Lisaks kursusest kaugel olevatele tegevustele eelseisvate tundide ettevalmistamisel ning ühe õpetjaraamatu sõnastuse redigeerimisel ja vormistamisel hoian ju pidevalt avatuna ka oma sõnumivahetusprogrammi MSN, mille vahendusel saabub pidevalt toredaid mõtteid. Need uued toredad mõtted võivad küll mõtte õigelt mõttelt kõrvale juhtida, kuid lahendi leides on lõppkokkuvõttes siiski kasulikud. See vahva mõtete kõrvalejuhtimine mõtetelt kõlab kui mu redigeeritav kirjatöö. Sedalaadi keelendeid kohtan ma pea iga päev.
Näiteks edastati mulle paar lõiku Kivisildniku blogist, kes kirjutab järgmist. Jälestan sporti, eriti tippsporti. Eks tervisesport ole märk valest elulaadist, eelistan pigem rohkem jala käia, rattaga ringi sõita ja talus remonti teha kui kuskil jõusaalis rauda kangutada. Tühja töö tegemine on mulle vastuvõetamatu. Ela normaalset elu ja selles ei leidu kohta mingile spordile!
Sport ei ole kultuuri liik, sport on kultuuri puudumise liik. Sport on võrreldav alkoholi ja klassikalise muusikaga – kõigil nimetatutel puudub mõte ning nad mõjuvad kehale vahetult, ilma aju sekkumiseta. Loomastumine, muud midagi.
Üldjoontes võib ju Kivisildnikuga nõuski olla. Samas, klassikalise muusika osas ei tahaks ma küll nõustuda. Kuigi, mine sa tea, mida tema klassikaliseks nimetab. Näiteks ei nimeta mina üldse mitte muusikaks igasuguseid helisid, milles esineb rütm. Minu jaoks peab muusikal ikkagi ka meloodia olema. Kuid inimestele, kel on midagi viltu musikaalsusega, on ju samuti mingisugust lohutust vaja. Las nad siis arvaku, et mistahes räpp või hiphop on samuti muusika. Ega mul ka kahju ei ole. Selle seiga juures pani mind vaid mõtlema Kivisildniku ajend sedalaadi ridu kirja panna. Ent samas pole see ka maailmarevolutsioonilise olulisusega küsimus.
Eks ka mina ole oma MSN-sõnavõttudes kaasjututajaid igasugustele erinevatele kummalistele mõtetele ärgitanud. Eriti vahva on midagi väita inimesele, kellest võib juba ette arvata, et tema esimene reaktsioon on vastu vaidlemine. Näiteks võtsin täna mainida, et filoloogia ei tohiks sedasorti nimetust kandagi, kuna pole klassikalises mõttes teadus. Selle peale vastati mulle üsna üheselt: olen jah veendunud, et ka filoloogia alal tehakse väga kõrgetasemelist ja täisteaduslikku uurimistööd. Selle peale oli mul paras võimalus vastata, et mina aga olen veendunud, et seal on koos punt susserdajaid, kes on pealtnäha justkui midagi olulist tegemas, kuid seda vaid enda eksistentsi õigustamiseks. Mida filoloogid uurivad? Kus on üldse probleem, kus uurimisküsimused? Kui probleemi pole, siis on tegu mingisuguse kirjeldava ja konstateeriva uurimisega, mida ei saa otseselt teaduseks nimetada. Midagi uut selline teadus igatahes ei avasta. Iseasi, kas filoloogide vajadust väljaspool teadust kahtluse alla seada.
Mu kaasvestleja jätkas, et ta samas ei imestaks äsjakuuldu taustal enam ka selle üle, kui ma teoloogiagi samuti klosetipotist alla lähetaksin. Tõsi, teoloogia ei ole ju ka teadus, mille saavutusest inimkonnale tulevikus tulu võiks tõusta. Igasugused loogiad ei ole veel teadused. Mis me keerutame: ütegu ma parem otse välja, et kõik "sotsiaalteadused" on minu meelest puhas pask ja hale teaduse imiteerimine! pidas seepeale mu vestluskaaslane vajalikuks susata. Ma tõesti ei vastanud selle peale. Eriti kui ta tõi võrdluseks ka veel pedagoogika kui sotsiaalteaduse. Kas on probleem? Kas selle probleemi lahendamine toob ühiskonnale mingit kasu? Selles on teaduste ja end teaduseks nimetavate distsipliinide erinevus. Rangelt võttes ei saakski siinkohal asju jagada suurteks loogiateks, kuna ühe ja sama distsipliini egiidi all teostatakse väga palju erinevaid uurimusi. Näiteks kuigi merebioloogide poolt avastatavate süvavee-elukate nimistu täienemisest pole tavainimesel sooja ega külma, siis GMO-dega seonduv puudutab meid kõiki.
