viimasele koolitusele saabus terve viieliikmeline eestikeelne pere, kellel oli kodus arvuti ja KÕU side ning kellest kaks olid ka usinad ID-kaardi kasutajad. Neil oli väga palju erinevaid küsimusi ning nendele vastamiseke kulus suisa terve tund. Paraku polnud neist kellelgi kaasas ID-kaarti, kuna nad olid tulnud Kallastel alanud kontserdile. Härra tundis veel huvi meie marsruudi kohta, mida avades ma pidin samuti punastama, kuna kirjas olev ei langenud kokku minu jutuga. Meie sõiduplaanidesse on tehtud teatavaid olulisi muudatusi, ent kodulehele pole operatiivsed muutused jõudnud. Üks mut tuttav küsis koguni õhtul minult MSNis mu homseid plaane, kuna ta ei usaldavat kodulehel olevat infot. Siin on mõtteainet sellele funktsionäärile, kes peaks kodulehel oleva eest vastutama. Just nagu ka registreerimisvormigi kohta, oleks mul päris palju ettepanekuid ja märkusi ka kodulehe kohta.

Kui pere lahkus (nad ei pannud end isegi kirja, kuna sihtotstarbelist ID-koolitust nad ei vajanud), asus Marju bussi puhastama. Bussijuhil on veel lisaks sõitmisele kümneid muid kohustusi alates tehnika turvamisest lõpetades sõiduki korrashoiuga. Kuid mõlemad meie bussijuhid saavad sellega suurepäraselt ja virisemata hakkama.

Kallaste uusimad majad näisid pärinevat umbes aastast 1985, muus osas oleks seal justkui aeg seisma jäänud. Muus osas peale inimeste ja pisiasjade. Näiteks liiguvad noored ringi tsiklitega, mis on märksa lennukamad kui pelgalt rollerid.

Päris linna servas märkasin ka maja, mis pärinenuks justkui mõnest teisest linnast. Kuid pealtnäha ei tundunud kohalik noorsugugi vähimalgi määral vaenulik. Kui ma seni kõhklesin, kas valdavalt venekeelse elanikkonnaga linnas ongi üldse turvaline liikuda, siis nüüd olen selles kindel. Inimesed on seal siiski väga toredad. Ja üldse pole mul terve selle koolituse jooksul trehvanud ainustki negatiivset kontakti.

Ilm oli kuiv, vahelduva pilvisusega ning tavapäraselt soe. Ehk vaid ennelõunal oli tavalisest veidi jahedam. Näiteks hommikul näitas termomeeter Olerexi bensiinijaamas +15°C.

— — —

• Startisin kodust kl 8:30 (odomeeter: 244) ja jõudsin Kallastele 9:15 (295) — 51 km; (45 min)
• Linnas tiirutasin päris pikalt, põrkudes kokku ka ühesuunaliste tänavate jms, mistõttu kilometraaž tuli pisut suurem kui oodatud
• Tagasiteed alustasin 16:50 (295) ning sõitsin politseiauto järel ülikorralikult, jõudes koju kl 17:35 (345) — kokku 50 km (45 min)