Olnud hommikust lõunani ja lõunast kella neljani tegelenud täienduskoolituse raames TK korraldatud LOTE seminar-praktikumiga, suutsin end siiski veel kohale sättida ka prof Toomela seminari viimaseks ettekandeks. Lõuna eel viisin kohale vastavaks otstarbeks laenatud diktofoni ning käisin notari juures. Igatahes olin kodus juba peagi pärast viit ning avastasin, et väga suurt tööindu mul ei ole. Võimalik, et selle puudumises tulnuks süüdistada poolelijäänud und. Võimalik aga, et süüdi on hoopis nohune nina ja umbepoolne tunne.
Loomulikult uurisin läbi oma WebCT kurused. Kõik need kolm, mida ma hetkel juhendan ning selle, milles osalen. Mu osalus ongi viimasel ajal suuresti virtuaalseks jäänud, kuna ilmatu sageli on auditoorse töö ajaks mingeid hirmolulisi tegevusi, mis lihtsalt langevad ajaliselt kokku. Sellele vaatamata olen end vapralt registreerinud järgmiseks, videotöötluse seminariks. Sellele registreerumise juures ilmnes taas mu pealiskaudne suhtumine kirjamusta. Nimelt oli kirja pandud ka parool, mida kasutades on võimalik end sellele lehele ise registreerida. Mina aga ei märganudki seda kohe ning kukkusin siis foorumis hädaldama, et ei suuda end registreerida. Kui parool vastavasse lahtrisse toksida, oli registreerimine imelihne, ehkki kaugeltki mitte soliidne. Näiteks kui sinna süsteemi sisse logida, võinuks oskamatu kasutamise korral kogu seni kirjapandu kustutada.
Siis sain läbi loetud oma päevase posti, mida seekord oli napilt. Üks elukorralduslikult oluline teade muutis mu teisipäevase plaani sõita Luuale. Nemad olevat seal puha koolitusel ning mis ma ikka sinna tühjalt tuleksin. Aga siiski hakkas mul kibelema kasutult veedetud aeg. Mõtlesin siis katsetama hakata. Kõige parema tulemuseni viib siiski praktika. Juhendid on küll väga vahvad asjad, kuid need on tavaliselt kirjutatud inimeste poolt, kellel tõenäoselt on teistsugune mõtlemistüüp või loogika kui lugejal. Eriti hull on siis, kui mingeid uusi asju selgitatakse läbi totaalselt tundmatute terminite. Seekordne mu katse ajendus aga ideest, et inimestel võib olla erinev nägemine. Et ma ju teen ühele sotsiaalkeskusele juba aastaid kodulehte, siis hakkasin mõtlema, et kas see peab ikka tingimata olema nii inetu ja suure kirjaga, et kõik vanurid näeksid. Õigemini, loomulikult see peab. Kuid ilmselt võiks olla ka muid lahendeid.
Otse vihjatud veebilehe kallale ma siiski ei asunud. Seoses õhtuse õppetööga meenus mulle minu doktoriseminari ettekanne e-õpe üldhariduskoolis, mille kallal ka katse sooritada otsustasin. Katse idee oli selles, et leht võiks olla by default mõeldud normaalse nägemisega inimesele ning kujundatud nägusalt. Sellele mõtlesin lisada siis prilli-ikooni. Sellist ma ei leidnudki, mistõttu laadisin alla suvalise foto prillidest, mida veidi töötlesin. Muidugi võivad need prillid ka palju väiksemad, samas aga silmatorkavamad või siis hoopis luubiga asendatud olla. Luubiga on aga viimasel ajal hakatud millegipärast tähistama otsinguid. Nii ma siis mõtlesingi, et prillid võiksid olle viiteks inimesele, kes nii peenikest kirja hästi ei näe ega brauseri vaadet spetsiaalselt muuta ei soovi või ei oska. Mõeldud-tehtud. Selleks vahetasin vaid mõned arvtunnused *.css failis, suurendades tähesuurusi. Leidsin tänaste klõpsude hulgast ka pisut kobedama pildi professorist.
Ega ma tegelikult väga ei imestunudki, kui see mu mõte kenasti töötama hakkas. Imestada tasuks küll aga selle üle, et ma varem selle peale ei tulnud. Lihtne, elegantne, loogiline. Kui sellele ideele veel juurde ehitada PHP mõned trikid, siis ei oleks vaja isegi kaht erinevat html-faili. Vähemasti ei saa nüüd keegi hõlma hakata, et ma poleks mingitki haridustehnoloogilist mõtet mõelnud.