Taas tuli muuhulgas kõneks ka kooliähvarduste laine
Soomes, millest igat masti huligaanid võtavat tollest killerist agarasti eeskuju ja külvavat paanikat. Mida muud aga oligi arvata? Siin oleks psühholoogidel piisavalt uurimisteemasid. Ja kavalal juhul teeksid seda praegu just meie psühholoogid, et tulemusena leida mingisugune ennetuslik lahend meil analoogsete juhtumite esinemiseks.
Üpriski suur hulk vestlustest kulub ka asjalike soovituste jagamisele. Olgu selleks siis kas mingisuguste kirjutiste või uuringute teemal, või hoopis midagi arvutialast.
Igatahes on kindel, et kui kusagilt aega kokku hoida, siis on see MSN. Osa jutust on selline, milleta oleks küll mõlemad pooled ära elanud.
Hetkel on suur osa kiireloomulisi ja kursusesse mittepuutuvaid ülesandeid täidetud ning taas võib asuda tööle, näiteks kontrolltööde küsimusi sisestama.
Näiteks edastati mulle paar lõiku Kivisildniku blogist, kes kirjutab järgmist. Jälestan sporti, eriti tippsporti. Eks tervisesport ole märk valest elulaadist, eelistan pigem rohkem jala käia, rattaga ringi sõita ja talus remonti teha kui kuskil jõusaalis rauda kangutada. Tühja töö tegemine on mulle vastuvõetamatu. Ela normaalset elu ja selles ei leidu kohta mingile spordile!
Sport ei ole kultuuri liik, sport on kultuuri puudumise liik. Sport on võrreldav alkoholi ja klassikalise muusikaga – kõigil nimetatutel puudub mõte ning nad mõjuvad kehale vahetult, ilma aju sekkumiseta. Loomastumine, muud midagi.
Üldjoontes võib ju Kivisildnikuga nõuski olla. Samas, klassikalise muusika osas ei tahaks ma küll nõustuda. Kuigi, mine sa tea, mida tema klassikaliseks nimetab. Näiteks ei nimeta mina üldse mitte muusikaks igasuguseid helisid, milles esineb rütm. Minu jaoks peab muusikal ikkagi ka meloodia olema. Kuid inimestele, kel on midagi viltu musikaalsusega, on ju samuti mingisugust lohutust vaja. Las nad siis arvaku, et mistahes räpp või hiphop on samuti muusika. Ega mul ka kahju ei ole. Selle seiga juures pani mind vaid mõtlema Kivisildniku ajend sedalaadi ridu kirja panna. Ent samas pole see ka maailmarevolutsioonilise olulisusega küsimus.
Eks ka mina ole oma MSN-sõnavõttudes kaasjututajaid igasugustele erinevatele kummalistele mõtetele ärgitanud. Eriti vahva on midagi väita inimesele, kellest võib juba ette arvata, et tema esimene reaktsioon on vastu vaidlemine. Näiteks võtsin täna mainida, et filoloogia ei tohiks sedasorti nimetust kandagi, kuna pole klassikalises mõttes teadus. Selle peale vastati mulle üsna üheselt: olen jah veendunud, et ka filoloogia alal tehakse väga kõrgetasemelist ja täisteaduslikku uurimistööd. Selle peale oli mul paras võimalus vastata, et mina aga olen veendunud, et seal on koos punt susserdajaid, kes on pealtnäha justkui midagi olulist tegemas, kuid seda vaid enda eksistentsi õigustamiseks. Mida filoloogid uurivad? Kus on üldse probleem, kus uurimisküsimused? Kui probleemi pole, siis on tegu mingisuguse kirjeldava ja konstateeriva uurimisega, mida ei saa otseselt teaduseks nimetada. Midagi uut selline teadus igatahes ei avasta. Iseasi, kas filoloogide vajadust väljaspool teadust kahtluse alla seada.
