Võru

Teisel päeval järjest Kagukeskuse parklasse minna tähendas minna tuttavasse kohta. Tõsi, bussi posititsioon sai veidi teine. Startisin kodunt kell 8 ning võtsin Kaspari peale. Olime kohal kell 9:15. Enne Võrru jõudmist võtsime peale kolm hääletajat, kellele Kaspar kohe sealsamas kiirkoolituse tegi. Tema nägu läks selle peale särama ning ta arvas, et tuleb hea päev. Õhtul võis ta raporteerida oma 58-st rekordist. Täna lisandus teise boksitöötajana kohalik Taavi, kes kogus samuti oma 30 allkirja.

Et Taavi massidest paremini eristuks, palusin tal selga panna oma vesti (talle endale ei olnud seda veel saadetud). Noormees oli teist korda tööl, kuid suutis tasemel tööd teha. Mõningased segadused ülestähendusteski said kiiresti selgeks.

Nagu ma varemgi kirjutasin, on sedalaadi laadakoolitus bussile äärmiselt töömahukas. Tavalise ühe korraga 10 inimese koolitamise asemel tuleb sel puhul neid koolitada ükshaaval või paari kaupa. Ka täna oli mul päev, kus mul üks koolitus ei olnud veel lõppenudki, kui uus inimene juba järjekorras ootas. Hiljem läks nagu konveieril. Igaüks oli õppimisega oma punktis, teised siis said uue konsulteerimisest kordavalt õppida.

Kõigele vaatamata oli mul päev kokku suhteliselt edukas, seisuga 6/5+5/5+4/3+5/5 ehk neljale korrale märgitud koolitusega kokku 20 koolitatut ning 18 digiallkirja.

Viimane koolitatav sisenes bussi alles poole kuue paiku, kui teised juba otsast asju pakkisid, mistõttu saime asjad pakitud 18:45 ja võisime startida. Kõik boksiasjad said minu autosse ning osa autost tuli veel bussigi jätta.

Esemete tuppa majutamisega oli pisut probleeme, kuid Raimo aitas tõsta ning nüüd, kui külg ees kõndida, jääb ruumi veel ülegi.

Jõudsin koju kell 19:45 (odom: 295), startinud Kagukeskuse eest tund aega varem ning viinud Kaspari koju. Startisin aga hommikul kodust kell 8:11 (odom. 146) ning jõudsin kohale 9:25 (220). Nii kulus sinnasõiduks 74 km (ja üks tund ning 14 minutit) ja tagasi 75 km.