Loomulikult uurisin läbi oma WebCT kurused. Kõik need kolm, mida ma hetkel juhendan ning selle, milles osalen. Mu osalus ongi viimasel ajal suuresti virtuaalseks jäänud, kuna ilmatu sageli on auditoorse töö ajaks mingeid hirmolulisi tegevusi, mis lihtsalt langevad ajaliselt kokku. Sellele vaatamata olen end vapralt registreerinud järgmiseks, videotöötluse seminariks. Sellele registreerumise juures ilmnes taas mu pealiskaudne suhtumine kirjamusta. Nimelt oli kirja pandud ka parool, mida kasutades on võimalik end sellele lehele ise registreerida. Mina aga ei märganudki seda kohe ning kukkusin siis foorumis hädaldama, et ei suuda end registreerida. Kui parool vastavasse lahtrisse toksida, oli registreerimine imelihne, ehkki kaugeltki mitte soliidne. Näiteks kui sinna süsteemi sisse logida, võinuks oskamatu kasutamise korral kogu seni kirjapandu kustutada.
Siis sain läbi loetud oma päevase posti, mida seekord oli napilt. Üks elukorralduslikult oluline teade muutis mu teisipäevase plaani sõita Luuale. Nemad olevat seal puha koolitusel ning mis ma ikka sinna tühjalt tuleksin. Aga siiski hakkas mul kibelema kasutult veedetud aeg. Mõtlesin siis katsetama hakata. Kõige parema tulemuseni viib siiski praktika. Juhendid on küll väga vahvad asjad, kuid need on tavaliselt kirjutatud inimeste poolt, kellel tõenäoselt on teistsugune mõtlemistüüp või loogika kui lugejal. Eriti hull on siis, kui mingeid uusi asju selgitatakse läbi totaalselt tundmatute terminite. Seekordne mu katse ajendus aga ideest, et inimestel võib olla erinev nägemine. Et ma ju teen ühele sotsiaalkeskusele juba aastaid kodulehte, siis hakkasin mõtlema, et kas see peab ikka tingimata olema nii inetu ja suure kirjaga, et kõik vanurid näeksid. Õigemini, loomulikult see peab. Kuid ilmselt võiks olla ka muid lahendeid.
Otse vihjatud veebilehe kallale ma siiski ei asunud. Seoses õhtuse õppetööga meenus mulle minu doktoriseminari ettekanne e-õpe üldhariduskoolis, mille kallal ka katse sooritada otsustasin. Katse idee oli selles, et leht võiks olla by default mõeldud normaalse nägemisega inimesele ning kujundatud nägusalt. Sellele mõtlesin lisada siis prilli-ikooni. Sellist ma ei leidnudki, mistõttu laadisin alla suvalise foto prillidest, mida veidi töötlesin. Muidugi võivad need prillid ka palju väiksemad, samas aga silmatorkavamad või siis hoopis luubiga asendatud olla. Luubiga on aga viimasel ajal hakatud millegipärast tähistama otsinguid. Nii ma siis mõtlesingi, et prillid võiksid olle viiteks inimesele, kes nii peenikest kirja hästi ei näe ega brauseri vaadet spetsiaalselt muuta ei soovi või ei oska. Mõeldud-tehtud. Selleks vahetasin vaid mõned arvtunnused *.css failis, suurendades tähesuurusi. Leidsin tänaste klõpsude hulgast ka pisut kobedama pildi professorist.
Ega ma tegelikult väga ei imestunudki, kui see mu mõte kenasti töötama hakkas. Imestada tasuks küll aga selle üle, et ma varem selle peale ei tulnud. Lihtne, elegantne, loogiline. Kui sellele ideele veel juurde ehitada PHP mõned trikid, siis ei oleks vaja isegi kaht erinevat html-faili. Vähemasti ei saa nüüd keegi hõlma hakata, et ma poleks mingitki haridustehnoloogilist mõtet mõelnud.
1 kommentaar:
Ülemisel fotol on keskmine daam mu füüsikaõpetaja gümnaasiumipäevilt, Ene Toodo
Postita kommentaar