Mu kaasvestleja jätkas, et ta samas ei imestaks äsjakuuldu taustal enam ka selle üle, kui ma teoloogiagi samuti klosetipotist alla lähetaksin. Tõsi, teoloogia ei ole ju ka teadus, mille saavutusest inimkonnale tulevikus tulu võiks tõusta. Igasugused loogiad ei ole veel teadused. Mis me keerutame: ütegu ma parem otse välja, et kõik "sotsiaalteadused" on minu meelest puhas pask ja hale teaduse imiteerimine! pidas seepeale mu vestluskaaslane vajalikuks susata. Ma tõesti ei vastanud selle peale. Eriti kui ta tõi võrdluseks ka veel pedagoogika kui sotsiaalteaduse. Kas on probleem? Kas selle probleemi lahendamine toob ühiskonnale mingit kasu? Selles on teaduste ja end teaduseks nimetavate distsipliinide erinevus. Rangelt võttes ei saakski siinkohal asju jagada suurteks loogiateks, kuna ühe ja sama distsipliini egiidi all teostatakse väga palju erinevaid uurimusi. Näiteks kuigi merebioloogide poolt avastatavate süvavee-elukate nimistu täienemisest pole tavainimesel sooja ega külma, siis GMO-dega seonduv puudutab meid kõiki.
Taas tuli muuhulgas kõneks ka kooliähvarduste laine
Soomes, millest igat masti huligaanid võtavat tollest killerist agarasti eeskuju ja külvavat paanikat. Mida muud aga oligi arvata? Siin oleks psühholoogidel piisavalt uurimisteemasid. Ja kavalal juhul teeksid seda praegu just meie psühholoogid, et tulemusena leida mingisugune ennetuslik lahend meil analoogsete juhtumite esinemiseks.
Üpriski suur hulk vestlustest kulub ka asjalike soovituste jagamisele. Olgu selleks siis kas mingisuguste kirjutiste või uuringute teemal, või hoopis midagi arvutialast.
Igatahes on kindel, et kui kusagilt aega kokku hoida, siis on see MSN. Osa jutust on selline, milleta oleks küll mõlemad pooled ära elanud.
Hetkel on suur osa kiireloomulisi ja kursusesse mittepuutuvaid ülesandeid täidetud ning taas võib asuda tööle, näiteks kontrolltööde küsimusi sisestama.
3 kommentaari:
Üldjoontes arvan ma kodanik Kivisildnikust üsna kehvasti. Viimased paarkümmend aastat on ta silma paistnud pahura ja halvustava kirjatsurana. Vot just tema kiuste teen ma juba aastaid hoolega tervisesporti. Hoopis tühja mula ajamine on mulle vastuvõetamatu :P Aga MSN on vajalik. Olen seda väitnud ka lastevanemate koosolekutel ja saanud hukkamõistu osaliseks. Mida siis lapsevanemad tegelikult oma lastelt ootavad? Kas kodust väljas tänaval on parem paik? Meie kolkakülas jätkub lastele õuetegevusi küllaga. Täna on mardisantide õhtu. Aga linnas? Märksõnaks olgu turvalisus.
Siit võiks juba omaette kursuse koostada ;)
Mis siin salata, mina'p j�lle see porik�rbsena t�tu vaidleja olin. Tagantj�rele v�ib nentida t�esti, et ega vist �kski meie MSNi-vaidlus webxaniga pole kummalegi palju rohkem juurde andnud, kui ehk vaid kirjaliku vaidlustehnika t�iustamise osas. Ka mainitud filoloogia-teemaline dispuut oli ebasisukas, kuna kumbki meist ei oma v�himatki �levaadet selles valdkonnas tehtavast teadust�st. Samas mulle lihtsalt ei meeldi loodusteadlaste �leolev hoiak sotsiaalteadlaste suhtes. Miks peaksid �hiskond ja selle erinevad avaldused, nt keel, uurimisobjektina olema v�hemt�htsad kui mistahes loodusteaduslikud n�htused?
Muide, kummastava kokkusattumusena trehvasin eile bussiga kodulinna naastes peaaegu k�rvuti istuma Kivisildniku ja tema tundmatu vestluskaaslasega. Tuleb nentida, et literaadih�rra lobedate monoloogide haare ulatus kirjanike kurvast olukorrast Kanada �hiskonna sotsiaalse erip�rani. ��rmiselt erudeeritud isand igatahes.
MSN-i vajalikkuse osas n�ustun kass27-ga 100%. Ainult et vaidlemiseks pole see kindlasti mitte parim kanal. ;)
Kõneks ei olnud mitte üleolev suhtumine ega midagi (minagi pole mingi loodusteadlane), vaid küsimus, kas ikka kõik end loogiateks nimetavad distsipliinid tegelevad teadusega. Teaduse mõistes on küsimus.
MSN näikse olevat hetkel parim kanal siinpool Noarootsit igasuguste asjade ajamiseks. Kuid vaidlemisel eneselgi peab olema eesmärk.
Postita kommentaar