Võtsin lõpuks läbi kuulata ja vaadata ammutoimunud 2. loengu: E-õppe tehnoloogiad kõrgkoolis - 2.loeng. Ega seda suurt varem polekski teha saanud, kuna klipi oli Evari üles pannud alles eile.
Selgus, et õpidisain, millest meile pajatatakse, on sündinud ameeriklaste armeekoolitusest ning mõeldud rangelt ainult formaalse õppe jaoks. See olevat standardne protsess, millega mitmed kiireloomulised asjad paika pannakse. Tähelepanuväärne oli Anne sõnavääratus mitteloominuguline protsess, mille ta küll hetke möödudes parandas mitte ainult loominguliseks.
Päris huvitav paralleel toodi Anne tuttavast professorist, kes minevat kultuurihariduslikule loengule, teadmata, mida ta seal räägib. Siit tuleb teine põhjus, miks ma võiksin olla ära teeninud professori tiitli. On ka mul ette tulnud olukordi, kus loengusse minnes pole üldsegi mitte meeles selle teema. Kuid pisikese dialoogi käigus oleme iga kord jõudnud olukorrani, et meil on alati, millest rääkida.
Sain teada, et ADDIE kursuse mudel olevat kõikide teiste kursuste ema, samas ka lihtsaim. Esimene samm (analüüs) peaks olema ära tehtud juba õppekava koostajatel. Sellest tekib küsimus, kas ADDIE mudel ei sobigi mitteformaalse kursuse jaoks? Analyze, Design, Development, Implementation, Evaluation. Enamasti ma olen oma kursustel midagi sarnast kasutanud, kuid taipamata, et seda peab tingimata mudeli kasutamiseks nimetama. Teisalt, vaatamata minu koostatava kursuse näilisele mitteformaalsusele, on seegi kindla kava järgi toimuv süvendatud õpetus taimefüsioloogia ja -anatoomia teemadel.
Mõtlemapanev oli analüüsi käigus vajaliku eelteadmiste analüüsi küsimus valguses, kus õppima asuvad õppijad, kel tegelikult puuduvad eeldatavad eelteadmised.
sin x : x = sin
Anne küsis loengul doktorantidelt teaduskondade suhtumist. Nii ei saa ju küsida! Kust peaksid tudengid teadma teaduskonna suhtumist? Ja misasi üldse on teaduskonna suhtumine?
Kusjuures paari päeva eest ilmnes, et minu paari kuu eest külvatud seeme hakkas tasapisi idanema. Pakkusin ma ju veel enne oma kursuse ülesehitamise algust oma kolleegile idee luua mõnele tema kursusele veebitugi, et ta ei pruugiks nii sageli Türi vahet sõita. Tegelikult ei kulunud kahte kuudki, kui tuli vastus, et selle peale peaks mõtlema. No näis, millal see mõte teoks saab. Igal juhul tuleb igast uuest ideest mõni uus kursus.
Anne arvas, et meil ei ole 100% e-õppe kursusi. Kuid minu omadest suurem osa just nimelt sellised on. Tõsi, suuremal osal neist pole sihtgrupiks tudengid. Palju oli juttu eesmärkidest, mis on kui valgusvihk, mille poole pimedas ruumis liikuda ning need pannakse alati kirja õppijast lähtuvalt. Siit saame teada, mille poolest erinevad oskab kirjeldada ja omab ülevaadet, kuna viimast kui kriteeriumi ei saa kontrollida.
Matemaatikud õpetavat Bloomi taksonoomia kolmel esimesel tasandil, kuni rakendamiseni. Enamasti aga õpetatavat vaid esimesel tasandil. Nii arvas Anne.
Aga mina tegin täna ühe veebipõhise küsitluse PHP-d kasutades ning eile juhendi, tuginedes CSS-ile. Üleeile mängisin niisama javaskriptiga. Midagi ikka.
Vaatame, mis toob homne päev.
Selgus, et õpidisain, millest meile pajatatakse, on sündinud ameeriklaste armeekoolitusest ning mõeldud rangelt ainult formaalse õppe jaoks. See olevat standardne protsess, millega mitmed kiireloomulised asjad paika pannakse. Tähelepanuväärne oli Anne sõnavääratus mitteloominuguline protsess, mille ta küll hetke möödudes parandas mitte ainult loominguliseks.
Päris huvitav paralleel toodi Anne tuttavast professorist, kes minevat kultuurihariduslikule loengule, teadmata, mida ta seal räägib. Siit tuleb teine põhjus, miks ma võiksin olla ära teeninud professori tiitli. On ka mul ette tulnud olukordi, kus loengusse minnes pole üldsegi mitte meeles selle teema. Kuid pisikese dialoogi käigus oleme iga kord jõudnud olukorrani, et meil on alati, millest rääkida.
Sain teada, et ADDIE kursuse mudel olevat kõikide teiste kursuste ema, samas ka lihtsaim. Esimene samm (analüüs) peaks olema ära tehtud juba õppekava koostajatel. Sellest tekib küsimus, kas ADDIE mudel ei sobigi mitteformaalse kursuse jaoks? Analyze, Design, Development, Implementation, Evaluation. Enamasti ma olen oma kursustel midagi sarnast kasutanud, kuid taipamata, et seda peab tingimata mudeli kasutamiseks nimetama. Teisalt, vaatamata minu koostatava kursuse näilisele mitteformaalsusele, on seegi kindla kava järgi toimuv süvendatud õpetus taimefüsioloogia ja -anatoomia teemadel.
Mõtlemapanev oli analüüsi käigus vajaliku eelteadmiste analüüsi küsimus valguses, kus õppima asuvad õppijad, kel tegelikult puuduvad eeldatavad eelteadmised.
Anne küsis loengul doktorantidelt teaduskondade suhtumist. Nii ei saa ju küsida! Kust peaksid tudengid teadma teaduskonna suhtumist? Ja misasi üldse on teaduskonna suhtumine?
Kusjuures paari päeva eest ilmnes, et minu paari kuu eest külvatud seeme hakkas tasapisi idanema. Pakkusin ma ju veel enne oma kursuse ülesehitamise algust oma kolleegile idee luua mõnele tema kursusele veebitugi, et ta ei pruugiks nii sageli Türi vahet sõita. Tegelikult ei kulunud kahte kuudki, kui tuli vastus, et selle peale peaks mõtlema. No näis, millal see mõte teoks saab. Igal juhul tuleb igast uuest ideest mõni uus kursus.
Anne arvas, et meil ei ole 100% e-õppe kursusi. Kuid minu omadest suurem osa just nimelt sellised on. Tõsi, suuremal osal neist pole sihtgrupiks tudengid. Palju oli juttu eesmärkidest, mis on kui valgusvihk, mille poole pimedas ruumis liikuda ning need pannakse alati kirja õppijast lähtuvalt. Siit saame teada, mille poolest erinevad oskab kirjeldada ja omab ülevaadet, kuna viimast kui kriteeriumi ei saa kontrollida.
Matemaatikud õpetavat Bloomi taksonoomia kolmel esimesel tasandil, kuni rakendamiseni. Enamasti aga õpetatavat vaid esimesel tasandil. Nii arvas Anne.
Aga mina tegin täna ühe veebipõhise küsitluse PHP-d kasutades ning eile juhendi, tuginedes CSS-ile. Üleeile mängisin niisama javaskriptiga. Midagi ikka.
Vaatame, mis toob homne päev.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar