Täiesti tundmatu taim. Surfasin vähemasti terve tunni netis, et sellele mingitki vastet leida. Kuid edutult.
Seekordne päev ei olnud just kõige edukam. Mitte et nüüd kindlasti peaks edukaks nimetama vaid selle päeva, kus vähemasti 12 tundi järgemööda rasket tööd on tehtud, olgugi, et vaimset. Ma ju tule(ne)n kollektiivist, kus polnud kombeks tööd tegemata istuda. Tõsi, enamik sellest "tööst" oli küll istumine ja igasuguste oluliste teemade üle arutlemine. Ma siiski ei arva, et puhkamine oleks mingi häbiasi. Aga kui inimesel on korraga vähemasti kuus erinevat tegevust paralleelselt käsil, võiks ju ette kujutada, et ühega tegelemine aitabki teisest puhata. Siiski pole see alati nõnda.
Õigupoolest olin ma ette võtnudki oma tavalised tegemised, kui järgemööda hakkasid mulle helistama või muul moel kontakti otsima kõik ülemused. Siis alles selgus, et igale poole oodatakse mind enamvähem üheks ja samaks ajaks, mistõttu olukord kiskus piinlikuks. Seepeale ma joonistasin oma tööandjate jaoks oma ajakava ning avastasin ka ise, et ega seal erilist aega mängude mängimiseks ja pesu pesemiseks ei jäägi. Kõige hirmsam ajaraiskaja näib veel olevat see homne Luua. No näis, milline on sealne õppijaskond. Kui neis peaks veel ka mitte erilist indu esinema, peaksin küll mingi kavaluse välja mõtlema, kuidas sellest, millalgi naljaga pooleks võetud ülesandest, lahti saada. Naljakas, et nõudlus minu järele sedaviisi kulmineerub. Ometi peaks ju kõik tööandjad arvutada oskama ning aru saama, et 0,25 kohaga töötamine eeldaks 2 töötundi päevas. Või siis üht pikka päeva nädalas. Kuid kui suures osas veel ka kodus töötada, siis ei peaks üldse tekkima vajadust kohal käia.
Mingeid jalgrattaid ma täna ei leiutanudki. Sain vaid kuhjaga uusi ülesandeid ning avastasin, et talv on ootamatult saabunud. Selline temparatuuritu talv on autojuhtidele kohutav nuhtlus, eriti kui ei ole sooja garaaži ega eelsoojendusega sõidukit. Et kusagile pärale jõuda, tuleb varuda kindlel pool tundi kauem aega, kuna aknad tarvis jääst nii seest kui ka väljastpoolt puhtaks kaapida ning salong soojaks ajada.
Suhteliselt ebameeldivaks üllatuseks oli seegi, et e-kool, mille parooli ma sain, keeldus töötamast muidu nii edulise Internet Exploreriga ning näib olla välja töötatud just Firefoxi jaoks. Viimasel on aga võrrelduna mu brauseriga Internet Explorer 7, version 7.0.6000.16546 mitmeid olulisi puudusi, mida ehk tõsisema nusistamise peale saaks ka ringi sättida. WebCT oli esimene, mis eelistas FireFoxi. Kui see samas vaimus jätkub, siis pean vist ka ise sellesse üle kolima.
Seekordne päev ei olnud just kõige edukam. Mitte et nüüd kindlasti peaks edukaks nimetama vaid selle päeva, kus vähemasti 12 tundi järgemööda rasket tööd on tehtud, olgugi, et vaimset. Ma ju tule(ne)n kollektiivist, kus polnud kombeks tööd tegemata istuda. Tõsi, enamik sellest "tööst" oli küll istumine ja igasuguste oluliste teemade üle arutlemine. Ma siiski ei arva, et puhkamine oleks mingi häbiasi. Aga kui inimesel on korraga vähemasti kuus erinevat tegevust paralleelselt käsil, võiks ju ette kujutada, et ühega tegelemine aitabki teisest puhata. Siiski pole see alati nõnda.
Õigupoolest olin ma ette võtnudki oma tavalised tegemised, kui järgemööda hakkasid mulle helistama või muul moel kontakti otsima kõik ülemused. Siis alles selgus, et igale poole oodatakse mind enamvähem üheks ja samaks ajaks, mistõttu olukord kiskus piinlikuks. Seepeale ma joonistasin oma tööandjate jaoks oma ajakava ning avastasin ka ise, et ega seal erilist aega mängude mängimiseks ja pesu pesemiseks ei jäägi. Kõige hirmsam ajaraiskaja näib veel olevat see homne Luua. No näis, milline on sealne õppijaskond. Kui neis peaks veel ka mitte erilist indu esinema, peaksin küll mingi kavaluse välja mõtlema, kuidas sellest, millalgi naljaga pooleks võetud ülesandest, lahti saada. Naljakas, et nõudlus minu järele sedaviisi kulmineerub. Ometi peaks ju kõik tööandjad arvutada oskama ning aru saama, et 0,25 kohaga töötamine eeldaks 2 töötundi päevas. Või siis üht pikka päeva nädalas. Kuid kui suures osas veel ka kodus töötada, siis ei peaks üldse tekkima vajadust kohal käia.
Mingeid jalgrattaid ma täna ei leiutanudki. Sain vaid kuhjaga uusi ülesandeid ning avastasin, et talv on ootamatult saabunud. Selline temparatuuritu talv on autojuhtidele kohutav nuhtlus, eriti kui ei ole sooja garaaži ega eelsoojendusega sõidukit. Et kusagile pärale jõuda, tuleb varuda kindlel pool tundi kauem aega, kuna aknad tarvis jääst nii seest kui ka väljastpoolt puhtaks kaapida ning salong soojaks ajada.
Suhteliselt ebameeldivaks üllatuseks oli seegi, et e-kool, mille parooli ma sain, keeldus töötamast muidu nii edulise Internet Exploreriga ning näib olla välja töötatud just Firefoxi jaoks. Viimasel on aga võrrelduna mu brauseriga Internet Explorer 7, version 7.0.6000.16546 mitmeid olulisi puudusi, mida ehk tõsisema nusistamise peale saaks ka ringi sättida. WebCT oli esimene, mis eelistas FireFoxi. Kui see samas vaimus jätkub, siis pean vist ka ise sellesse üle kolima.
1 kommentaar:
Lõpuks ometi lõpeb see IE ülistamine :D
Postita kommentaar