Rõuge

Tänane hommik algas sedasi, et ma startisin veerand tundi eilsest varem, kuna mul ei tulnud eelnevalt tankida. Eile hommikul kulus bensiinile 596,02 krooni. Olin mootorit turgutanud ka Hauka laada ajal ostetud õliga (hind 89,90 kr). Start oli seega kl 8:10 ja kokku sõitsin algnäiduga 129 km ning olin Rõuges näiduga 222 km kl 9:25 — seega kokku 93 kilomeetrit ning 1 tund ja 15 minutit. Olukord oli äärmiselt proosaline. Olin ju teinud endale Regio atlase põhjal saadud otsetee kalkulatsiooni 82 kilomeetrile (vt üleeilne sissekanne), tegelikult aga usaldasin liialt enda "silmamälu" ning sõitsin Sõmerpaluni otse, sealt aga läbi ning otse edasi. Tegelikult tulnuks pöörata Nursi peale. Siis oleks olnud ka lootust 11 km lõigata. Tõsi, ajas poleks ma ehk võitnud, kuna selle tee teisest otsast paistis tööpäeva lõpus, et tegemist oli kruusateega.

Igatahes jõudsin ma kenasti välja Tallinn-Võru maanteele ning jõudsin Võrru. Olin kella vaadates veidi ähmis ega julenud end ega kaarti enam usaldada. Otsustasin kohalikelt nõu küsida ning peatusin politseijaoskonna ees. Politseinik selgitas täpselt, kuidas Rõugeni jõuda.


Aga ilm oli tänagi suurepärane. Päike paistis pisteliselt, suurem osa päevast oli meeldivalt sombune. Isegi mitte sombune, vaid lihtsalt pilves. Tõsi, viimase koolituse ajal (umbes kl 16:30) müristas ja lõi välku, kuid vihma ei tulnudki.


Ehkki koolitusele oli registreeritud eileõhtuse seisu järgi 10+9+6+3 inimest, oli tegelik olukord sootuks teine. Kohalikult koordinaatorilt saadud nimekirja järgi pidanuks kohale tulema hoopis 7+6+6+5 inimest, kuid tegelikult oli olukord 8+8+7+6.

Ei, sellest pole vähimatki. Täiesti teostatav oleks koolitus ka 10+10+10+10 puhul või isegi veidi enam, kuid probleemiks tõusis see, et etteregistreeritud inimesed olid oma aegu vahetanud. Kõigepealt venis esimese kursuse alusaeg 5 minutit seoses sellega, et PIN-koode soovivad inimesed tulid kohale pisut liiga hilja. Siis aga jäid kõik koolitused venima, lõppedes poole asemel kolmveerandi paiku. Kogu see osalejate nimekiri tuli mul sisuliselt uuesti sisse toksida. Boksikoolituses saab inimesi sisse toksida ka hiljem, eriti kui nad jäävad konsulteeritute tasemele ega saa mistahes põhjustel oma digiallkirja anda. Bussis aga, selleks, et oma digiallkirja anda, peab koolituse läbinu täitma tagasiside ankeedi. Juba selle täitmist soodustab eelregistreerimine. Tegelikult peaks uurima, mis juhtub juhul, kui koolitatav ise enda andmed sisestab - kas need ilmuvad mu tabelisse?

Igal juhul asendasin ma tabelis "valed" nimed kohalesaabunute omadega ning lasin neil sel ajal surfata Riigiportaalis oma andmetes. Sellele kulus aega täpselt seni, kuni ma oma tabelid korrastatud sain. Viimasega aga võis ka kaunikesti venida, kuna pea igas "klassis" oli neid, kes vajasid individuaalset konsulteerimist.

Kõige vanem proua tänasel koolitusel oli 1930. aastal sündinud spordihuviline Laine. Algul tuli päris palju kordi õpetada talle, kuidas hiirt juhtida ja hiirenoolega vajalikule nupule või lingile vajutada. Sellele vanaprouale oleks kindlasti paremini sobinud puutetundlik ekraan, kuna ta tükkis ühtelugu sõrmega vajalikesse kohtadesse torkima. Poole koolituse peal oli tal see hiirgi aga selge. Hiljem tuli ta veel tagasigi, siis juba koos ülesleitud PIN-koodidega. Et ta aga oli varavalges endale uued nõutanud, nuputasime veidi, kumma koodilehe me katki tõmbame.

Üks vanahärra soovis konsultatsiooni Adobe Acrobadi installimisel. Hiljem laienes ta huvi veel ka viirusekaitsele. Nende saamiseks tuli temagi hiljem tagasi ning ootas kahe "klassi" vahelist hetke. Otsisime vajalikud leheküljed talle välja ning saatsime e-aadressile.

Enamiku kursustega me mitte et vaid ei käinud riigiportaalis, vaid ka suunasime selle aadressil tuleva kirjavahetuse igapäevaselt kasutatavale. Selleks tuli vahepeal riigiportaalist väljuda ning oma e-maili siseneda. Igatahes tegevust jätkus meil sedavõrd palju, et mul ei jäänud aega isegi kohvitamiseks ega suitsetamiseks. Bussis on joogivee automaat, mistõttu ma ei võtnud termosega vettki kaasa. Kaks tassi jõin siiski koolituste käigus ning need olid head.

Vahepeal oli mul nii palju sebimist, et ma ei saanud üldse kõneleda MSNis ega Gmailis, rääkimata siis muudest kõrvaltegevustest. Algul kippusin inimesi registreerima nii Rannuse kui ka Rõngusse, kuni lõpuks endale teadvustasin, et me asume täpselt Eesti sügavaima järve — Rõuge Suurjärve — kõrval.


Lõpetasime koolituse siiski enamvähem õigel ajal. Bussi kokkupakkimisele kulus veidi aega, seejärel tegin mõned pildidki. Tagasi startisin kl 18:45 algnäiduga 222 km ning koju jõudsin kl 19:48 lõppnäiduga 307. Seega oli tagasitee 85 km ja umbes tunnipikkune, kuna vahepealne kõrvalpõige läbi Sõmerpalu jäi ära.

Koolituse käigus oli Tarmo teatanud, et homne koolitus toimub küll Moostes, kuid hoopis selle keskväljakul. 16. ja 17.08 koolitused aga ilmselt ei leidnud vajalikku vastukaja (vähe soovijaid) ning Tarmo koos Tiiaga olid plaane operatiivselt muutnud. Mõlemal päeval oleme Võrus, Kooli 16 ees, kusjuures kaasas on ka Tartu boks (ilmselt ei tasunud ka TASKU end huvi vähesuse tõttu ära). Võrru tuleb kaasa Kaspar ning boksi paneme minu autosse.