esmaspäev, 19. november 2007

Mis puutub siia vares?


Võtsin Karini soovitusel siis lõpuks uuesti ette selle videokaamera, millesse vist enam kui kuu aja eest tiitrimise praktikumi salvestasin. Sedapuhku siis kavalamalt, otse Windows Movie Makeriga. Nii uskumatu kui see ka ei tundu, aga asi hakkas susisema! Vähe sellest, et mul õnnestus saada pilt arvuti ekraanile. Mul õnnestus kogu see rohkem kui kolmveerand-tunnine salvestus ka arvutisse kopeerida. Tõsi, algul ei toimunud küll muud midagi kui vaid faili suurust näitava arvu suurenemine.

Klipi esimene, teoreetiline osa, kestis 45 minutit. Kogu selle aja ei jäänud mul muud üle kui oodata. Siis sai see esimene osa valmis. Vajutasin üht vahvat nuppu ja ootasin veel. Mitte midagi ei juhtunud enne, kui kaamera kinni panin. Siis kulus 25 minutit klippide tootmisele. Need tekitavat WMM mingisuguse oma loogika alusel. Kokku sai 33 klipikest. Seejärel kulus veel 7 minutit selle kõige kokkuvõtmisele. Ega see arvuti nii detailselt nüüd ka ei seleta, millega ta parasjagu tegeleb. Et mu salvestise teine osa kestis 3 minutit, siis kulus veel 8 klipikese arvutisse saamisele 7 minutit.

Seejärel tõstsin need klipikesed ühtekokku ja lisasin pealkirja, lõputiitrid ja veel mõned vidinad. Palusin programmil enda jaoks klipp kokku panna. Too oli nõus ja teatas, et sellele kulub veidi üle kahe tunni. Loomulikult ootasin ka selle aja kenasti ära. Video sai valmis. Kuid kui seda vaatama hakkasin, tundus selle pilt kuidagi hakkiv. Tekstil ei olnud vigagi. Kopeerisin siis oma saavutuse pulga otsa ning tõin koju, kus on arvuti, mille parameetrid peaksid päris head olema. Tulemus oli masendav. Kõik see 47 minutit ja 17 sekundit videot hakkis ka siin. Kogu mu päevatöö oli raisus! Järelikult oleks vaja ka see klipp ise koostada tiba kiiremas masinas. Igatahes tuleb nüüd paar päeva selle tööga vahet pidada ning mõni uus kavalus leida.

Ah et mida muud kasulikku ma tehtud sain? Töö juures viibitud aja jooksul mitte midagi! Kui arvuti niigi viimase peal kägiseb, siis ei saa seda ju ometi koormata mingisuguste lisatoimingutega! Igatahes leidsin miljon esimese põhjuse, miks pole mõtet töö juures istumas käia. Oleksin sama asjaga kodus tegelenud, võinuksin ju teisegi ringi katsetada. Nüüd aga jätsin aparatuurigi sinna. Ohh mind hädavarest! Ehkki, mis need varesed siia puutuvad?

1 kommentaar:

kass27 ütles ...

Pole siin viriseda midagi ;) Päevatöö ju ikkagi tehtud.